1. Asend.

Vastseliina (saksa keeli Neuhausen) kihelkond asub Võrumaa kaguserval, ulatudes kitsa lookleva ribana piki Setumaa piiri Räpina kihelkonna lõunarajalt Lätimaa rajani. Kirik asub kihelkonna keskuses, Võru-Petseri maantee lähedal (kiriku geograafilised koordinaadid 57°44'52" N ja 27°16' E Greenw.). Kihelkond kuulub Võrumaa 1. koolinõuniku jaoskonda, Tartu-Võru Rahukogu 1. jaoskonna rahukohtuniku piirkonda (välja arvatud Orava vald, mis kuulub Petserimaa Rahukogu 1. jaoskonda), Võru maakonnapolitsei 1. (Loosi, Misso ja Vastseliina vald) ja 3. (Lasva ja Orava v.) jaoskonda, ev.-luteri usu kogudusena Võru praostkonda ja ap. õigeusu kogudusena Võru praostkonda. Vaata kaarti.

2. Arvustik.

Pindala 1-verst. kaardi järele 601.4 km² (ühes Pindi vallaga, mis kiriklikult kuulub Rõuge alla, kuid eraldatud asendi tõttu on käesolevas arvatud Vastseliina külge, 662.2 km²), vallaraamatute järgi 567.7 km². Suurim pikkus kirdest edelasse 49.8 km, suurim laius loodest kakku 17.6 km. Piiri pikkus 220 km, sellest Lätimaa piiri 20 km. .

Valdadest kuuluvad siia: Lasva (3630.7 ha), Loosi (6289.0 ha), Misso (14873.6 ha), Orava (16763.3 ha), Vastseliina (15218.4 ha), kokku 56775.0 ha.

Elanikkude arv rahvalugemise andmeil (28. XII. 1922): Lasva vl: eestikeelseid 992, venekeels. 34, saksakeels. 3, muukeels. 3, kokku 1032 (m. 499, n. 533); Loosi vl: eestikeels. 1210, venekeels. 28, saksakeels. 3, muukeels. 3, kokku 1244 (m. 585, n. 659); Misso vl: eestikeels. 1768, venekeels. 89, muukeels. 153, kokku 2010 (m. 965, n. 1045); Orava vl: eestikeels. 2635, venekeels. 132, saksakeels. 2, muukeels. 23, kokku 2792 (m. 1346, n. 1446); Vastseliina vl: eestikeels. 3470, venekeels. 45, saksakeels. 2, muukeels. 73, kokku 3590 (m. 1710, n. 1880); kõiki kokku: eestikeels. 10 075, venekeels. 328, saksakeels. 10, muukeels. 255, kokku 10668 (m. 5105, n. 5563).

Elanikkude tihedus (aluseks rahvalugemise andmed ja pindala 1-verst. kaardi järele) 17.7 ühel km²:1, või (aluseks kadastri andmed) 18.9 ühel km²:1, või metsad ja kõlbmata maad maha arvatud 31.8 km²:!.

Külasid 162: Lasva vallas 13: Kühmamäe, Madala, Noodase, Nõnova, Pruusa, Pässa, Saaremaa, Sooküla, Tamme; Tammsaare, Tautsa, Varkali, Tsirgaski; Loosi v. 18: Braakmanni, Iskna, Kamura, Kobi, Kõo, Lossina, Nuhja, Ortuma, Puutli, Tabina, Tahma, Tamme, Tautsi, Tilga, Tissi, Tohtri, Turaku, Utika; Misso v. 36: Griiva, Hindsa, Kaubi, Kimalase, Kivioru, Krasnaja-Dubrova, Korla, Kura, Käbli, Kõrgesaare, Laisi, Leimanni, Lemmatsi, Liita, Muraski, Maasi, Napi, Rammuka, Ritsiko, Pullinino, Pullipõdra, Pupli, Pruntovo, Põdrametsa, Põrste, Saagri, Saagrimäe, Sakuti, Savimäe, Siksälä, Sorokino, Suuresoo, Teaste, Tiilike, Väike-Tiilike, Tootsi; Orava v. 31: Aesaare, Huule, Hanikase-Mäe, Hanikase-AIa, Jantra, Juusa, Kahkva, Kaamnitsa, Kivestu, Klüma, Kalmeoru, Suure-Kolodavitsa, Väike-Kolodavitsa, Kõvera, Lehese, Liinamäe, Luhte, Luuska, Madiküla, Madala, Marga, Orava, Päkka, Pävekese, Soe, Soenina, Suuremetsa, Tahna, Tamme, Tuderna, Vivva; Vastseliina v. 64: Hinniala, Hürsi, Häärmani, Jeedas, Indra, Jõõra, Julga, Järvemäe, Kaagu, Kamara, Kapera, Karjakärsna, Kerepäälse, Kiimago, Kirikumäe, Konsa, Kornitsa, Kurekolu, Kurepusa, Kutsa, Kärina, Kõo, Kõrve, Lauri, Luhta, Mauri, Miitra, Mära, Möldre, Rebase-Möldre, Paali, Palakese, Palokutsa, Pari, Pedeja, Plussa, Preeksa, Pelli, Puspuri, Pältri, Pütsepa, Raadi, Raudoja, Rabaste, Rokkuse, Ruusamäe, Saarde, Saika, Sandi, Sapi, Savihoovi, Tallikese, Tellaste, Tikka, Tuppa, Tüüka, Tõlva, Tõnkova, Vodsa, Viitka, Tsolli, Tsiistre, Tserepova, Tsäpsi. Erak-õuesid 3: Mokra, Morosoo-Tsäpsi ja Põnni.

Mõisaid 19 (neist peamõisaid 8, karjamõisaid 11). Riigimõisad: Lasva (Tedre krjm.), Orava (Kõrgemõisa, Tegova, Rõssa krjm.). Vastseliina (Illi, Plessi, Põhu krjm.), Vastseliina krkm., Misso (Meeksi krjm.), Loosi (Braakmanni krjm.), Vana (Kalloga krjm.), Tsorona (Külaoru krjm.), mis kõik plaanistatud 1923. a:ks. Krunte saadud 432, neist antud põlisele tarvitamisele ajutise rendilepingu põhjal 315, eriotstarbeiks 4, tööstus- ja äri-ettevõtteile 19, seltsele ja omavalitsusile 20, ametnikele 22, juurdelõikeina 28 ning tagavaramaaks 24.

Talusid 1775, neist 0,5-5 ha:ni 358, 5-10 ha:ni 212, 10-20 ha:ni 487, 20-30 ha:ni 396, 30-60 ha:ni 284, 60-120 ha:ni 38; taludest ostetud 1057, renditud 570, muid majapidamisi 148.

Maast on põldu ja aiamaad 18428.1 ha (46.4%), heinamaad 6276.7 ha (15.8%), karjamaad 8893.4 ha (22.4%), metsa 3439.3 ha (8.7%), kõlbmata maad 2678.4 ha (6.7%) ja peale selle riigimetsa 17 049.1 ha (30.2%). 100 inimese kohta (riigimetsad ligi arvamata) põldu ja aiamaad 172.8 ha, heinamaad 58.8 ha, karjamaad 83.4 ha, metsa 32.1 ha, kõlbmata maad 25.1 ha. Talumaad 31045.9 ha, riigimaad (end. mõisamaad) 23385.4 ha, kirikumaad 754.5 ha.

Külvipind 1925. a. (sulgudes 1923. a.): tali- ja suirukist 2126.6 ha (1101,5 ha), talinisu 135.8 ha (65.1 ha), suinisu 195.7 ha (132.4 ha), otra 1780.7 ha (983.6 ha),(1) 1923. a. külvipindades puuduvad Vastseliina vl. kohta andmed) ,kaera 3937.0 ha (1896.9 ha), segavilja 206.6 ha (72.5 ha), herneid, ube, läätsi 106.6 ha (60.2 ha), kartuleid 692.5 ha (359.8 ha), linu 1212.0 ha (354.1 ha), tatraid 43.5 ha (25.8 ha), söötjuurikaid 58.6 ha (23.6 ha), põlluheina 3459.1 ha (1562.5 ha). 100 inimese kohta külvi-pinda: tali- ja suirukist 19.9 ha, talinisu 1.3 ha, suinisu 1.8 ha, otra 17.6 ha, kaera 36.8 ha, segavilja 1.9 ha, herneid, ube, läätsi 1 ha, kartuleid 6.5 ha, linu 11.3 ha, tatraid 0.4 ha, söötjuurikaid 0.5 ha, põldheina 32.4 ha. Saak 1925. a. (keskmine ha:lt kg): tali- ja suirukist 851, talinisu 1058, suinisu 622, tatart, herneid, ube, läätsi 578, otra 847, kaera 886, segavilja 1147, kartuleid 7431, söötjuurikaid 15391, linaseemet 216, kiudu 291, põlluheina 2461. (Vt. ka lk. 15.)

Koduloomi 1925. a. (sulgudes 1923. a.): hobuseid 2287 (1780), neist üle 3 a. 1967 (1503); veiseid 7915 (6207), neist vasikaid ja lehm-mullikaid 2224 [mullikaid üle 1 a. 1008 (984)], lehmi 5393 (3952); lambaid 11431 (9146); sigu 5096 (4237). 100 inimese kohta tuleb hobuseid 21.4 (16.7), neist üle 3 a. 18.4 (14.1); veiseid 74.1 (58.2), neist vasikaid ja lehm-mullikaid 20.8 [mullikaid "üle 1 a. 9.4 (9.2)], lehmi 50.5 (37.0); lambaid 107.1 (85.4); sigu 47.7 (39.7). Tõuhobuseid: tori-roadstereid 7 (Vastseliina vallas: Vatsa talus, Puspuri kl., Häniku tl.; Lasva v.: Lüki tl., Nõnova k.; Orava v.: Kolmearu tl., Luuska tl.); eesti maatõugu suguhobuseid 3 (Vastseliina v. Tsolli tl., Pärtli k.; Misso v. Kõrgesaare k.). - Mesipuid 545, mesilaid 90. - Auru-rehepeksumasinaid 22.

Tööstuslikke ettevõtteid 51: piiritusevabrikuid 1 (Lasvas), saeveskeid 6 (Loosi v. Lepassaa-res; Misso v. Vangis 1; Orava v. Soedlas, Tarvitsares, Piirojas, Tammekülas), telliskivitööstusi 1 (Griivas), savinõude- ja kahvelkivitööstusi 1 (Griivas), piimatalitusi 7 (Vastseliinas, Tuutsmannis, Missos, Lepassaares, Lasvas, Kõrgsillas, Oraval), villatööstusi 4 (Orava v. 1 - Tamme k.; Vastseliina, v. 2 - Möldre k.; Misso v. 1 - Siksäläs); riidetööstusi 3 (Lasva v. 1 - Kütioru; Orava v. 2 - Liiva, Saare), jahuveskeid 28, neist veejõulisi 25 (Lasva v. 1, Loosi v. 3, Misso v. 4, Orava v. 6, Vastseliina v. 11), aurujõulisi 2 (Misso v.), tuulejöulisi 1 (Misso v.).

