1. Asend.

Antsla (saksa keeli Anzen, rahvasuus ka Hauka) alev asub Võrumaa lääneosas, Valga ja Irboska vahelise raudtee Antsla jaama kohal, Võru linnast 30 km raudteed (Võru jaamast) ja 35 km postmaanteed mööda läänes (raudteejaama geograafilised koordinaadid 57°49'45" põhjalaiust ja 26°32' idapikkust Greenwich'ist; keskmine absoluutne kõrgus 80 m). Alev asub Urvaste kihelkonnas, end. Vana-Antsla mõisa maa peal. Kuulub Võrumaa 2. koolinõuniku jaoskonda, Tartu-Võru Rahukogu 2. rahukohtuniku piirkonda, Võru maakonna politsei 2. jaoskonda, ev.-lut. usuliselt Urvaste kogudusse, apostl.-õigeusuliselt Kraavi kogudusse.

2. Arvustik.

Pindala alevivalitsuse andmeil 182.94 ha, millest kuulub alevile 1922. a. kinnitatud piiride kohaselt 32.35 ha, Vana-Antsla mõisast juurdelõigatud maad 131.27 ha ja raudtee maad 19.32 ha. Krunte alevis 326, elumaju 175, neist kahekordseid 15, kivist 7, teised puust. 1922. a. rahvalugemise ajal oli elamuid 109, kortereid 269.

Elanikkude arv 1926. a. esimesel poolel (Antsla politsei-jaoskonna igakuulisil andmeil) keskmiselt 1295, sellest alevi vanas piirkonnas 740, uues piirkonnas 519, raudtee piirkonnas 36. Rahvalugemise andmeil (28. XII. 1922. a.): eestikeelseid 875 (390 m., 485 n.), venekeelseid 35 (15 m., 20 n.), juute 1 (n.), muukeelseid 3 (2 m., 1 n.), kokku 914 (407 m., 507 n.).

Elanikkude tihedus (alusena alevivalitsuse 1926. andmed) alevi kogu pindalal 7.1 ühel ha:1, ehitatud alal umbes 50 ühel ha:1, ühe maja kohta 7.4; rahvalugemise andmeil (1922. a.) ehitatud alal umbes 30 ühel ha:l, 8.4 majas ja 3.4 korteris. Tööstuslikke ettevõtteid (1926) 10, nende seas 1 auru-riidevärvimis- ja villaketramisvabrik, 2 aurujõulist saeveskit, 1 telliskivitööstus, 1 piimatalitus (käsitsi-), 1 linatööstus, 2 karastavate jookide tehast, 1 mehaanikatöökoda, 1 puu-töökoda (mõlemad viimased mootorijõulised).

Kauplusi (1925) 27, nende seas vürtspoode 7, talurahva-kauplusi 5 (l neist kaubatarvitajate-ühingu), lina- ja viljakauplusi 4, pagareid 3, lihapoode 2, rohupoode 2, kardsepa-kode 2, raamatukauplusi 1, viinakauplusi 1. Peale selle 1 pank (Põhja Panga osakond), 1 apteek, 1 kohvik mööbeldatud tubadega ja 3 restorani.

Laadapäevi aastas 10: 10. veebruaril, 8. märtsil, 2. aprillil, 12. mail, 9. juunil, 30. augustil, 25-. septembril, 18. oktoobril, 5. novembril ja 14. detsembril, neist tähtsaim 25. sept. Turupäevi nädalas 2: kolmapäev ja laupäev.

Rahvakoole 1: 6-kl., 185 õpilase ja 6 õpetajaga (1924./25. a.). Koolikohustuslikke lapsi 120.

Raamatukogud on Antsla haridusseltsil ja karskusseltsil.

