PUUSEPP JA MAALER

Üits mõisahärra ollu ninda kuri, et üitski peremiis ei joole puulpe¹ õhtu ilma külmä sannate² mõisast kodu tullu päevi kirjutemest. Teomeestel ollu süä täüs härrä pääle küll, aga ei joole midägi tohtin egä saanu tettä kah. Viimäde kõnelnu mõisa puumeistrel³ ja maalmeistrel⁴ sedä asja ja ütelnu, et: "Te olede iki üttepuhku temä man ja teid ta usus rohkep, kaege ek saade te üte pussi⁵ tal kiitä."
Puumeister ja maalmeister ollu selle asjage nõus kohe, sest et ta neil nindasama kuri ollu.
Sel mõisahärräl tullu ka üitskõrd mõtes ja ütelnu, et: "Siin maa pääl om mul ilus härpäni⁶ eläde küll, aga kes mul taevas ka siantse härpäni tiis", ja kõnelnu seda asja puu- ja maalmeistrel.
Puumeister ja maalmeister kullenu sedä asja ärä ja ütelnu viimäde, et ek lövväv ka nõu, ei massa just muretse kedägi.
Puumeister ütelnu, et: "Pange üits suur hunik palke maja muudu nellänurka kokku ja jätke auk kestpaika sissi, ja mia lää auku, sis pistke palgihunikul tuli otsa ja sis mia lää üten suitsuge taevas härräl härpänit tegeme. Ja sis ku puumeister oma tüü ärä om tennu, sis lääp jälle maalmeister oma tüüd tegeme."
Härrä ollu ka selle nõuga rahul ja lasken varsti suure hunigu puid ja palke selle jaus valmis tettä ja käsken sis puumeistert auku sissi minna ja anden puumeistrel ka hulga raha manu ehitamise jaos. Puumeister ollu kaval ja lännü küll puuriida auku sissi, aga kajunu⁷ maa alt tii läbi pääle maa ja lännü enne ärä, ku tuli puuriidal otsa pistet. Härrä tääduperäst lännü iki puumeister taevas härpäni ehiteme. Puumeister elänü muial ilma härrä nägemede aaste aiga äräde ja tullu aaste peräst vällä härra ette ja ütelnu, et: "Härpäni om taevas valmis ja maalmeistert om ka vaja, ja mia es saa selle rahage valmis, muist jäi võlgu, ja mudu võlgniku ei lase tüüd tettä maalmeistert, ku ta sedä võlga ära ei tasu."
Nüüd pant puuriit üles jälle ja määrit elige ütte ja pidänü maalmeister sissi mineme. Ja härrä anden ka hulga raha manu maalmeistre ende tüü tarvis ja puumeistre võlga massa. Maalmeister lännü riida sisse küll, aga kajunu nindasamuti augu maa alt vällä ja elanu aaste aiga ilma härra nägemede ja kuulmede ära ja tullu aaste peräst härrä manu ja ütelnu, et: "Härpäni om taevan valmis, aga ku te küll, härrä, sedä näes, kui ilus ta om!"
Härräl olli nüüd õige alamp⁸ eläde, sest taevas härpäni tegemisega lännü änäp raha äräde ku temä mõisa massen⁹, ninda ollu tal rahast õige suur puudus. Aga nüüd piinanu ta ka inimisi viil rohkep ku kunagi enne, sii ei joole aidanu aga midägi.
Viimäde tullu tal mõte taevas minnä härpäni vaateme ja küsünü valitseje käest nõu, kudas sinna saa. Valitseje ei joole tääden ka midägi ütelte ja käsken puumeistre ja maalmeistre käest küstä ek saat vast nindasamuti ku nemägi saive. Härra lännü ja küsünü puumeistre ja maalmeistre käest nõu, kudas taevas saa minnä härpänit vaateme. Puumeistrel ja maalmeistrel ollu sii küsümine ka just vesi nende veske pääle ja ütelnu, et: "Muud muudu me kudagi ei tää saavat, ku nindasamati ku meiegi käüsimi."
Härrä lasken ka puuriida jälle üles säädä nindamuudu, ku enne puumeistre ja maalmeistre taevaminemise jaus säet, aga nüüd lännü esi sissi ja käsken tõisi puuriidal tuld otsa pistä, mida tõise ka tegeme pidänu. Härral ei joole iki midägi pagemise kavalust ja palanu¹⁰ äräde, ninda et muud ei joole kuulda ollu, ku rüükin¹¹ kurja rõõmuge¹²: "Kao, kao!" Ja ninda saanu teorahvas tast kavalusege valla. Mudu ei jooles na tast kunagi pääsnu.
Ninda ep hullu karjatse kanik süvväs.

¹ laupäeva;
² saunata;
³ puusepale;
⁴ maalrile;
⁵ vembu;
⁶ häärber;
⁷ kaevanud;
⁸ kehv, vilets;
⁹ maksnud;
¹⁰ põlenud;
¹¹ röökinud;
¹² häälega

H II 48, 169/74 (9) Karksi khk. ja v. - J. Hünerson (1894). - AaTh 980* - 10 t.
Peamiselt Lõuna-Eestist ja Virumaalt.
Ei kontamineeru.
Seniste andmete järgi on see muinasjutt tuntud ainult Eestis ja Indias.