Kauplusi 24: Lasva vallas 1, Orava v. 9, Loosi v. 1, Misso v. 5 (1 metsakauplus), Vastseliina v. 6 (1 pudukauplus). Sulgudes nimetamata jäänud kauplused on väikekauplused. Osaühingulisi kauplusi 2 (Orava v. 1, Vastseliina v. 1).

Laadapäevi aastas 6: Loosi vallas Lindoras 3. okt.; end. Holsta kõrtsi juures 21. okt.; Misso v. 11. mail ja 28. okt.; Vastseliina v. 24. märts, ja 12. okt.

Rahvakoole 16: Pässa 4-kl. algk., õpilasi 61, õpet. 2; Tüütsmanni 4-kl. algk., õpil. 49, õpet. 2; Loosi 4-kl. algk., õpil. 80, õpet. 2; Tabina 4-kl. algk., õpil. 40, õpet. 2; Napiki 4-kl. algk., õpil. 75, õpet. 2; Luuska 3-kl. algk., õpil. 36, õpet. 1; Kahkva 4-kl. algk“ õpil. 84, õpet. 2; Tsolli 4-kl. algk., õpil. 55, õpet. 2; Vastseliina mõisa 4-kl. algk., õpil. 68, õpet. 2; Tsäpsi 4-kl. algk., õpil. 91, õpet. 2; Tsiistre 4-kl. algk., õpil. 79, õpet. 2; Kapera 4-kl. algk., õpil. 84, õpet. 2. -

Seltse ja ühinguid 53: haridusseltse 2 (Vastseliina; Orava - as. 1920, liikm. 167, oma maja, raamatukogu, kogu varandus hinnatud 162200 marga peale); rahvaraamatukogu-seltse 11 (Vastseliina; Hanikase; Vastseliina mõisa; Tüütsmanni; Lasva - as. 1911, liikm. 36, oma maja, raam. 1007, puhkpillidekoor, muud vallasvara 220000 marga eest; Loosi - as. 1921, liikm. 52, varand. 225 raamat., näitelava; Misso - as. 1921, liikm. 83, raamatukogu, näitelava ja muu vallasvara hinnatud 100 000 marga peale; Napi; Tsiistre - as. 1923, liikm. 108, laulukoor, varand. 112 raamat., näitelava; Tsäpsi - as. 1923, liikm. 80, raamat. 283; Kapera); noorsoo-ühinguid 2 (Kapera - as. 1924“ liikm. 120, raamatuid 60, näitelava; Nõnova - as. 1923, liikm. 127, laulu- ja pasunakoor, vallasvara hinnatud 222000 marga peale); heategevus-seltse 1 (Vastseliina koguduse - as. 1925, liikm. 200); tulekahju puhul vastastiku abiandmise seltse 5 (Lasva; Loosi - as. 1922, liikm. 125; Orava; Misso - as. 1873, liikm. 257, 771 hoonet kindlustatud 29 528 000 marga eept; Vastseliina); põllumeestekogusid 5 (Orava; Lasva; Loosi - as. 1922, liikm. 53; Misso - as. 1920, liikm. 109; Vastseliina); töölisteühinguid 1 (Orava v.); õpetajateühinguid 1 (Vastseliina); põllumeesteseltse 2 (Loosi -as. 1922, liikm. 55; Vastseliina); rahaasutisi 1 (Vastseliina laenu- ja hoiu-ühing); tarvitajateühinguid 2 (Orava; Vastseliina põllumeesteseltsi kaubandusosakond); masinatarvitajate-ühinguid 4 (Lasva; Loosi - as. 1920, liikm. 20; Vastseliina; Vastseliina "Põllumees"); piimatalitus-ühinguid 9 (Tüütsmanni - as. 1924, liikm. 26, ühingul on piimatalitus ja umbes 200 000 marga väärtuses vallasvara; Lasva - as. 1924, liikm. 42, käsitsi-piimatalitus ja vallasvara 84800 marga eest; Kõrgsilla - as. 1923, liikm. 30, piimatalitus asub renditud end. Lindora kõrtsihoones; Loosi asunduse - as. 1924, liikm. 28; Loosi v. "Loosi"; Orava; Lepassaare - as. 1924, liikm. 30, käsitsi-piimatalitus töötab üüritud ruumes, vallasvara hinnatud 120 000 marga peale; Vastseliina; Misso - as. 1923, liikm. 24); kartuliühinguid 3 (Lasva - as. 1922, liikm. 18, rendil Lasva piiritusvabrik, kinnisvara hinnatud 63600 mk.; Lasva II; Vastseliina); turbaühinguid 2 (Loosi - as. 1923, liikm. 21, varand. 4000 mk. põhikapitali; Hanikase); kontroll-ühinguid 1 (Orava); sugupulli-ühinguid 1 (Hanikase). Arste 2 (1 jaoskonna-arst Vastseliinas, 1 era-arst Vastseliina v.); ämmaemandaid 2 (Vastseliina ja Misso v.); apteeke 1 (Vastseliina v.). Vaestemaju 1 (Loosi v.); vallavaeseid 99 (neist vaestemajas 1).

Postkontoreid 1 (Vastseliina v.,. 5. järgu), postiagentuure 4 (Lasva v., Lepassaares, Misso v., Orava v.), telefoni-keskjaamu 1 (Vastseliina, abonente 16). Kirju tulnud 44647, ajalehti ja ajakirju 60, telegramme tulnud 252, läinud 138.

Raudteed 25 km, raudteejaamu 3 (Jänesemäe, Lepassaare, Piusa); maanteid 169 km, millest I ja II klassi teid 25 km, III klassi teid 144 km; telefonijuhtmeid 120 km. Hobusepostijaamu 4. 1 km²:i alal on seega 0.04 km raudtegd, 0.28 km maanteed ja 0.2 km. telefonijuhtmeid.

Riigikogu valimistel (1923) said hääli: põllumeestekogud 45.90%, sotsiaaldemokr. 17.97%, tööerakond 76.7%, töörahva ühine väerind 5.61%, rahvaerakond 6.72%, kristlik rahvaerakond 3.95%, iseseisvad sotsial. 4.64%, rahvuslikud vabameelsed 0.98%, vene ühendatud erakond 1.02%, saksa-balti erakond 0.20%, majaoman. seltsid 0.02%, demobil. sõjaväel. 3.53%, majandusrühm 0.29%, Setu-Ingeri erakond 0.36%, Setu väikemaapidajad 0.31%, maarahva-partei 0.85%.

3. Loodus.

Pinnaehitus. Pinnaehituse poolest sarnaneb Võru-Piusa ürgorust põhja pool asuv kihelkonna osa Põlva ja Räpina kihelkonnale omase tasandikkude ja lavakõrgendikkude valdkonnaga, kuna kihelkonna lõunaosa kuulub suuremalt jaolt Haanja suurkuplite valdkonda.

Kihelkonna põhjaosa on üldjoonis lainjas lausmaa üldise kallakuga põhja- ja kirdesihis. Reljeefis on mõõduandvad negatiivsed pinnavormid suuremate ja vähemate orgude näol, kuna kõrgendikest esinevad saartena paiguti väikesed kuplistikud ja kühmastikud, nagu Madala, Mäesaare ja Tamme küla ümbruses. Maastikuliselt kõige mõõduandvam vorm oma suuruse ja mõju poolest on Võru-Piusa ürgorg, mis seob Võru nõgu Peipsi madalikuga. Kihelkonna piirides on ta umbes 1 km laiuse lammiga, mis kevadeti vee all. Oru lõunapoolne veer on väga vahelduva kõrguse ja kaldenurgaga, olles näiteks Kõrgesilla kohal õige lauge ja vastuoksa kuni 20° ja enam Tabina küla kohal. Põhjapoolne veer on sellevastu pea erandita järsk, kuigi madalam, ja püsib pea ühekõrgusena kogu ulatusel. Org on nüristunud aluspõhja liivakivisse, mis veerudes kuni 20 m lammist kõrgemal paljandub. Oru .enese sügavus kõigub 20 m ja 45 m vahel. Mõlemad veerud on väga ebatasase ja rahutu kujuga, mis eeskätt tingitud rohkearvulisist suuremaist ja vähemaist lisaorgudest. Neist on suurema ulatusega ja maastikuliselt mõjuvamad järgmised: Lasva valla Tamme küla juurest algav org, mille põhjapoolses osas on Kali järv, ja lääne pool Noodasjärve peaoruga ühinev org, mille lammil allikaist niisutatav heinamaa.- Idas on orge veel rikkalikumalt. Tüübilisim on Juusa-Toho org, mille veerude kaldenurk ulatub 16-20°:ni ja sügavus 25 m: ni. Oru uhtlamm on keskmiselt 20 m lai. Suurema ulatuse ja omakord mitme lisaoruga on Hanikase-Tuderna org, mis oma ülemises osas lookleb tasase savipinna sees, kuna alamas osas piiravad teda liivased kõrgendikud. Keset samalaadilisi liivakuhjatisi jookseb ka Karjaorg, 1 km lääne pool V.-Kolodavitsa, selle küla idaserval Vaadamäe org ja kihelkonna idapiiril Piiroja org. Kevadine suurvesi põhjustab neis alalisi muutusi, uuristades järsemaisse veerudesse sügavaid sälke ja kandes alla paksude kihtidena liiva. Lainjas ja kohati, nagu Madi küla ümber, tasane ala muutub jälle vahelduvamaks kihelkonna põhjaosas, kus samuti esineb suuremaid orge. Kõige läänepoolsem on kihelkonna piiriks olev Voojõe org, mis algab Lasva mõisa kohalt ja ulatub vahelduva sügavusega põhja poole (Paidra kohal org 10 m sügav). Idapiiril on Mädajõe org, mille lõunaosa esineb Kõvera järvede nõo jätkuna. Mädajõe lisaorgudest oleksid mainitavad kõige loodepoolseni Rebasmäe ehk Huule org, 7 km pikk, ja temasse lõunast suubuv Kaamnitsa org (4 km pikk). Kõigis mainitud orgudes on uhtlammil soine vajuv heinamaa - oru vähese langu ja allikate rohkuse tagajärjel. Lamm on kaunis kitsas, kuni 50 m, ainult Mädajõe orul 1 km lai. Veerude kaldenurk on 5-15° ja veerudes paljandub aluspõhi, mis omane kõigile orgudele selles ümbruses.

Ka lõuna pool on Võru-Piusa ürgorul terve rida lisaorge ja õieti suuri, kuid maastikuliselt mõõduandvad on nad ainult peaoru läheduses, kuna kaugemal on positiivsed vormid silmapaistvamad.