Seltse ja ühinguid (1925) 12: haridusseltse 2 (Antsla kooliselts as. 1917, liikm. 37, peab lasteaeda; haridusselts as. 1911, liikm. 75, varandus: raamatukogu 800 rmt., keelpillid ja muud - hinnatud kokku 206 150 marga peale), karskusseltse 1 (as. 1924, liikm. 60, varandus: 85 raamatut, peab lugemislauda alevivalitsuse ruumes), spordiseltse 1 (as. 1925, liikm. 10, senini korraldanud mõned võistlused alevi spordiväljal), tuletõrje - seltse 1 (as. 1904, liikm. 185, varandus: oma maja ja mitmesuguseid tuletõrje-tarbeid; seltsil on muusika- ja segakoor), vabadussõjas langenute mälestussamba Antsla ja ümbruskonna komitee 1 (as. 1923, liikm. 12, seltside ja omavalitsuse esindajaist; samba nurgakivi pandi 21. juunil 1925, sammas, mis avati 27. sept. 1925, läks maksma umbes 400 000 mk.; komitee teotseb edasi, korraldades langenud sõdurite haudu), õpetajate-ühing 1 (as. 1918, liikm. 40; ühingu valve all on vanade õpetajate kodu Vastse-Antsla mõisas), põllumeesteseltse 1 (as. 1902, varand.: 1.5 ha maad j.a kuurid näituste korraldamiseks, annab välja tarvitamiseks seemnesortimis-masinaid), laenu- ja hoiu-ühinguid 1, tarvitajateühinguid 1 (kõige vanem tarvitajateühing Eestis, as. 1903, liikm. 538, varand.: krunt, 2 maja ja aidad), õllevabriku-osaühing 1 (as. 1926, kavatseb asutada õllevabriku Vana - Antsla mõisa), piimatalituseühinguid 1 (as. 1911, liikm. 81, varand.: käsimeierei, mis hinnatud 152500 marga peale ja millel vallasvara 94 000 marga eest.).

Arste 1 (eraarst; jaoskonnaarst elab Vana-Antsla mõisas, 4 km alevist), hambaarste 1, ämmaemandaid 2 (jaoskonna- ja era-), looma-arst elab Vana-Antsla mõisas. Apteeke 1, haigemaja ja vaestemaja ei ole. Alevil puudub ka oma matusepaik. Viimase asutamine on kavatsusel.

Postkontoreid 1 (IV järgu, telegraaf ja telefon 42 abonendiga (1925. a.), kelledest alevis 25). Telefonijuhtmete pikkus alevis 7.25 km.

Raudteejaam alevi lõunaserval ja hobupostijaam (4 hob.).

Riigikogu valimistel (1923. a.) said hääli: sotsiaaldemokraadid 41.8%, rahvaerakond 16.7%, töörahva ühine väerind (kõmmun.) 9.7%, iseseisvad sotsialistid 9.5%, kristlik rahvaerakond 5.4%, tööerakond 5.0%, põllumeestekogud 4.8%, majandusrühm 3.0%, rahvus-vabameelsed 1.9%, demobiliseeritud sõdurid 1.1%, majaomanikud 0.9%, Balti Saksa erakond 0.2%, Vene ühendatud erakond -.

Alevivolikogus on volinikke (1923) 15: neist sotsiaaldemokraate 6, majaomanikkude rühmast 3.

Kogukondlik majapidamine (1926. a. eelarve järele): tulud 2236300 mk. (maksud 1 503 800 mk., varanduste kasutamisest 495 500 mk,, õppemaks väljastpoolt koolis käivailt lastelt 75 000 mk., mitmesugused tulud 162 000 mk.), kulud 2 536 300 mk. (alevivalitsuse ülevalpidamine 424 200 mk., heakord 185000 mk., haridus 846 100 mk., hoolekanne 200 000 mk., laenude ja % % tasumine 200 000 mk,, varanduste ja ettevõtete kasutamine 181 000 mk., mitmesugused kulud 500000 mk.). Eelarve puudujääk kaetakse laenuga. Kogukondlikud varandused: alevivalitsuse maja ja pood vanal turuväljal, hinnatud ühiselt 460000 marga peale, uus koolimaja - väärtus 4000000 mk. Võlad: koolimaja võlg riigile 3 000 000 mk., muud võlad 250 000 mk.

3. Loodus.

Ase. Pinnaehitus. Antsla alev asub Urvaste kihelkonna keskosale omasel Jämedaist lamm- ja moldorgudest läbistatud tasasel või vähe lainjal alal, mis eraldab Otepää kõrgustikku lõunas Karula poole ulatuvast kuplistikust. Alev asub ühel seesugusel orgude võrgust piiratud madalal lavakõrgendikul, mille lael kerkivad suhteliselt madalad kühmad, künnised ja seljakud.

Alevi maa-alal on pea kolmnurga kuju, piiratud idas ja lõunas niiskest puisniidust, läänes kuusemetsast ja põhjas ning kirdes madalast lammorust, mis kannab Maasikaoru nime.

