KEISER JA MURDVARAS

Vanast ollu üits miis, kes ei joolel kunagi küsünü lukke käest luba ega tabade käest tahtmist. Olgu kõvep lukk, kennigi2 temät kinni ei joole pidänu. Egäs kottel3, kus ta sissi tahten saia, litsun mudu üte kõrra usse4 pihta ja muudku uss ollu valla. Mehek ollu küll egäs kottel sissi saanu, aga muud es joole ärä võtten kui pallelt5 kaupmeeste kasu, mis na inimisi pettän6 saanu, peris oma õiguse rahas ei joole ta mitti putun7. Maainimeste aites ei joole ta kunagi lännü, vaid ütelnü: "Seda om na tüüge saanu, selles ma ei putu."
Kaupmehe saanu aru küll, et üits ja tõine kord rahakasti manne8 ollu käüt, aga kätte ei joole na tat9 kunagi saanu. Ninda ku ta vällä tullu, käünü uss kinni jälle ku plahvats. Viimäde saanu iki kaupmehe kavalusega haisu ninas, kes sii kasuvõtje ollu, aga tettä ei joole saanu ka kedägi, sest sel mehel ollu ninda kõva käe, et kelle ta kinni võtten, sii valget päevä änäp ei joole nännü.
Kaupmehe kõnelnu viimäde seda asja keisrel hädäge. Keiser ei joole kaupmeeste kasu äräkadumisest tähelgi panden;
mõtelnu aga, et sii miis ka roonu aiten10 rahapütte man kasu võtmen käü. Selleperäst mõtelnu küll kõrra seda miist nuhelde, aga mõtelnu jälle: kas tema nüüd roonu aida tabasid valla saa?
Viimäde panden keiser hulaje11 rõõva selgä, kullenu12 järgi, kus sii kange kätege miis om, ja saanu kuulda, et utes kottel kõrdsin olevet. Lännü ka üits õhtu sinna, saanu kätte, tennü tutvas, hakanu purjuteme ja saanu peris sõbraski. Viimäde tennü sii hulaje rõõvastege keiser ninda, et temäl raha änäp ei joole, ja jätten joba poole mõõtu viina masmede13 ja küsünü selle kange kätege mehe käest, et: "Kas sa täät mul juhate, külämiis, kulla sõber, kudas ma raha saa-s?"
Kange kätege miis ütelnü: "Ärä muretse kedägi, ilman on petjid ja kasuvõtjid küll ja me ei saa raha!"
Massen14 keisre iist poole mõõdu viinaraha ärä ja lännü peräst sedä selsamal üül kateksi keisrege üte kaupmehe puudi sisse, võtten rahakastist kasuraha ärä ja anden muist keisrel.
Peräst sedä ütelnü keisre sel tõisel mehel, et: "Ega sa vist roonu aita iki vist sissi ei saa."
Kõva kätege miis ütelnu, et: "Sii om mul tühi asi saia, sissi saa küll iki".
Sii tundmede keiser ütelnu sis, et: "Ku sa arvat sissi saavat, sis lääme tõine üüse roonu aita."
Kõva kätege miis ollu ka sellege rahul ja lännü ütte suurte linna. Ninda ku üü kätte tullu, lännü na ka kateksi üte suure roonu aida manu. Ja ninda ku kõva kätege miis käe taba manu panden, ollu uss valla ku prahvats. Lännü aita sissi ja ollu sääl aidan pallu kulla ja hõbe pütte üitstõise otsan riidan. Sii täädmede15 keiser tahten säält sedä kulda karmanis16 topme hakade ja käsken kõva kätege miist ka võtta. Sii ei joole esi säält midagi võtten ega lasken seda tundmede keisert ka võtta ja ütelnu, et: "Siit ei tohi, me es võta."
Meheksel ant ka roonu puult elämise raha küll, et kas võivat või pirle17 veel eläde, ku surm ei joole võtten.

SÕNASELETUSED

1 ole;
2 keegi, ükski;
3 igas kohas;
4 ukse;
5 paljalt, ainult;
6 pettes;
7 puutunud;
8 juures;
9 teda;
10 kroonu aitades;
11 hulkuja, hulguse;
12 kuulatanud;
13 maksmata;
14 maksnud;
15 teadmata, tundmata;
16 taskusse;
17 praegu

INDEX

H II 48, 205/9 (6) Karksi, Karksi v. - J. Hünerson <
Jaan Vene, 56 a. v. (1894). - AaTh 951 A - 2 t. (Jüri, Karksi).