Kihelkonna keskosa kujutab endast nelinurkse põhijoonisega kõrgustiku, mis läänest Holsta-Noodasoruga, põhjast Võru-Piusa ja idast ning lõunast Piusa ürgoruga piiratud. See kõrgustik moodustab järsemaid nõlvu lääne ja ida pool, kuna ta põhja- ja lõunasihis aeglaselt madaldub. Valitsevaiks vormideks on kuppelkingud ja kühmkünkad, harvemini suhteliselt üle 25 m kõrged vaarad, nagu Hinsa talu juures Jahumägi ja Kutsa külast loodes Tammemägi (absoluutne kõrgus 224 m). Kõigi nende kõrgendikkude kaldenurgad kõiguvad 5 ning 15° vahel ja ainult nende vahelisis lohkudes levivate heinamaade ning soode rajal leiduvail väikesil astanguil esineb kuni 45° kaldenurki. Üldiselt on pinnavormid siin väga vahelduvad, mida ala põhjapoolset osa läbistavad orud veel enam mitmekesistavad. Kõige sügavam (kuni 50 m) org kihelkonnas on selle läänepiiril leviv Holsta-Noodasorg. Ta algab kaheharulisena Holsta: veski juurest. Alguses suundub ta loodesse, kuid umbes 0.5 km enne Koloreinu küla käändub ta põhja poole, ja läheb selles sihis edasi kuni Võru-Piusa ürgoruga ühinemiseni Noodasküla kohal. Oru kogupikkus on 6.5 km. Läänepoolne veer on laugem ning üldiselt madalam kui idapoolne, mille kaldenurk tõuseb 30-35°:ni. Aluspõhi paljandub ainult Noodasjärve kohal, kuna mujal veerudel esineb kruusane moreensavi rändrahnudega. Mõlemais veerudes on hulk sälkorge, sagedasti rippuvaid, kuna org ise on uhtlammiga, mis järvede kohal kuni 125, m lai. Teine samas sihis jooksev org on umbes 2 km pikk ja kuni 25 m sügav Hade ehk Tautsa uhtlammorg, 10-15° kaldevate veerudega. Ülaosas on org kaunis kitsas, kuna alaosas, kus kujunenud kõrglamm, on ta kuni 0.3 km lai. Kolmas samalaadiline, Loosi org, on süvendunud juba lubjakivisesse aluspõhja, kuna eelmised olid veel liivakivi-piirkonnas. Loosi orust läänes valitsevad savised künkad, kuna ida pool, kuni lõunast tuleva Piusa oruni, esineb liiva-ala, mille keskel asetseb Putli küla kohalt algav Kake org. Alguses lääne-ida sihiline Piusa org on kihelkonna piirilt Juraski küla kohalt alates kuni 1 km lai, moodustab Vastseliina vallamaja ja Möldri küla vahel kuni 2 km: se laiendi, muutub aga Ravanurme kohal õige kitsaks ja jätkub siis 30-40 m laiuse uhtlammoruna kuni Lindorani, kus ta ühineb Võru oruga. Veerud on kitsamais kohtades õige järsud (Tallikese küla kohal, kus veerul paljandub aluspõhja liivakivi, on kaldenurk kuni 85°), üldiselt on parem veer järsem ja kõrgem.

Piusa orust lõuna pool kerkib maapind jälle kõrgemale, jõudes maksimumini Sapi ja Puspuri küla vahelisel alal, kus kihelkonna kõige kõrgemad köhad (absoluutne kõrgus kuni 230 m). Siit hakkab maapind uuesti madalduma kuni Läti piirini. Põhja pool ja osalt ka lõunas on valitsemas kuppelkingud ja kühmkünkad (vaar on ainult Sapimägi), mis kõigiti sarnanevad eespoolkirjeldatuiga. Lõuna pool Pältri ja Preeksa vahelist tasast ning soist ala muutuvad kõrgendikud ja nende kaldenurgad vähemaks, nii et kus puuduvad suuremad orud, nagu Pedetsi (Misso) ja Kuura (Vaidau) jõe org, seal on pind ainult lainjas, üldise kallakuga lõunasihis. Ka mainitud orgude veerude kaldenurgad ei tõuse üle 10°. Suuremaid nõgusid leiame soode, nagu Pältri, Selsi ja Remmeski kohal, kuna väiksemaid ava- ja sulglohkusid esineb kuplite vahel lugemata arvul. Kõrgendikkude ja orgude asendis on raske leida mingit korrapärasust. Siin-seal mõni põhja-lõuna (Pältri küla juures) või lääne-ida sihiline (ida pool Loosi orgu) seljak ei ole valitsevas sumbkuplistikus mõõduandev. Orgude siht on enamasti lõunast põhja, kuid ka läänest itta.

Kihelkonna absoluutne kõrgus kõigub 37 ja 230 m vahel. Kõige kõrgem koht on eespoolmainitud Sapimägi ja kõige madalam Niitsiku järve pind kihelkonna põhjapiiril. Järvedest asub kõige kõrgemal tasemel Tsäpsi järv - 200 m.

Aluspõhjaks on kihelkonna suuremal osal devooni punaliivakivi, kihelkonna lõunaosas kohati, nagu Illi, Vastseliina ja Loosi mõisa ning Jeedase küla juures, ka dolomiit, mis lasub, liivakivi peal rööpsete kihtidena. Kas dolomiit ka nende kohtade vahelisel alal pidevalt esineb, pole veel teada, sest moreenkate on siin enamasti väga tüse.

Kihelkonna põhjaosa oma alla võttev lavakõrgustik kattub savika ja paiguti liiva- ning kruusasegase põhimoreenvaibaga. Võru-Piusa ürgoru ümbruses leidub tüsedaid liivakuhjatisi, kus valitseb peaasjalikult peenike räniliiv. Kõrgendikud kihelkonna keskosas on väga vahelduvad oma koosseisu poolest ja harva võib kohata niisuguseid, mis koosneksid ühtlasest "ainesest (nagu Sapi-, Tammemägi ja mõned teised savised moreenkõrgendikud), vaid enamasti on liiv, munakaterikas kruus, savi, leede jne. kõik ühes kõrgendikus leida.

Savilademeid esineb laiemal ulatusel muu seas Viitka külast lõuna pool Savihoovi juures, Otsa mõisa juures ning Holsta-Noodasorus, kus neid telliskivide tegemiseks on tarvitatud.

Rändkive on künklisel ja orgude alal õige rohkesti leida, kus nad ühes suuremate munakatega paiguti maaharimise võimatuks teevad. Kõige suurem rändrahn on lõuna pool Pütsepa küla, 16.8 m ümber mõõta ja 4 m üle maapinna kõrge. Mõnes köhas leiame päris rändrahnude välju, nagu lõuna pool Plussa küla, Vastseliina mõisas ja Möldri küla juures Piusa lammil. Palju on neid ka Orava vallamaja ja Kaamnitsa küla ümbruses, savipinnaga maadel sellevastu õige vähe. Kuigi neid ehitusiks, teeäärseiks taradeks ja teede sillutamiseks on käsutatud, leidub neid ahervartena või alles koristamatuna sagedasti nii palju, et masinate tarvitamine põlluharimisel võimatu.

Veestik. Kihelkonna voolavad veed kuuluvad nelja jõgikonda: Koiva, Pedetsi, Piusa (keskusjõgi) ja Voo (ehk Võhandu). Pika lookleva ribana põhjast lõunasse ulatuv kihelkond asub enamasti veelahkmel, kuna suuremaad veesooned jooksevad kihelkonna lääne- ja idapiiril. Kihelkonda läbivad ainult nende vähemad lisajõed ja -ojad.

Koiva jõgikonda kuulub Rogosi mõisast põhja pool olevast Viisjärvest algav Kuura (Vaidau) jõgi, mis voolab läbi Uuri, Preeksa, Palu ja Murati järve, olles enamasti kihelkonna läänepiiriks. Riia-Pihkva kivitee kohal on jõgi 6.5 m lai ja 0.5 m sügav, moodustades kuni 4 m sügavaid võrendikke. Jõesängi on Palu ja Murati järve vahel süvendatud ning sirgendatud. Kuura jõkke laskub ida poolt väike lisajõgi, mis tuleb Idina järvest.

Pedetsi (Misso) jõgi saab alguse Pedeja soost, voolab lõunasihis ja kogub endasse selle ala suuremate järvede, nagu Hino, Pulli, Saarjärve j. t. veed. Ta on õige kiire vooluga (80 sm/sek.), kuid esineb suvel ainult väikese ojana. Et oru lammil rohkesti allikaid, siis on jõel kaks paisjärve - Pupli ja Kivioru, samuti on Hino järvest tuleva parempoolse lisaoja peal Mäe- ja Ala-Siksälä paisjärv. Ida poolt saab Pedetsi jõgi omale lisaks Põrste järvest tuleva oja, mis silmuskleb kuni Puplini kihelkonna piiril. Pedetsi jõe pikkus kihelkonna piirides 24 km, lisaoja pikkus - 11 km.

Ühelt poolt põhja- ja kirdesihis Peipsi järve ja teiselt poolt lõunasse valguvate vete lahkmeks on Sapi ja Pari vaheline kõrgem ala kihelkonna keskosas. Kõige laiaulatuslikum on Piusa jõgikond. Piusa jõe alguseks loetakse Külajärve Plaani kiriku juures. Kihelkonna piiridesse jõudes, kus ta ka Tõlija nime all tuntud, on ta keskmiselt 6 m lai, 80 sm sügav (võrendikud kuni 8 m) ja voolukiirus Vastseliina mõisa kohal 60 sm/sek. Voolab silmuskelles esiti ida-, siis (Vastseliina mõisa juurest alates) põhja- ning kirde- ja lõpuks jälle idasihis; siin juba märksa suuremaks paisununa. Kihelkonna piirides on Piusa jõel 10 paisjärve. Paisudest kõige kõrgem on Vastseliina mõisas - 2.8 m. Jõe pikkus kihelkonna piirides on umbes 50 km, lang sellel ulatusel 100 m ehk 2 m/km, nii siis võrdlemisi suur. Piusa lisajõgedest oleksid nimetada paremalt poolt: Saaluse oja, mis alguse saab Jeedase külast lääne pool asuva oru allikaist ja millel kaks paisu. Sellest vähe suurem on Raudoja, mis voolab Kirikumäe kaudu järjekorras läbi Punsu, Kõrb- ja Linnasjärve, moodustab kolm paisjärve ja suubub Ravanurme kohal Piusasse. See oja on kiire vooluga (70 sm/sek.) ja saab oma vee suvel eeskätt oru veerudes olevaist allikaist. Peale selle suubuvad paremalt poolt veel väike Kurekivi oja kahe paisjärvega, Andrusoja, mis tuleb Remmeski soost, ja Meeksi oja kihelkonna. idapiiril. Viimane jookseb oma ülemjooksul läbi väikese Vitka järve (pikkus 270 m, laius 125 m, pindala 3 ha, 192 m kõrgusel üle merepinna).

Piusa pahempoolseist lisaojadest on kõige veerikkani Loosi mõisa juurest algav oja, mis suubus enne Noodasjärve, kuid pärast ehitati siia pais ette ja vesi juhiti kaevatud sängi (4.2 m lai, 2 m sügav) mööda vastupidises sihis kuni Kõrgesilla veskini, kust oja juba enne idasihis voolas. Loosi mõisas on ojal kaks paisjärve, siis järgneb Kõfgesilla pais ja pärast Tabina järvest läbivoolu suubub ta Lindora kohal Piusasse. Väiksemaist on nimetamisväärt ainult Tuderna ja Piiroja, kuna kevadeti kõigis lisaorgudes vesi voolab.

Kihelkonna loode- ja põhjapoolsest osast kogunevad veed Voo jõkke. Viimane puutub Võru-Piusa ürgoru kaudu Piusaga lähedalt kokku. Oru veelahe oli enne Loosi tõkke ehitamist Kõrgesilla kohal, kuid on nüüd Noodasjärve kohal või sellest vähe idas.