Absoluutsed kõrgused alevi piirkonnas mahutuvad 75-93 m piiridesse. Vähimad absoluutsed kõrgused osutuvad alevi madalamas põhja- ja kirdeosas. Alevi keskosas tõuseb maapind 80-93 m:ni, küündides siin kõrgemale Kähri mäe põhjapoolses otsas, mispeale ta uuesti madaldub alla 80 m alevi edelanurgas.

Alevi keskosast käib läbi loode-kagu suunaline katkendiline seljak, mis ulatub edasi ümbrusse nii loode- kui kagusihis. Seljaku kõige kõrgemat osa tähistab lookja põhijoonisega järsunõlvaline Kähri mägi, alevi kaguserval. Suhtelise kõrguse järele, mis ulatub siin 9 m:ni, osutub ta seljak-künkana. Seljaku pikkus on 120 m, suurim laius 60 m.

Umbes 1 m kõrguse kaela kaudu on ta seotud madalama kühmaga, mille kuju on liivavõtmise läbi suuresti moonutatud. Järele on jäänud ainult idapoolne külg, kuna muu osa on ära veetud. Siin paljandub kõrgendiku koosseis, kus näeme järgmist: peal ligi meetri paksuselt kruus munakaiga, all selgesti kihitud kollakas liiv.

Edasi põhjaloode sihis asetseb sama seljaku jätkuna Näitusaia mägi - samuti seljak-küngas 20-25° nõlvadega. See eelmisest üle poole pikem mägi võtab enese alla 250 m pikkuse loogakujulise ala, mis madaldub ning laugeneb lääne poole.

Näitusaia mäest lääne poole jääb väiksem Liiva ehk Siksälä (Sikaselja) mägi. Selle nõlvad on vähe laumad, kuni 15°, Lõunapoolne nõlv on ära kaevatud ja täis koopaid.

Alevi lääneserval asub Vingerdi mägi, mis oma nime nähtavasti kujust on saanud. Ta läänenõlv on õige järsk - 40°, idapoolne aga laum. Põhjapoolses otsas on suur liiva-auk (60 m pikk), kus näha seljaku koosseis, mis samane kui Kährimäel. Otsustades koosseisu järele kuulub katkendiline seljakute ahel jäävee-kuhjatiste, vallseljakute, hulka.

Seljakute reast põhja pool esinevad mõned vaevalt märgatavad kühmad.

Suurimaks lohkvormiks on alevi kohal Maasika org - vahelduva laiusega lammorg. Alevile kuulub ainult oru lammi pahempoolne osa, umbes 1.3 km pikkuselt. Maasikaorg algab umbes 7 km alevist kirdes, Vaabina koolimaja lähedalt. Enne alevi piirkonda jõudmist muutub ta kitsamaks. Ta lammi laius on siin kuni 100 m, veerud 25° kaldenurgaga ja kuni 9 m kõrged. Alevi piirides laieneb lamm uuesti, veerud muutuvad laugeks (vaevalt 2°) ja org läheb üle orundiks.

Vähemate negatiivsete vormidena esineb koolimaja lähedal väike liudlohk, suurem temast alevi edelanurgas ja Vingerdi mäe idajalal kaks väikest kausslohku.

Veed. Vete poolest on Antsla alev ja ta lähem ümbrus vaene. Seisvad veekogud puuduvad täiesti. Voolavaist vetest on suurim Maasikaoja, mis silmuskleb samanimelise oru lammil. Oja sügavus alevi kohal on 0.5 - 1 m, laius 1.5-3 m. Oja põhi on mudane. Alevile kuulub ta umbes 0.5 km pikkuselt. Alevi edelaosas voolab Reimani oja vaevalt märgatavas lamedas moldorukeses (0.7 km pikkuselt alevi piirides). Ta on liivase põhjaga, aleviosas mitte üle 0.5 m sügav ja ülimalt 1.5 m lai. Alguse saab ta madalalt niiskelt puisniidult alevist lõuna pool. Teine väike veenire puudutab veel 200 m pikkuselt alevi idaserva, suubudes Maasikaojja.

Taimkate. Alevi ääreosad on suuremalt jaolt põllu all, mis tuleb sellest, et see ala on alles hiljuti planeeritud ja alles hõredalt asustatud või liiga uute ehitistega, millede ümber pole jõutud veel aedu ja püüderühmi soetada. Majad ning kõrvalhooned asuvad lageda põllu veerel, taraga piiramata.