Voo jõgi ise voolab ainult kihelkonna loodepiiril 22 km pikkuselt, Kääpa ja Himmiste küla vahel, ja ta lang on sellel ulatusel 10 m ehk 0.45 m/km. Himmiste küla Lauri veski all, kus Sisevete Uurimise Büroo poolt on üles seatud veemõõtja, oli Voo jõe säng 1924. a. suvel keskmiselt 13 m lai ja 1.1 m sügav, voolukiirus 0.29 m/sek, ja läbivoolava vee Hulk 4.5 m3/sek.

Voo tähtsamaid lisajõgesid on S.-Munamäe lähedalt Vaskna järvest algav oja, mis tarvitab vooluteena Holsta-Noodase ürgorgu. Oja on vähe ülevalpool Noodasjärve 1.8 m lai, 60 sm sügav ja 1.5 m/sek, voolukiirusega, mis on suurim kihelkonnas. Oja voolab läbi kolme väikese orgjärve ja kolme paisjärve, kus Kütioru Alaveski juures on vee lang 5 m, kõige suurem kihelkonnas.

Noodasjärve suubub veel mööda Võru-Piusa ürgorgu idast tulev Raagsilla oja, mis algab Loosi kohale ehitatud paisu juurest, kuna järvest välja voolab Iskna jõgi (keskmiselt 6 m lai, 1 m sügav), mis tasasel luhal lookleb ja Kääpa küla juures Vooga ühineb. Iskna pikkus Noodasjärvest Vooni on 9 km. Kihelkonna kirdepoolse osa veed kogunevad Mädajõkke, mis samuti Voo jõgikonda kuulub. Mädajõkke laskuvaist ojadest on veerikkaim Rebasmäe oja, millel Huule ja Rebasmäe paisjärv (pais viimasel 1.5 m kõrge) ja mis omakord lisaks saab Kaamnitsa oja. Kagu poolt suubuvad Mädajõkke Kõvera järvede poolt tulev väike Lamboja ja Tegova järve Lobka soost algav Piiroja, mis voolab kaevatud kraavis. Kõik need soisil lammidel looklevad ojad on aeglase vooluga ja pruunika maakeveega.

Järvede levimise laadilt kuulub kihelkond hajajärvede valdkonda, kuna aheljärvi vähe esineb. Järved on koondunud eeskätt kihelkonna lõuna- ja põhjaossa, kuna kõrge ja ebatasane keskosa on pea täiesti järvitu. Kihelkonna loodeserval, Voo jõe läheduses, on neli eraldiseisvat, ilma sisse- ja väljavooluta järve: Paidra (800 m pikk, 200 m lai, pindala 12 ha), sellest vähe idas olev väike metsa-järveke (umbes 1.2 ha pindalaga), Lasva (670 m pikk, 200 m lai, pindala 12 ha) ja Kali (880 m pikk, 150 m lai, pindala 10 ha). Kihelkonna kirdeosa järved on koondunud kahte tihedamasse rühma, mis mõlemad seisavad ojade kaudu ühenduses Mädajõega. Rühm Orava mõisa juures koosneb kolmest pikliku kujuga järvest: Orava (880 m pikk, 190 m lai, pindala 14 ha), Sõida (500 m pikk, 170 m lai, pindala 6.7 ha) ja Mustjärv (850 m pikk, 100 m lai, pindala 9 ha). Kõvera järvede, rühmas on üks suurem kõvera põhijoonisega järv (840 m pikk, keskmiselt 175 m lai, pindala 15 ha) ja kaks väikest ümmarikku järvekest (kumbki umbes 1 ha pindalaga). Kõvera järvi Mädajõega ühendava oja suus on Niitsiku järv (700 m pikk, 200 m lai, pindala 12 ha).

Võru-Piusa ja Holsta-Noodase ürgorus levib ahelikuna väiksemaid orgjärvi. Suurim neist on Noodasjärv orgude sõlmekohas - 1.7 km pikk, kõige laiemast köhast 420 m lai, pindala 30 ha, keskmine sügavus 4 m (suurim sügavus 6.2 m), kõva liivase põhjaga ja tumeda veega. Samas orus on veel rida väiksemaid orgjärvekesi. Võru ja Piusa vahelise ürgoru soisel lammil levib pikk kitsas Tabina järv (925 m pikk, suurim laius 250 m, pindala 9 ha), mis on juba sedavõrt umbe kasvanud, et vett on sügavamais kohtades ainult 1.5 m, enamasti aga 0.5 m. Kuiva suvega katavad veetaimed tihedasti pea kogu järve pinna.

Kõige järverikkani on kihelkonna lõunaosa. Järved levivad siin tihedais sumbrühmades, võttes oma alla ümmariku või ebamäärase põhijoonisega lamedaid sulglohke. Suuremaid järverühmi on neli. Kõige põhjapoolsem on Kirkumäe järv (südamekujulise põhijoonisega, ligi 1 km läbi mõõta, pindala 60 ha, sügavus kuni 2.5 m, põhi suuremalt jaolt liivane), mis kraavide kaudu ühendatud nelja väiksema järvega (Punsu, Kõrb-, Linnas- ja Mudajärv), milledest Raudoja alguse saab. Kirkumäe järvest edelas on keset sood kolm vähemat umbjärve (Külimitu, Pedeja ja üks nimetu järveke).

Teine tihe järvede rühm on koondunud Kisejärve nimelise keskusjärve ümber; Kisejärv (ka Küsajärv) on korrapäratu sopilise kujuga, 1.3 km pikk, keskmiselt 0.5 km lai, 43-ha:se pindalaga. Temast ida pool on samalaadiline, kuid väiksem Pahijärv, kagus Laihjärv, lõunas Sõda-alune, Mägialune ja Madaljärv, edelas Kõrbjärv.

Mainitud rühmast lõunas esineb Pulli, Saar- ja Immaku järvest moodustunud rühm, mis on oja kaudu ühenduses Pedetsi jõega. Esimene neist on korrapärase munakujulise põhijoonisega, 1.2 km pikk, 675 m lai, pindala 62 ha, sügavus keskmiselt 5.5 m, kohati kuni 0.5 m, põhi enamasti liivane. Saarjärv, Pullijärvest põhja pool, on sopilise kujuga, pindala umbes 24 ha. Vähe eemal loodes on väike Immaku järv (umbes 3.5 ha pindalaga).

Kõige lõunapoolsema rühma moodustab kihelkonna, suurim järv, Hino järv, ühes temast idas oleva Mustjärve ja vähe kaugemal läänes asetsevate Tiidu, Idina ja Lautri järvega. Hino järv (ka Pugula järveks nimetatud) on ligi 3 km pikk, keskmiselt 850 m lai ja 2 km² pindalaga. Järve keskmine sügavus 2 m, suurim sügavus 15 m, põhi liivane, kivirikas. Hino järvest voolas enne oja Kuura jõkke, kuid 70 aastat tagasi kaevati kraav vastupidises sihis Pedetsi jõkke, kuhu siis vesi juhiti. Selle tagajärjel langes veepind 2 m võrra ja edaspidise uuristuse kaudu veel 1.5 m, mille tõttu eraldus Mustjärv ja Hino järves üle veepinna kerkisid 7 saart, mis nüüd juba metsaga käetud.

Kirjeldatud järverühmade vahel levivad enam hajusalt veel mõned vähemad järved, milledest mainitavamad on Tsäpsi (umbes 10 ha pindalaga, kihelkonna järvedest kõige kõrgemal tasemel - 224 m üle merepinna), Preeksa (750 m pikk, 375 m lai, pindala 21 ha) ja Läti piiril olev Murati järv (ligi 2 km pikk, suurim laius 600 m, pindala 68 ha).

Põhjavesi on suuremalt jaolt pehme, külm, tuleb kaevudes 2-6 m sügavuses esile (kõige sügavamad kaevud kihelkonnas on: Soena küla juures - 38 m sügav ja.Mäesaare asunduses - 68 m sügav). Allikaid on künklisel alal igal pool rohkesti, kuna tasasemail nad ainult orgude veerudel või põhjas esile tulevad. Väga puhta ja külma veega (suvel + 4° C.) on aluspõhja kihtidest väljakeevad allikad, milledel silmiparandav jõud usutakse olevat, nagu Tallikese "Nuhaniidu läte" Tuderna kõrtsi juures ja Päevakese Raudsepa talu maal. Kõige veerikkani allikas on Remmeski soo "Viieharoline läte".

Taimkate. Põllud. Suuremad põlluaiad on Lasva ja Orava mõisa vahelisel alal ning Vastseliina aleviku ümbruses, kus põllud vahelduvad väikeste saludega, lepavõsaga ning orgniitudega. Põldudel kasvatatakse harilikku teravilja - muu seas õige rohkesti nisu, kartulit, lina, tatart, ristikheina.

Niidud. Laiaulatuslikumad niidud ümbritsevad jõgesid, nagu Piusat, Mädajõge, kihelkonna piiril voolavat Vood ja teisi vähemaid; ka esinevad niidud kõigis kõrgendikkude vahelisis niiskeis orgudes ning piiravad suuremat osa järvi. Valitsevad soised, tarna-, villpea-, sookuuskheina-rikkad niidud. Iseäranis soine on Iskna ning Voo jõge piirav niit, mis laial ulatusel nõtkuva pinnaga, tüübiliste sootaimedega kaetud; võsarindel esinevad üksikute salkadena emalepad ning pajud. Niitu lõikavais kraavides kasvab kalmus, pilliroog, vett katab vesivirn. Umbes samalaadilised soised niidud esinevad ka järvede ümbruses - paiguti on siin näha kõiki üleminekuid järve kaldal esinevast rabast niiduni, nagu seda näha näit. Kirkumäe järve ja sellest edelas asuvate rohkearvuliste kinnikasvavate järvede juures. Viimaste ümbruses leidub ka üksikuid niidualasid, mis oma nõtkuvuse ning taimkatte poolest endist, nüüd kinnikasvanud, järve lasevad oletada.

Metsad. Metsarikkam on kihelkonna põhjapoolne osa, kus asuvad laialdased Orava riigimetsad; paiguti leidub suuremat metsa ka lõunapoolses osas, kuna ülejäänud alal esinevad väheseulatuslikud segametsad, segasalud, vaheldudes põldudega. Saludes kasvab kuuski, kaski, haabu ja mände, võsarindel on peale kadakate kohati sarapuid ning palju, iseäranis metsaserval, leppi. Üldse esineb lepavõsa rohkesti nii põldude vahel kui ka teede ääres, ojade kallastel ja orgude veerudel. Orava soisis metsis valitseb mänd, millega seltsivad kask, haab, vähemal arvul ka kuusk. Üksikuil madalamail kohtadel kasvab kiduraid mände. Võsarindel kasvavaist on rohkuse poolest tähtsamad kadakad ning lepad. Orava metsad on peaasjalikult kasutusmetsad. Kagus, Kolodavitsa küla ümbruses, kus pinna koosseisus liiv valitsema hakkab, muutub mets puht-männimetsaks, ühinedes metsaga, mis ümbritseb läänest idasse kulgeva vootena Piusa jõe niitu. Viimane asub väga vahelduvalt lainetaval liiva-alal. Puudest esinevad siin ainult männid. Mets on osalt kasutus-, osalt kultuurmets. Põhja pool Piusa jõge on iseäranis rohkesti noort metsa, kuna Tabina küla ja Loosi mõisa vahelisel alal vanem mets kasvab, - puude ümbermõõt tõuseb üle meetri. Laiad alad on metsas kanarbiku õitsmise ajal lilla vaibaga kaetud, mis lugematul arvul mesilasi, liblikaid ja teisi putukaid juurde meelitab. Peale kanarbiku kasvab laialdaselt veel leesikaid, pohli, põdrasammalt, kuna hõredama taimekasvuga kohtadel nõmmenelk, lehtroheline põisrohi ja karukellad" esinevad.

Kihelkonna lõunaosas leiduvad metsad on kas kasutus-, segametsad või kultuurmännistud, nagu näiteks Petseri poole viiva kivitee äärne mets. Kõigis metsades leidub rohkesti mustikaid, pohli, raismikel - maasikaid.

Metsaga on käetud ka Holsta-Noodasoru kuni 40 m kõrge idapoolne veer. Puudest esinevad siin kased, kuused, männid. Võsarindel on paiguti rohkesti sarapuid. Vastseliina pargis kasvab rohkesti vanu tammi, vahtraid, kaski, jalakaid, lehtmände.

Rabad. Suuremad rabad esinevad Orava metsades - nii Märssaare, Valge ning Suur raba ("soo'') Lobodka kihelkonna piiril. Osalt leidub raba ka mujal, kinnikasvavate järvede ümbruses. Kõigis leidub rohkesti jõhvikaid, mille suuremate korjajaina setud, tuntud, kes marju isegi Tallinna müügile saatvat.

Veetaimistud. Väljapaistvalt rikkad veetaimedest on kinnikasvavad järved, nagu neid kihelkonnas rohkesti leidub. Neist soostuvad iseäranis Tabina, Kõvera väikesed järved ning kihelkonna lõunapoolses osas asuv Saarjärv. Mitmes järves leidub peale rohkearvuliste harilikult esinevate taimeliikide ka haruldasemaid, nagu seda on väike vesikupp ( Nuphar pamilum Sm.), lahnarohi (Isoe'tes lacuslris L.), Lobelia Dortmannia L. Vähemal arvul leidub veetaimi jõgedes ning ojades.

Loomad. Rikkalik on selgrooliste fauna Vastseliina kihelkonna põhja- ja lõunaosas, kus levivad suuremad metsad ühenduses naabruses olevate laiemate metsa-aladega, kuna võrdlemisi metsatus ning tihedasti asustatud keskosas leiduvad üksikuis vähemais metsades mõned hirved (Capreolus capreolus L.), määrad ( Meles meles L.), nirgid ( Mustela L.), kihelkonna idapiiril harukorril ka hunt, mis ilmub siia idapoolseist Pangevitsa metsadest. Harilikuimad ja sagedamini ettetulevad loomad on siin ainult orav, jänesed ( Lepas europaeus ja variabilis Pall.), tõhud ( Foetorias putorius L.) ja viimasel ajal rohkesti siginud rebased.

Suurtes Orava metsades, mis ühes Räpina ja Veriora metsadega moodustavad üle 150 km² suuruse ala, on leida peale ülemalnimetatute, rohkel arvul ettetulevate loomade veel põtru, ilveseid ning hunte ja alaliselt kärpe.

See ala on ka lindude poolest eriti rikas. Tuukrilised, rohked kajakate ja partide liigid tulevad siia Peipsilt. Nepid, laanepüüd ja tedred on rikkalikult esinemas. Isegi mujal haruldaseks jäänud metsised pesitsevad siin suuremal arvul: 1922. a. puutus siin silma umbes 50-70 kukke. Kaaren, kes mujal kadumas, on siin veel õige sage. Toone- ja sookured on soode kuivatamise tagajärjel haruldasemaks jäänud. Kotkaist on veel madukotkast ( Circae'tus gallicus Gm.), kuna kaljukotkas ( Aquila chrysae'tos L.) on lõplikult kadunud. Lõunapoolseis Misso metsades, mis on ühenduses Lätimaa Marienburi metsadega, pesitseb väike konnakotkas ( Aquila pomarina Brehm) ja kalakotkas ( Pahdion haliae'tos L). Ühtlasi on nähtud ka kaljukotkast, ( Aquila chrysae'tos L.). Samuti on mustad toonekured ( Ciconia nigra L.) ja sookured ( Megalornis grus L.) siin veel pesitsemas. Samuti on siin näha halli kalakurge ( Ardea cinerea L.).

Imetajaist leidub Misso metsades samu, mis Oravagi metsades, peale põdra. Naarits ( Vison liitreota L.) ja saarmas ( Lutra lutra L.) elavad Pedetsi jões. Saarmast on leida ka Piusas.

Vastseliina kihelkonna vete kalarikkust peab keskmiseks pidama. Vahemais, madalamais järvis külmuvad kalad valjumail talvil ära ja seda tuleb kaunis sagedasti ette. Kihelkonna lõunaosas asuvais suuremais järvis elavad: ahven, haug, latikas, viidikas, harvemini linask ja harva koger, silm, luts ning väikesed angerjad. Piusas on ka lõhesid.

Vähke on peale varemini valitsenud katku jälle rohkemal arvul pea igas veekogus leida.

Harilikumaks ussiks on rästik ( Pelias berus L)., haruldasemaks nastik ( Tropidonotus natrix L.). Roheline vesikonn ( Rana esculenta( L.) on olemas.

Maastikud. Pinnavormid ei tingi üksi vete levimist, vaid määravad ära ka maistute ja asulate rühmitumise ning liiklemisteede asendi. Kihelkonna põhjapoolsel tasasemal alal on saartena metsa keskel asulate rühmad, mis oru serva ehk veeru mööda laiali pillatud, kust loogeline tee silla kaudu üle oru viib. Kihelkonna künklises osas on asulate väikesed rühmad kõrgendikkude nõlvadele nagu tuule eest varju pugenud, kus neid ümbritsevad kirjud põlluribad vaheldumisi roheliste aasadega, mis piirduvad kõrgendikkude lagedel levivate metsade ja saludega. Maastikuliselt iseloomustavate kohtadena on mainitavad Vastseliina kiriku ümbrus ürgoru laiendi veerul ja samanimeline mõisa järskude, metsaga käetud veerudega oru lammil, oma paisjärve, ehitisterühma, puiestikkude, laialiste põldude ja ühendavate teede võrguga, mis omane ka teistele mõisaile ja mille tüübiliseks esindajaks põhjapoolse osa kohta on Orava mõisa. Kihelkonnale omaseid maastikutüüpe võib pea kõiki näha HolstaVastseliina teel, alates suurepärasest orgmaastikust ja lõpetades vahelduva moreenkingustikuga.

4. Inimene.

Elamud ja asulad. Tüübiliseks taluelamuks on harilik puust, eraldi teistest hoonetest seisev, kahe või kolme toa ja köögiga, laastkatusega ehitis. Katus on vanemail ehitisil kas poolkelba või täiskelbaga, uuemail aga enamasti täie viiluga. Kõrvalhooned, peale lautade, mis kivist alusel või üleni kivist, on enamasti puuehitised. Endisel ajal olid moodis kahekordsed aidad, kus ülemise ("pääliku") ees oli etteulatuv põrand - ulje, kuhu trepp üles viis. Nüüd sääraseid enam ei ehitata. Hoonete asetuses on valitsev keskõue-süsteem. Viljapuuaedu, kuigi mitte suuri, leidub pea iga talumaja otsas või taga. Keeduvilja-aiad hoonete ümbruses on roht- või längtaraga piiratud, kuna viljapuu-aeda latt-tara ümbritseb. Karjateid piiravad kas kivitarad või kolmeroikalised rõht-tarad, viimasel ajal ka okastraat-tarad. Asulad on levinud üle enam-vähem harimiseks kõlvulise ala, jättes metsa alla liivased ja liiga niisked köhad. Põllupinna headusega ühes käivast kehvusest või jõukusest oleneb asulate väljanägemine kui ka elumajade sissesead, mis küll enamasti lihtne, kodutehtud ning ajanõuetele vastav, mille suhtes aga ainult üksikud uuemad rahuldavad. Külad kuuluvad enamasti väikeste 3-10 taluga sumbkülade tüüpi, uuemad ka üksikõue-küla tüüpi, nagu Orava Suuremetsa. Ahelküladest oleksid märkida: Riia-Pihkva kivitee ääres Pulli ja Lemmatse, Tsäpsi, Kaamnitsa, Väike-Kolodavitsa ja suurim küla kihelkonnas - Tabina. Sumbküla tüüpi esindab Vastseliina alevik.

Liiklemisteed. Liiklemisteede poolest on kihelkond kaunis soodsais tingimusis. Pealiiklemisteed lõikavad kihelkonda risti lääne-ida sihis. Valga ja Irboska vaheline laiaroopaline raudtee läheb läbi kihelkonna põhjapoolse osa 25 km pikkuselt, liikudes suuremalt osalt piki Võru-Piusa ürgoru põhjapoolsest veeru. Kihelkonna piiridesse jääb Lepassaare (endine Vastseliina) jaam ja Piusa ning Jänesemäe (end. Husari) peatuskoht. Kihelkonna lõunaosale on raudtee siiski 35 km kaugusel. Varemal ajal oli tähtis ka Riia-Pihkva kivitee, mis läbib kihelkonna lõunaosa 12 km ulatusel, kuid politiliste olude muutumise tõttu on tal nüüd ainult kohaline tähtsus. Postmaanteede võrgu poolest on kihelkond õige rikas. Tähtsamad nendest: Vastseliina mõisa kaudu läbiminev Võru-Petseri maantee, siis Pältri küla juurest kiviteelt algav tee, mis Vastseliina kiriku ja Orava mõisa kaudu Räpinasse viib. Peale nende rida kiriku ja mõisate vahelisi teid. Külavaheteed on, nagu mujalgi, puudulikud, sest nende kruusatamise ning korraliku sillutamisega on ainult harva tegemist tehtud. Maanteede korrashoidmise peale pannakse viimasel ajal eriti rõhku ja käidavamad külateed on sundusliku korrashoidmise alla võetud. Kiriku juurest on Lepassaare jaama 14 km ja Vastseliina mõisast 15 km.

Tulunduslikud olud. Tulunduslikult on Vastseliina teistega võrreldes keskpärane ja teataval määral edasijõudev kihelkond. Põllumaa headus kihelkonna künklises osas on alla keskmise, kõnelemata laialisist liiva-aladest, kuna savika moreenpinnaga tasasemail aladel põllumaa on keskmise headusega. Kõige parem põllumaa on kihelkonna põhjaosas (Orava mõisa, Madi, Hanikase, Lasva, Pindi).