Alevi keskosas, mis tihedamini asustatud, puuduvad põllud. Siin on sellevastu rohkem juurvilja- ja viljapuu-aedu.

Niisked puisniidud võtavad oma alla alevi madalamad ääreosad. Puudest kasvavad siin männid ja mäejalad lepad. Alevi lääneserva varjab tihe, kõrge kasvuga kuusemets. Kuusemetsaga käetud on ka Vingerdi mägi, mis määratud alevi tulevaseks pargiks. Esimesed korraldustööd on seks juba tehtud: teed sisse aetud ning nende äärde üksikud pingid asetatud.

Vingerdi mäest lõuna pool on raiesmik. Kähri- ja Näitusaia mägi on kuiva nõmme laadi taimkattega. Kährimäe nõlval ning jalal kasvavad madalad kadaka- ning lepapõõsad. Näitusaia mäe jalale ja väljale on pärnad istutatud.

4. Inimene.

Tänavastik ja hoonestik. Et alevi tekkimise põhjuseks on olnud raudteejaam, kerkisid loomulikult esimesed ehitised tema lähedusse ja levisid peaasjalikult maantee ääri mööda. Nii kujunesid maanteed alevi vanema osa, praegusegi keskuse, tänavavõrgu määrajaiks ja ühtlasi ka kogu alevi peatänavaiks. Ühtimispunktist lähevad nad kodarjalt - Veski tänav põhja, Vana-Antsla poole, Jaani tänav edelasse, Karula ja Vaksali tänav (107. joon.) idasihis Tsooru poole laiali. Nende kolme maantee sõlmepunkt on lähtekohaks ka Tuletõrje tänavale. Sõlmekoht ise kujundub väljana, millest eraldatud 0.03 ha suurune ala Vabadussõjas langenute mälestussambale (108. joon.). Kõrvaltänavad ühendavad peatänavaid, moodustades kolmnurkseid ja trapetsjaid sargu. Ühes kolmnurgas, mida kujundavad nimelt Jaani, Vaksali ja Laada tänav, asub turuväli, 0.5 ha pindalaga. Üldine tänavastiku tihedus on 7.11 m ha:l.

Alevi uues osas, mis moodustab ääreala, on tänavavõrk hoopis hõredam, moodustades püstkülikulisi, ruutjaid, trapetsjaid ja viisnurkseid sargu, mis pindalalt suuremad kui keskuses.

Täiesti sirged on Pärna tänav, Tsooru maantee ja Uueturu tänav. Teised pikemad tänavad moodustavad murdjooni (Veski, Tuletõrje, Sepa j. t.) või kääri (Põik-, Metsa-). Et maapind pole tasane, siis näitab osa tänavaid langu.

Puiestee-tänavad puuduvad praegu veel täiesti. Ainult kohati on majade ette istutatud üksikud puud - kas pärn, pihlakas või kastan. Tänavate laiuse suhtes on paremas seisukorras alevi ääreosa, kus on tänavad, peale üksiku erandi, ühtlaselt 18 m laiad. Keskuses vaheldub tänavate laius 9-13 m:ni, kusjuures kitsamaks osutuvad kõrvaltänavad. Erinevus tänavate laiuses kummaski aleviosas oleneb sellest, et ääreosa tänavad on planeerimise tulemus, keskuses aga määrasid peatänavate laiuse endised maanteed, kuna kõrvaltänavail see juhuslik oli. Samuti kui tänavastiku poolest, erineb alevi keskus ka hoonestiku suhtes alevi ääreosädest. Kuigi alevi elamud on valdavas enamuses niihästi välise kuju kui ka asendi poolest isekeskis sarnased, paistab alevi keskus siiski tunduvalt mitmekesisemana silma. Ääreosas on peale nelja kahekordse maja kõik ühekordsed, viilkatusega kastehitised. Kujult on nad üksteisega väga sarnased ja eralduvad vahest ainult suuruse ning akende arvu poolest. Elamul, mida võib pidada tüübiliseks, on esiküljel kaks kolme või kuue ruuduga akent teine teisel pool ust ja kummaski otsas üks. Ka elamu tagaküljel võib esineda aken ning uks, ja leidub ka suuremaid maju, kolme aknaga esiküljel. Kõige kõrgem ja suurem ehitis alevi ääreosas, ühtlasi kogu alevis, on uus koolimaja, rohkete suurte akendega. Teine suurem ehitis alevi ääreosas on villavabrik, kuna ülejäänud kaks kahekordset ehitist on elumajad. Peale punasest telliskivist villavabriku on elamute ehitusmaterjaliks tahutud palgid. Katused on sindlist, täisviiluga, peale koolimaja lameda täiskelbalise plekk-katuse ja ühe elumaja murdkelbalise tõrvapapp-katuse.