Põllundust ja karjandust ei saa just väga edenenuks pidada, sest mõlemad need tulundusharud on siin teineteisega eriti lähedalt seotud, kuid kus hea põllumaa, seal puudub vastav heina- ja karjamaa, mis ei võimalda karjanduse edenemist; kus aga viimased paremad, seal on jälle põllupind kehvem. Kihelkonna põhjaosas saadakse pea-sissetulek vilja ja linade müügist, ainult kihelkonna keskuses, kus töötab suurem ühispiimatalitus, pannakse enam rõhku karjanduse peale, mis ka pea-sissetulekuallikaks on saanud. Ka kasvatatakse peale kartuli viimasel ajal rohkesti söödajuurikaid ja kantakse hoolt suvise haljastoidu eest. Põllupidamine sünnib valitsevalt kuue-ja seitsmepõllusüsteemi järele. Põllutöömasinaid, nagu vilja- ja heinaniitjaid, hobuserehasid jne., on viimasel ajal õige palju muretsetud, muid riistu, nagu kultivaatoreid ja taldrikäkkeid, on sagedasti kivide rohkuse pärast võimatu tarvitada, kuna reaskülvimasinaid mõned üksikud leiduvad. Auru-rehepeksumasinaid ei ole veel küllaldasel määral, kuigi nende järele tarvidus suur.

Aiandus on vähe arenenud ja selle saadused tarvitatakse enam kodus ära; turule saadetakse ainult õunu ja aedmaasikaid (Anderson jt.), kuigi pea igal talul viljapuuaed on, mis küll kuigi korralik pole. Ka keeduvilja kasvatatakse ainult oma tarviduseks. Sama vähese tähtsusega on mesindus. Kalu püütakse järvedest peaasjalikult talvel suure noodaga, kuna suvine püük on enam ajaviiteasi. Tähtsamad tööstusettevõtted on ühispiimatalitus ja mehaanika-töökoda Vastseliina alevikus, Möldri külas Jaska ja Make villatööstus, kus esimesel ka elektri-jõumasin ja teise juures riidevärvimiskoda, mis teenib kaugemat ringkonda. Edasi kruubi- ja tanguveski Saviojal ning Nõnova veski, kus elektri-jõumasin, mis ka külale voolu annab. Villakraasimine on veel Siksälä veski juures ning Missos piimatalitus asumisel. Selle sisseseadmiseks on põllutöö-ministeeriumilt suurem laen saadud. Laualõikuse-sisseseadeid on alalisi Pütsepa külas ja Vastseliina mõisas, kuna ajutisi on metsas, nagu Missos ja Oraval, mitmed töötamas. Elektrivalgustus on peale eespoolmainitute veel Loosi mõisas. On kavatsusel suurema elektri-jõujaama ehitamine Voo jõele, Paidra veski kohale. Veejõul töötavaid' jahuveskeid on kihelkonnas 27 ja veel mõned tuulikud. Piiritusvabrikud (Vastseliina, Orava jt.) on praegu seismas.

Turbatööstus pole edenenud, sest metsa oli põletuspuudeks küllalt; turvast on ainult aluspõhuks tarvitatud. Ka puuduvad kohased turbarabad. Iseseisvaist käsitöölisist on suuremal arvul seppi, kes kihelkonda mööda laiali asuvad, teisi vähe.

Kaubad tuuakse suuremalt osalt Võrust, ka Petserist. Viimasesse viiakse müügile vilja, põrsaid ja kariloomi, mis seal kallimad kui Võrus. Turule lähevad või, aiasaadused, "sõir" (kodutehtud juust), adrad jne. Marju (pohli, kuremarju) korjatakse müügi jaoks Võru ümbruses. Kevadel ja talvel käivad peipsi-äärsed kalamehed kalu müütamas, mida ka vilja vastu vahetatakse, samuti setud räbalaid ja põrsaid ostmas.

Laata peetakse aastas 6 korda, kus kaubeldakse peaasjalikult loomade ja mitmesuguste majapidamises tarvisminevate asjadega.

Tulunduslikuks keskuseks on kihelkonna suuremale osale Vastseliina alevik, sama vallamaja juures, kus peale mainitud tööstusettevõtete asuvad veel tarvitajateühingu kauplus ühes põllutööriistade laenujaamaga (abikauplus Lepassaare jaamas), üks erakauplus, pagar, kingsepp jne.

Vaimune elu. Usuliselt on kihelkond pea erandita luteriusuline. Vennastekoguduse palvemaja on Raadi külas Margas ja Paidral, kus ettelugemisi peetakse vahetevahel veel praegugi. Luteri usu jumalateenistusi peeti enne kõigis koolimajades, nüüd aga ainult üksikuis (Tsäpsi, Pugula, Pindi, Lasva jt.). Ebausuga ühenduses olnud rahvakombed on kadunud; neid peetakse ainult veel naljaks, nagu jaanitule tegemist ning mardi- ja kadrisandis käimist. Pidulikkude sündmustega ühenduses olevaist kombeist võiks nimetada: varrudel vee katusele või puusse heitmist, vaderite jooksmist ümber elumaja, hambaraha andmist, pulmades pulmarongi kinnipidamist, ennemini veimevaka äraostmist (viimase väikese hõberaha pidid peigmehe sugulased veimevakale panema), pärjamängu jne., kuid viimasel ajal on kõik need kombed juba kadumas. Talguid peetakse paiguti veel õige sagedasti, peale sõnnikuveo ja rehepeksu nimelt ka heinaniidu-, linakatkumis- ja kartulivõtmistalguid. Noorte inimeste koosviibimiskohtadeks on kooli- ja seltsimajad: Vastseliina vallamaja juures, Loosil, Pindis, Oraval ja Missos (endised valla-magasiaidad), kus ka piduõhtuid korraldatakse. Suvepidusid (eriti lastepidusid) pannakse Vastseliina mõisa pargis "Vastseaias" toime.

Hariduse edenemise võimalused pole just soodsad: takistamas on 1) tulunduslik kehvus ja 2) suuremalt jaolt koolide kaugus. Ainult viimasel ajal, kui keskkoolid Võrus ja Petseris avati, on hoogsamat edasijõudmist märgata. Ülikoolis oli 1922. a. 5 isikut õppimas. Vanem põlv on, hoolimata raskeist kooliskäimis-tingimusist, algkoolihariduse saanud ja kõik on kirjaoskajad.

Kihelkonna piirides on olemas ainult algkoolid (nendest kolm ka 5. ja 6. klassiga, teised 4-klassilised). Rahvakoolide majad on ehitusviisilt vana-aegsed ja tervishoidlikkudele ning teistele nõuetele vähe vastavad. Paremad hooned on Vastseliina kõrgemal algkoolil (kivihoone) ja Orava Hanikase (end. ministeeriumikool, uus ehitis) ning Misso Pugula koolil. Misso Napi koolile ehitatakse uut, ajakohasemat hoonet.

Hariduslikul alal on seltsid peale pidude ja näitemüükide vähe suutnud ära teha. Kõigil haridusliku eesmärgiga seltsidel on oma laulu- ja asjaarmastajate näiteseltskonnad. Suurem raamatukogu on Lasva raamatukoguseltsil (as. 1911. a.). Kihelkonna muusikakoor pole peale sõda enam tegevust avaldanud.

Ühiskondlikes vahekorris on teadlikkust vähe, ka pole vahekorrad teravad. Taluperemehed on oma huvide kohaselt enam organiseerunud (põllumeestekogud), kuid silmapaistvat tegevust pole nad senini suutnud avaldada.

Vaimlise elu keskuseks on kihelkonna suuremale osale Vastseliina alevik. Siin on kõrgem algkool, apteek, postkontor, telefonikeskjaam, vallamaja, haridusseltsi maja ja teiste seltside kooskäimis-koht (vallas seltse ja ühinguid 14). Vähemad koonduskohad on vallamajade ümber, nagu Missos, Oraval, Loosil, Pindis. 2 km alevikust põhja pool on kirik ühes õpetajamajaga, kuna köstri- ning kabelivahi-maja kuulub alevikku.

Tervishoiulised olud. Kihelkonnast on senini sanitaar-topograafiliselt uuritud ainult Orava vald. Rehealusega ühe katuse all olevaid elamuid on terve valla kohta umbes 15. Ülejäänuil on elumaja eraldi. Saunad on suuremalt jaolt ilma korstnata, suitsusaunad. Saunas käiakse suvel igal nädalal, talvel harilikult üle kahe nädala. Joovastavaid jooke tarvitatakse ohtrasti nii vanade kui ka noorte seas. Riided on omakoetud. Ainult naisterahvad ostavad suveriided linnast. Raskejalgsuse ajal töötatakse viimase võimaluseni ja tõustakse jälle lapsevoodist, kui tervis vähegi lubab. Toiduks tarvitatakse suvel rohkem taimtoitu, talvel liha. Aseaineist võiks nimetada ainult mõnes köhas tarvitusel olevat sahariini. Omaette sööginõud puuduvad paljudes kohtades. Nuga on enamasti igaühel, mis harilikult kaasas kantakse, kuna kahvel on sagedasti haruldane asi. Peldikuid on vähe. Joogivee võtmise kohtadeks on salvkaevud, vähestel pumpkaevud.

Ajalugu. A. 1273 ehitas Tartu piiskopp Friedrich von Haseldorp Vastseliina kantsi, arvatavasti endise eestlaste maalinna asemele. Stavenhagen'i 1) arvates asus kantsi ümber alevik, mida tähistavat kantsi venekeelne nimi - Новгородок. Umbes a. 1342 kindlustab ordumeister Eberhard von Monheim Vastseliina. Sellest ajast peale nimetatakse teda "Castrum fortissimum in tota patria". Kants pühendati Püha Neitsi Maarjale. Olles tugevamaks kindluseks Vene piiril, saab Vastseliina kultuuri ja ristiusu levitamise keskuseks.

Piiskoppide Dietrich III Dameron'i ja Albrecht Hecht'i (isehakanud piiskopp) vahelistes tülides a. 1379-1386 vallutab Albrecht Hecht ühes teiste piiskopi lossidega ka Vastseliina. Hecht peab venelastega läbirääkimisi, et neile müüa Vastseliina loss. Alles a. 1386 saavutab piiskopp Dameron oma lossid Albrecht Hechtilt suurte maksude ja kuriteo andeksandmisega.

Olles suure Riia-Pihkva kaubatee ääres, kannatas Vastseliina tugevasti, kui 15. sajandil lõpetati kauba saatmine Liivimaalt Venemaale. Samuti kannatas ta sakslaste ja venelaste sagedate tülide all. A. 1414 tapeti Vastseliinas Pihkva saadik, sellele vastutasuks Pihkvas Tartu saadik. Sellest tekkinud tülis kannatab Vastseliina röövimiste ja rüüstamiste all. Aastail 1480 ja 1481 teevad venelased sõjaretki Vastseliina ja Tartu ümbrusse. A. 1501 rüüstavad venelased David Stšenja ja vürst Penko juhatusel Vastseliinas. A. 1558 algab uus sõda, milles 80 000-meheline vene vägi piirab vürstide Andrei Kurbski ja Peeter Šuiski juhatusel Vastseliinat. Kuus nädalat kaitseb Georg Uexküll von Padenorni lossi 80 ratsaniku ja väheste talupoegadega. 29. juunil a. 1558 annab Uexküll lossi venelastele. A. 1580 käib Vastseliinat rüüstamas hertsog Magnus.

Sapolje rahulepingu põhjal a. 1582 langeb Vastseliina Poola ülemvalitsuse alla ja antakse Tartu vojevooda käsutusse.