Elamud on asetatud vastu tänavat küljega, üksikud ka otsaga. Kuna ääreosas on elamuid harvalt, ainult 0.7 hoonet ha kohta, on neid alevi keskuses hoopis tihedamalt - 2.3 elamut ha:l. Siin vahelduvad madalamad ühekordsed ehitised kõrgemate kahekordsetega, missuguseid siin keskosa ehitiste üldarvust 11.25%(109. joon.). Väga sage on ülemineku-vorm ühekordseilt kahekordseile, nimelt ülikuga majad, mille rohkus tingitud ärielu koondumisest keskossa, - alumist korda, 4-6 akna ning 3-4 uksega esiküljel, käsutatakse äriruumiks, ülikut - elukorteriks. Samuti kui kasvab elamute suurus ning muutub uljeshoonete sageda esinemise tõttu mitmekesisemaks põhijoonis, on nad vahelduvamad ka ehitusmaterjali ning katusevormi poolest.

Silmapaistvamad ja suuremad alevi hooneist on kaheksa punasest telliskivist ehitist, mis kõik, peale ühe, asetsevad kobaras peatänavastiku sõlmekohal. Kahekordsed neist on Jaani ja Veski tänava nurgal asuv valgeks krohvitud kauplushoone, samuti vastasnurgal seisev postijaam (endine kõrts), punane telliskivi-ehitis, valgete äärtega ümber akende ning nurkade. Ülejäänud ühekordsete hulgas on ka ülikutega ehitisi. Puuehitisist, mis, nagu eespool tähendatud, suuresti ülekaalus, on enamik tahutud palkidest seintega, kuna vanemaist mõned on vooderdatud ning pruunikas-köllaseks värvitud.

Valdavas enamuses on pea täisnurkne viilkatus, mida leiame lamedamal kujul postijaamal ning alevi kohvikul. Kelpkatus esineb harvemini, peaasjalikult vanemail ehitisil, kuna murdkelpkatuseid on kõigest üks. Katused teeb keerulisemaks sage ülikute ja uukade esinemine. Enamik katuseid on sindlist, ainult kiviehitisil on nad tõrva-papist ning mõnel üksikul uuemal plekist.

Elamute taga on õued ning aiad, piiratud püstlaudtaradega. Õued on kõik keskõue tüüpi ja prügitamata. Kõrvalhooned on enamuses madalad täis- või poolviilkatusega puuehitised, mis asetatud ümber õue või selle tagakülje.

Alevi sisemine korraldus. Tänavad alevis on kõik sillutamata ja ilma eriliste kõnniteedeta, peale kolme peatänava, mis kuuluvad alevi keskusse. Neist on kogu pikkuses munakatega sillutatud Vaksali ja Veski tänav, kuna Jaani tänav on sillutatud ainult raudteeni, s. o. 350 m pikkuselt. Üldse pole sillutatud tänavaid rohkem kui ainult 12% tänavate kogu pikkusest.

Kuna alevi ääreosas esinevad kõnniteina sõidutee ääres looklevad jalgrajad, on nad alevi keskuses, eriti sillutatud tänavate ääres arenenud hoopis kindlakujulisemaks. Siin on kõnniteed sõiduteest kõrgemad ja kruusaga prügitatud, ainult mõne üksiku maja ees on telliskividest sillutis. Kõige laiemad on Vaksali tänava kõnniteed - kuni 4 m, kuna Jaani ja Veski tänaval on nad vaevalt 2 m laiad.

Alevis oli varemalt elektrivalgustus, milleks saadi voolu lähedalolevast villavabrikust. Vähese tarvitamise tagajärjel lõpetati voolu andmine. Vett saadakse kaevudest. Alevi keskuses on enamasti pump-kaevud, ääreosades salvkaevud. Kaevud on enamasti madalad ja seetõttu pole vesi küllalt hea, eriti madalais salvkaevudes, kust võetakse vett ridva otsa kinnitatud kapaga.

Tulekahjude puhul abiandmise eest hoolitseb kohalik vabatahtlik tuletõrje-selts, kellel selleks tarvilikumad abinõud ja sisseseaded. Alevis pole pikema aja jooksul suuremaid tulekahjusid olnud, ehk küll alevi läheduses on eriti kuumal ajal hädaohtlikud suured metsamaterjali-ladud.

Raudtee tõttu on ligipääs alevisse hõlpus. Samuti on hõlbustatud postiühendus. Läbikäimist ümbruskonnaga soodustab ka alevis olev hobupostijaam.

Tulunduslikud olud. Antsla alev on eeskätt ümbruse väiketööstuse ja kaubanduse keskuseks, kuhu ka mitmesugused maata inimesed on koondunud, kes elatavad endid käsitööst või palgateenistusest.

Suurimate kaubanduslikkude ettevõtetena on lina ja vilja sisseostu kohad, mida on alevis neli, ja kohalik tarvitajateühing. Viimane on vanim Eestis, asutatud 1903. a. Ühing töötas esialgu üüriruumides ja jõudis aastas juba 100 000 rubla väärtuses läbi kaubelda. Kauba käive oli siiski sedavõrt loid, et aasta jooksul kaup ainult kaks korda käibis. Vaatamata kauba aeglase käibe peale jõuti siiski niikaugele, et 1914. a. alul ühing omasse majja võis üle kolida. Maja osteti 13000 rubla eest. Sõja ajal valgusid ühingu paremad jõud laiali, mille tagajärjel ühing ka pisut kiratsema jäi. Ühingu elustamisega tuli uuesti peale hakata. Visa töö ja püüdmisega jõutigi edasi. Ühing on läbi kaubelnud 1921. a. 3 milj. marga eest, 1922. a. - 41/2 milj., 1923. a. - 91/2 milj., 1924. a. - 151/2 milj. ja 1925. a. ligi 20 milj. marga eest. Viimaseil aastail on ühing 60% kaupa tarvitajate-keskühingult ostnud. 1924. a. sai ühing 980 000 mk. puhaskasu. Eriti minusaks kaubaks on olnud põllurammu.

Raha läbikäik Antsla ärides on kasvanud sedavõrt suureks, et peale kohaliku laenu- ja hoiu-ühingu on ka Põhja Pank asutanud alevisse oma osakonna.

Tööstusettevõtteist oleksid nimetada kaks lauavabrikut ning suurem villatööstus. Lähemal ajal alustab tegevust uus nahatööstus, mille ettevõtjad on Võrust. Ka piimaühingu uus maja saab värssi valmis. Vana-Antsla mõisas ootab õllevabrik avamisluba. Peale mainitud suuremate ettevõtete on Antslas veel mitmed väiksemad puu- ja rauatöökojad, mis töötavad osalt käsitsi, osalt mootorijõul, tarvitades ka palgalist tööjõudu.

Vaimline elu. Antslas on mitu hariduslikkude eesmärkidega seltsi, mis jõu ja olude kohaselt püüavad tegevust avaldada. Tuletõrje-seltsil on maja avarama saaliga, kus korraldatakse piduõhtuid laulu, näitemängu ja tantsuga. Pidude korraldajaiks on kas tuletõrje-selts ise või kohalik haridusselts. Viimane on teinud katseid korraldada ka mõnesuguseid kursusi ja loenguid. Haridusseltsil ja karskusseltsil on väikesed raamatukogud. Teisel on ka lugemistuba, ajutiselt alevivalitsuse majas. Raamatukogude peale on 1925. a. kulutatud 30 000 mk., mis iga elaniku kohta teeb 25 mk. See on suhteliselt kõige suurem arv kogu Võrumaal. 1917. a. asutatud kooliselts hoolitses kõrgema algkooli eest. Nüüd on kool riigikoolide võrku võetud. 1920. a. asutatud alevi valitsus pidas oma tähtsamaks ülesandeks koolile ajakohaste ruumide soetamise, mis riigivalitsuse vastutulekul ja kaasabil ka on korda läinud. Nimelt saadi riigilt uue koolimaja ehitamiseks 3 000 000 mk. laenu. Kool töötab uutes ruumides 1924. a. sügisest saadik.