17. sajandi keskpaigani on Vastseliina kindlustatud, kuid jäetakse sagedasti vaenlase tulekul võitluseta maha. A. 1601 vallutab Rootsi sõjavägi Gyllenhjelm'i juhatusel Vastseliina, kaotab aga selle värssi Otto v. Vietinghoffi äraandmise tõttu. Mõne aja pärast langeb loss küll uuesti rootslaste kätte, aga juba samal aastal vallutavad Poola väed Vastseliina lossi. Alles a. 1625 võidab Jacob de la Gardie Vastseliina püsivamalt Rootsile. Rootslaste kätte sattumisel oli kants täiesti lagunemisel, välja arvatud mõned ruumid, mis olid veel elamiseks kohased.

A. 1655 laseb kuningas Karl X kantsi uuesti kindlustada ja kaitse-seisukorda seada. A. 1656 tungib Vene tsaar Aleksei Mihailovitš Liivimaale, vallutab ning hävitab arvatavasti Vastseliina kantsi, sest a. 1661 leiab Austria saadik parun Meyerberg Venemaale minnes Vastseliina täiesti varemeis.

Kärde rahu järel a. 1661 langeb Vastseliina uuesti rootslastele. A. 1676 on Vastseliinas venelaste ja rootslaste vahel läbirääkimised rahu edasikestmise pärast.

Rootsi aja lõpul a. 1697 viibib Vene tsaar Peeter I oma saatkonnaga Vastseliinas. Peeter I ei olla jäänud vastuvõtmisega rahule, millest räägib ta ka Rootsile sõja kuulutamise põhjustes.

Vastseliina kihelkonna moodustumine ta enam-vähem praegusel kujul algab 1627. a. Esimeseks luteri usu õpetajaks oli Christiern Henrid (1626-33). Selle õpetaja ajal ehitatakse kirikuõpetaja maja, varustatakse õpetaja maadega ja määratakse kindlaks kirikumaksud. Kiriku heaks maksti iga V₂ adramaa eest 1 külimitt rukkeid, 1 k. otri, 1 k. kaeru, 1 peo linu. Lapse ristimise eest 6 krossi, laulatuse eest 8 rahatükki (Rundstücke). 1651. a. ehitatakse lossi ette uus kirik, millest räägitakse 1669. a. kirikuvisitatsiooni-protokollis; samas protokollis teadustatakse veel, et lossis olevat "väike kirik valmis altari ja kantsuga", mis punase riidega üle tõmmatud. 1702. a. purustab venelaste suurtükituli lossi ees oleva kiriku. Arvatavasti hävib seekord lõplikult ka Vastseliina kants ning alevik.

Põhjasõja ajal sai Vastseliina palju kannatada. Maa laastati põhjalikult. Külad põletati maani maha, inimesed kas tapeti või viidi vangidena Venemaale. Ka Vastseliina kirikuõpetaja vangistati, ja kuni a. 1726 oli kihelkond õpetajata. Vaimulikke talitusi täidavad naaberkihelkondade kirikuõpetajad. 18. sajandi esimesel poolel ehitatakse uus puukirik, mitte aga enam lossi lähedale, vaid 6 versta eemale, praeguse kirikuõpetaja-maja kohale. 1769. a. remonteeritakse kirik põhjalikult.

19. sajandi alul levib Vastseliinas vennastekoguduse liikumine. 1808. a. õnnistatakse Raadi külas esimene palvemaja. Koguduseliikmete arv tõuseb 398 peale. Teine palvemaja ehitati Marga külla. Liikumine edeneb hooga: varssi on liikmete arv umbes 600 ja aastasaja lõpul peetakse palvetunde pea igas koolimajas.

A. 1845-1846 võtab hoogu vene usku astumine. Umbes 4-500 inimest muudavad usu. Usuvahetamise põhjuseks on siin, nagu mujalgi, lootus maa saamiseks.

Kuni aastasaja lõppveerandini kasvab kihelkonna elanikkude arv võõraste sisserändamise läbi (üle 200 sakslase ja umbes 200 lätlast), hakkab aga varssi vähenema väljarändamise tõttu. Rännatakse Siberisse, Tveri ja Vologda kubermangu. Eriti palju rändas välja Loosi ja Orava vallast.

Talude ostuaega näitab Tartu-Võru Rahukogu kinnistusosakonna andmetel koostatud tabel:

1905. a. sündmuste keerises jääb Vastseliina üsna rahulikuks, vaatamata Võrust (Karlsoni raamatukaupl.) väljuvale agitatsioonile. Tartu rahvasaadikute-koosolekust võtab ka Vastseliina kogudus oma esindajate kaudu osa. Peale saadikute valimist 24. novembril läheb suur rahvahulk Vastseliina mõisa ja esitab v. Liphardf'i volinikule Wulffius'ele järgmised nõudmised: 1) koolimaad jäägu koolidele; 2) mõisa andku koolidele tasuta küte; 3) mõisa võtku osa teetegemisest; 4) vaku-ja kvootemaad antagu tasuta välja; 5) metsa hinda alandatagu. Wulffius lubab vastuse anda kahe nädala jooksul pärast läbirääkimist v. Liphardt'iga. Vastus jäi muutunud olude tagajärjel loomulikult saamata. Muid väljaastumisi ei olnud, mispärast ka kihelkond jäi karistussalkadest peaaegu puutumata. Karistussalkadele langes ohvriks ainult kooliõpetaja Eichenbaum, kes lasti kihutustöö pärast maha.

Saksa okupatsiooni ajal kannatas Vastseliina kihelkond, nagu terve maagi, üldise surve, toiduainete väljaveo ning ümberrahvustamise all.

Raskesti kannatas Vastseliina aga Eesti Vabadussõja ajal. Kohe peale sakslaste lahkumist tulid Vastseliina kindral Balahovitš'i väed, kes 25. nov. jätsid Pihkva punastele ja nüüd taganesid üle Pangevitsa-Vastseliina Võrru. Balahovitš'i väed olid elanikkude vastu toored. Rekvireeriti omavoliliselt vilja ja võeti pantvange. 2. detsembril jõudsid Vastseliina esimesed punaste salgad. Ühes sõjaväega ilmusid ka kaks tšeka ametnikku, kes võtsid valitsuseasutised üle. Kuulutati välja mobilisatsioon, millest aga rahvas püüdis eemale hoiduda. Ka rekvisitsioon ei õnnestunud kohaliste elanikkude kõrvalepuiklemiste tõttu. Kahe kuu pärast - 31. 1. 1919. a., peale Võru lahingut - taganesid punased Marienburi poole. Et aga taganejail ei olnud kannul eesti väed, siis ilmusid punaste röövsalgad Vastseliina ümbruskonda röövimisele. Röövimine kestis 10 päeva. Meie vägi (kooliõpetajate rood) asus Kasaritsa liinil. 13. II. 1919. a. oli esimene kokkupõrge Pältri külas (Vastseliina vl.). 15. II. organiseeriti kaitseliit. Sellest ajast kuni maikuu keskpaigani, mil punased Vastseliina piiridest lõplikult välja tõrjuti, oli üks või teine kihelkonna osa alaliseks lahingute tallermaaks. Sõjategevuse tagajärjel põlesid peaaegu täielikult maha Hürsi, Pedeja, Pältri, Kivestu ja Kirikumäe küla. Peaaegu kogu kihelkonna lõunapoolne serv rööviti paljaks, suurem jagu külasid purustati osaliselt. Taganemisel tegid punased koledaid veretöid. Nii tapeti üksipäini Missos 38 inimest ilma mingisuguse kohtuta ja süüd selgitamata. Kihelkonna põhjapoolne osa kannatas suurte ning pidevate lahingute all, milledest suurim toimus Orava vallamaja ja mõisa ümbruses.

Koolid. 18. sajandi kooliolude kohta Vastseliina kihelkonnas on väga vähe teateid, sest peaaegu kõik ajalooline materjal hävis 1905. a. kirikumõisa tulekahjus. Kirikuõpetaja Masing'u teatel olevat Vastseliinas olnud juba rootsi ajal kihelkonnakool. 1753. a. kirikuvisitatsiooni-protokoll lausub nimetatud koolist: "koolis käib 28 õpilast. Õpetajaks on Thomas Abraham, 59 a. vana, oskab laulda, lugeda ja vähe kirjutada. Ruumideks on 2 tuba, 1 kamber, 2 rehte, loomalaut, ait ja saun. Koolimaja on ehitatud kihelkonna kulul, kuna kõrvalhooned on ehitanud kooliõpetaja; ka koolimaja aknad on tehtud kooliõpetaja kulul''. Sama protokolli järele on mõisa- ja vallakoole 8 (Perapugulas, Kõos, Mauris, Varkalis, Plussas, Vokil, Tabinas ja Kahkval) 157 õpilasega. Õpiaeg kestab mardipäevast lihavõtteni. Kooliõpetaja palgaks on 15-20 kop. lapse pealt. Rahva lugemisoskus oli 18. sajandil, nagu näha 1776. a. kirikuvisitatsiooni-protokollist, võrdlemisi suur, sest 5892 koguduseliikmest oskasid lugeda 3229. Sama protokolli järele oli külakoole 6 (Luuska, Tabina, Noodase, Avi, Põnni, Pullipõdra) 182 õpilasega. Kihelkonnakool oli, nagu näha, vahepeal seisma jäänud, sest a. 1820. otsustab konvent avada vastavalt 1819. a. seadustiku nõuetele kihelkonnakooli. Nähtavasti ei ole otsus täide viidud, sest järgmiste aastate protokollid kordavad sama otsust. Alles 1848. a. olevat asunud siin kihelkonnakool, kus õpetajaks keegi Auster, Kool oli kaheaastane, õppekeeleks saksa keel;, õppemaksu peale kahe naela küünalde ei olnud. A. 1883 ehitati kihelkonnakoolile kahekordne kivist koolimaja. Külakoolide kohta puuduvad hiljemini kõik teated. 19. sajandi keskel asutatakse uusi koole (1855. a. Loosi vl. kool, 1874. a. Orava valda j. t.). Uuesti asutatud koolel puudusid vastavad majad. Õpiti talude rehetubades ja sealgi ainult 1 päev nädalas (Loosi v. k.). Pärastpoole käidi küll 4 päeva, aga õppeaineiks jäid ikkagi ainult kirikulaul ja piibliloo lugemine. Õpilaste kooliskäimine ei olnud sunduslik. Õpilasi karistati ihunuhtlusega, mille täideviijaks olnud harilikult koolivanem.

Mõisad. Vastseliina mõisa (saks. Schloss Neuhausen), kirikust 6 km kagus, kuulus Tartu piiskoppidele. Oli kaua venelaste käes ja muudeti Poola ajal riigimõisaks, milleks ta ka Rootsi ajal jäi. A. 1627 ei olnud Vastseliinal üldse haritud põldu, sest varemini kultiveeritud maa oli sõdade tagajärjel metsastunud. 1628. a. andis Gustav Adolf Vastseliina Andreas Erikson'ile laenuks. Riigistati uuesti reduktsiooni puhul. Vastseliina kuulus, nähtavasti keisrinna Eliisabeti valitsuse ajal läänistatult, vürstinna Trubetzkoy'le, kelle surma järel a. 1755 läks mõisa pärandusena vürstinna T. vennale Ivan Betzkoy'le. Viimane pantis Vastseliina 1757. a. C, v. Liphardfile. A. 1766 müüs Betzkoy mõisa Liphardfile. Viimane moodustas Vastseliinast ühes Orava ja Raadi mõisaga majoraatmõisa ning pärandas selle oma pojale Reinhold W. v. Liphardfile. 1841. a. sai mõisa omanikuks Carl v. Liphardt; see lahutas Vastseliinast Orava, Lasva, Põhu, Loosi ja Misso ning pärandas need oma teisele pojale Gotthard v. Liphardfile 1856. a. 1926. a. kevadel oli mõisas suur tulekahi, mis hävitas suurema osa hooneist.

Orava mõisa (saks. Waldeck) - eraldatud 19. sajandi keskel Vastseliina mõisast, millega tal olid ühised omanikud. Plaanistatud ja jagatud 1921. a. Härrastemaja hävis vabadussõjas.

Lasva mõisa (saks. Eichhof) - eraldati Vastseliina mõisast ühes Orava j. t. mõisatega. Nüüd plaanistatud ja asunikele jagatud.

Loosi mõisa (saks. Lobenstein) - lahutati C. v. Liphardf i poolt Vastseliina mõisast 19. sajandi keskel. Nüüd plaanistatud ja asunikele jagatud.

Põhu ehk Tsorona mõisa (saks. Braunsberg) - samuti üks Vastseliinast eraldatud väiksem mõisa, mis nüüd asunikele välja jagatud.

Misso mõisa (saks. Illingen) - lahutati 19. sajandi keskel Vastseliina mõisast ühes Orava, Lasva, Loosi ja Tsorona mõisaga. Mõisa ehitusist oli pearõhku pandud kõrvalhoonete (lautade, rehtede, aitade jne.) peale, kuna härrastemajaks oli väike lihtne ehitus, sest omanikud Liphardf id elasid oma teistes, suuremates mõisates.

Muinasjäänused. Kiviajast on teada ainult paar üksikleidu: 1) Kõrgesilla veski tammi ehitamisel leitud lihtne silmaga kivikirves; 2) Puutli kl. Tasso tl. maalt leitud silmaga kivikirve katkend.

Varemast raua-ajast teatakse üks üksikleid: pikergune tuluskivi leitud kustki Kõrgesilla veski juurest. Siis on leitud kääpast Loosi mõisa (end. Kiviküla) juurest (vahest kääpad, mis mainitud allpool nr. 6. all?) üks ovaalne tuluskivi, potitükke ja põlenud luid.

Nooremasse raua-aega kuulub maa-alune käimistu Pugula järve idakaldal, Pugula ja Mustjärve vahelisel maaribal Siksäli talu maal, kust kündes on leitud riidejäänuseid, rinnakee, ripatseid, käevõrusid jne. Samast ajajärgust on pärit hõbe-kaelavõru ja 2 katkendit, mis leitud Hindi kl. Juhkami tl. maalt.

Kääpaid, mis on võinud olla raua-aegseid kalmeid, on teada kokku üle 240, ja nimelt järgmistes kohtades: 1) Jüraski kl. metsamaade kohal maantee ääres 3 kääbast, teest lõuna pool veel 1 kääbas ja viimasest umbes 1 km kiriku poole 1 kääbas; 2) Kassi kõrtsi juures (kiriku lähedal) tee ääres 3 kääbast, vähe eemal metsas risttee kohal veel 1 kääbas ; 3) Kõrgesilla veski juures metsas 1 kääbas ; 4) Lehese kl. kohal maantee ääres 3 kääbast ja mööda maanteed Tamme küla poole veel 8 kääbast; 5) end. Liiva kõrtsist umb. l1/2 km lääne poole 2 kääbast ja neist 1/4 km lääne poole veel 1 kääbas; 6) Loosi mõisa lähedal metsas 22 kääbast; 7) Luuska kl. Kukka tl. karjamaal metsa ääres 26 kääbast; 8) Niitsiku veski ja Päka kl. vahelises metsas Kahkva-Orava tee ääres 4 kääbast; 9) Piusa jaama kohal metsas, raudtee ja Piusa jõe vahel, 36 kääbast; 10) Piusa jaamast 3/4 km lääne poole, raudtee ja maantee vahel, 27 kääbast; 11) Soenina kl. kohal maantee ääres 3 kääbast; 12) Tabina kl. Kooli tl. metsas ja karjamaal 33 kääbast; 13) Tamme kl. kohal, Sae-Tamme Kivi tl. maal, poe ja Saesilla oja lähedal, 5 kääbast; 14) Tammiste kl. kohal maantee ääres 11 kääbast; 15) Tudernast Liiva poole maantee ääres Piusa jõe kaldal mitukümmend kääbast; 16) Tsiistre kl. ja Uuri tl. vahel maantee ääres 11 kääbast; 17) Tsiistre koolimaja ligidal metsas, mitte kaugel maanteest, 2 kääbast; 18) Tudernast 13/4 km ida poole, maantee ääres, raudtee lähedal, 16 kääbast.

Ajalt ebamäärased muinasjäänused. Siin võiks mainida esiti ühe orduaegse leiu, nimelt Loosi valla Utika tl. maalt kuivatatud soost leitud hõberahad ja ehted. Edasi kuuluvad siia : 1) ohvrikivi (nüüd juba hävitatud) Kaago kl. Maadi tl. maal; 2) ohvrikivi (hävitatud) Meeksi mõisa ligidal, Piusa jõe pahemal kaldal; 3) ohverdamiskoht, n. n. "Ristimägi", Kamara kl. ligidal.

Kirikud, palvemajad, kalimistud. Praeguses Vastseliina kihelkonnas asus juba orduajal kirik, mille asukoht teadmata. Veel a. 1626 jutlustas Tartu piiskopp 1274. a. ehitatud lossi kabelis. A. 1651 ehitatakse Vastseliina kirik, mis hävib 1702. aastal. 18. sajandi teisel poolel ehitatakse uus puust kirik 6 versta endise kiriku asupaigast eemale, praeguse kirikuõpetaja-maja kohale. 1769. a. remonteeritakse kirik põhjalikult. 1772. a. õnnistatakse sisse uus kirik, mis püsib ümberehitatult tänaseni. Ehitis läks maksma 5063 rbl. 24 kop. A. 1774 muretseti kirikule orel. 1843. a. remonteeritakse kirik põhjalikult ja patroon v. Liphardt kingib kirikule uue, Tartus Kessler'i juures valmistatud 10-registrilise oreli ja uue altaripildi, mille maalinud parun Maydell. A. 1901 ehitatakse kirik arhitekt Pohlmanni plaani järele ümber.

Raadi küla vennastekoguduse palvemaja õnnistati 1808. a.

Marga küla vennastekoguduse palvemaja ehitati ja õnnistati natuke hiljemini kui eelmine.

Kalmistuid on neli, nendest kaks vana ja kaks uut. Uutest on üks eestlastele, teine saksa kogudusele. Kõige vanem neist, n. n. "Rootsi surnuaed", asub üsna kiriku lähedal. Nähtavasti on seal surnuaed olnud enne kiriku ehitamist praegusele kohale (1728). Viimased surnud on maetud sellele käimistule 1845.-1847. a. Teine, "vana surnuaed" olevat noorem, kuid seal ei ole enam ühtegi risti näha. Käimistu on kaetud kuusemetsaga, kust lõigatakse praegu puid.

Uue kalmistu õnnistamisaeg ei ole teada. Esimesed ristid on pärit 1870. aastaist. Saksa kalmistu püsib juba 18. sajandil. Siia ehitati 1772. a. kabel.

Rändajaile. Kihelkonnaga tutvumiseks on kõige kohasem võtta lähtekohaks Lepassaare või Piusa raudteejaam, kust eriti kihelkonna põhjapoolne osa on hõlpsasti kättesaadav.

Lepassaare jaama ümber levib tasane lausmaa, mis Vastseliina poole viival teel Lindora kohal (Lepassaare jaamast 3.7 km) Võru-Piusa ürgorust läbi lõigatud (vt. lk. 398). Paremale poole oru lammile jääb umbekasvav Tabina järv (lk. 403). Ürgorgu piirab lisaorgudest lõhestatud ebatasane liiva-ala. Lindorast edasi lõunasse kuni Möldri külani (9 km) viib tee läbi vahelduva reljeefiga moreenkingustiku, kuna sügav kitsas Piusa org jääb kaugemale pahemat kätt. Möldril jõuame jälle Piusa oru juurde. Lindora ja Möldri vahelisel teel võib teha Kapera küla kohalt kõrvalkäigu Saviojale ja sealt oru kõige huvitavamale kohale Tallikese küla juures, kus veerudelt alla voolav vesi on aluspõhja liivakivist n. n. maapüramiidide taolised moodustised välja uuristanud. See kõrvalkäik teeb teekonna umbes 4 km võrra pikemaks. Möldrilt ei ole enam kaugel Vastseliina mõisa (2.5 km), kus on vaadata mõisa ehitised, "Vastseaed" ja lossi varemed. Mõisa keskusest viivad jalgteed (praegu korrast ära) piki oru veeru endise omaniku suvila juurde, kus praegu arst elab. Siit maanteed mööda Ravanurme ja Illi veski juurde, kust jõutakse läbi Vastseliina aleviku ja kalmistuist mööda kiriku juurde (mõisast 8 km). Kiriku juurest algab Loosi mõisa sihis suurkuplite ala, mida Loosi ja Kasaritsa vahel läbistab sügav järsuveeruline Noodasorg.. Loosi mõisa juurest algavas orus on allikad nõrgkivi-lademetega. Kiriku juurest Noodaskülla, mis oru lääneveerul, on 12 km. Siit võib jätkata teekonda kas Võrru (10 km) või üle Võru-Piusa ürgoru Sooküla ja Kaku kaudu Jänesemäe jaama (6 km). Sellega on tutvutud kihelkonna iseloomulikumate kohtade ja maastikkudega. Kihelkonna põhjapoolset tasast ning metsarikast osa näeb rännakul Piusa jaamast põhjasihis üle Orava Räpinasse (34 km, sellest Vastseliina piirides 15.5 km), mil tee lookleb keset hästihoitud metsi või tasaseid põldlagendikke, kord tõustes madalate lamedate kõrgendikkude laele, kord laskudes alla oru niiskele lammile.

Vastseliinas olles võib teekonda hõlpsasti jätkata Petseri sihis (linna 19 km), kus lagedalt Piirimäelt (Vastseliinast 2 km) avaneb eriti suurepärane vaade kogu Haanja-kõrgustikule kaugel vaatepiiril ja Piusa orule lähemal. Vastseliinast 4.5 km kaugusel olevalt Meremäelt avaneb taas vaade idasse Peipsi madalikule. Selge ilmaga võib ka Pihkva järve näha.

Kirjanduslikkude allikatena on tarvitatud vähemaid kirjutisi ajalehis ja koduuurimise toimkonna stipendiaatide päevaraamatuid. Kõrgused ja muud kartomeetrilised andmed on toodud 1-verstalise topograafilise kaardi järele.