1925. a. asutati spordiselts, mis ka omalt poolt püüab soetada noortele kohast ajaviidet ja teotsemisvõimalusi. Alevi valitsus on alevi planeerimisel määranud koha ka spordivälja jaoks, Kährimäe idapoolsel jalal. Välja kordaseadmine on uue spordiseltsi esimeseks ning tähtsamaks ülesandeks.

Tervishoiulised olud. Tervishoiulises suhtes on paremas seisukorras alevi ääreosa, kus elamud uued ja hõredasti asetatud, nii et jääb küllalt õhku, valgust ja päikest. Tihedasti ehitatud keskus jätab aga puhtuse, õhu ja valguse suhtes enam soovida. Alevi uutest osadest on tervishoiuliselt vähem soodus raudteest lõuna pool olev piirkond, mis asub madalal, niiskel puisniidul.

Arstiabi on saadaval, alevis on ka apteek, kuid puudub alles haigemaja. Et jaoskonna-loomaarst asub alevist eemal, siis on toiduainete üle kontrolli pidamine raskendatud. Politseil tuleb kohalikelt lihunikelt sagedasti ära võtta halvaksläinud liha jne. Joogivee kohta vt. lk. 426.

Ajalugu. Antsla alev kujutab enesest peaasjalikult ärialevit, mille edenemiseks aitas kaasa raudteejaam, kauge asend linnadest (Võrust 35 km, Valgast 36 km), rahvarikas ümbrus ning lähedate mõisate rohkus. Nii asub Vana-Antsla mõisa 4 km, Vastse-Antsla 6 km, Vaabina 8 km, Urvaste 12 km, Tsooru 12 km kaugusel alevist. Loomulik, et elanikel, kes nii kaugel linnast, tekkis tarvidus ligema kaubasaamiskoha järele. Alevi esimene ehitis, Siksälä kõrts, mis saanud oma nime lähedaselt liivaseljakult, kerkis esile peale raudtee ehitamist 1887. a. Siksälä kõrtsi laskis ehitada Vana-Antsla parun, paigutades sinna ka hobupostijaama.

Selle järel tekkisid kõrtsi lähedusse vähemad pood-ehitised, peaasjalikult praeguse Jaani ja Vaksali tänava äärde. Kasvav alevik kandis Hauka nime - renditalu järele, mille maale ta rajati. Suuremat hoogu kasvamiseks sai alevik nn. Kraavi laatade ületoomisega, mida enne peeti 3 km alevist eemal, Kraavi kõrtsi juures. Need sügise- ja kevadelaadad olid õige rahvarikkad, mille tõttu äriline tegevus alevis tunduvalt suurenes; tekkisid suuremad kauplused - esijoones lina ja vilja sisseostu kohad ja talurahva-poed.

1900. a. asutati alevis esimene selts - põllumeesteselts, mis hakkas korraldama näitusi. Sellele järgnesid tarvitajateühing (1903), tuletõrje-selts (1904), laenu- ja hoiu-ühing ja haridusselts. Tuletõrjeselts ehitas omale suurema kivimaja. Seal on ka pidusaal. Ka tarvitajateühing ehitas omale kivimaja, kuhu paigutas äri, mis praegugi üks suuremaist alevis. Kooliselts, asutatud 1917. a., pidas üleval kõrgemat algkooli. Praegugi töötab see kool, riigikoolide võrgus, kuue õpetajaga. Eesti Vabariigi moodustumisel anti Antslale, millel aleviomavalitsus sinnamaani puudus, Vabariigi valitsuse otsusega 1920. a. alevi õigused. Selle järel määrati ka uue alevi administratiivsed piirid kindlaks, mida hiljemini laiendati Vana-Antsla mõisale kuulunud riigimaast. Selle kaudu hõlbustus kruntide saamine ja alev hakkas kiiresti kasvama nii hoonestiku kui rahvastiku poolest. See hoogus kasvamine kestab praegugi edasi.

Kaastöölised:

pr. A. Kriisa (ptk. ,,Loodus", ,,Tänavastik ja hoonestik", ,,Ajalugu''); üliõp. P. Lukin (koha peal andmeid kogunud, kokku seadnud ptk. ,,Arvustik''); lic. phil. A. Tammekann (ptk. ,,Asend", ,,Alevi sisemine korraldus'', ,,Tulunduslikud olud", ,,Vaimline elu'', ,,Tervishoiulised olud", alevi plaan, toimetustöö).