Arhiivid

Suure-Jaani luteri usu kiriku arhiiv
Kirikuõpetaja üteluse järele olla arhiivi materjal pärit 1725. aastast (Arhiiv sisaldab küllaldaselt materjale juba rootsi aja lõpust. [L. Kulbin 8. IV 37]) ja väga võimalik, et seal ajaloolisi dokumente leidub, kuid materjali olevat nii palju, et selle läbi vaatamiseks kuluvat paar kuud ära. Paaripäevase läbivaatamisega ei saavat midagi kätte, mispärast õpetajahärra heaks arvas peale kiriku kroonika, mis on üles kirjutatud 1835. aastast ja arhiivis leiduva kõige vanema raamatu „Elenchus Profectuum catechisandorum in Usum ecclesiarum Dioecefis Esthoniae” a[astast] 1716 mitte midagi näidata. Suurema tähtsusega arhivaalid pidi ta hoidma raudkapis luku taga ja vähema tähtsusega riiulitel ning kastides – ei puuduvat tal isegi arhiivinimestik, kuid mingisugusel põhjusel seda ei näidatud. Minule näis see küll kahtlane olevat, sest minu teistkordse palve peale nimestikku näidata ei lausunud õpetaja enam sõnagi vaid läks hoopis minema. Ka kohalik köster kahtles selle juures – tema olevat küll juba ammu aega ametis, kuid sarnast asja ei olla seal kunagi näinud.
EKLA, f 200, m 12:2, 19/20 (II) < Suure-Jaani khk. - Tony Bollmann (1926)

Suure-Jaani apostliku-õigeusu kiriku arhiiv
Suure-Jaani apostliku-õigeusu kirik asub Suure-Jaani alevis. Ehitatud on ta 1906/7. a. Vene usu tulekul peetud jumalateenistust Aimla karjamõisas, selle järele Olustvere mõisas kuni 1848. a., mil Olustvere mõisa lähedale kirik ehitud. Seal kestnud jumalateenistus kuni kiriku ehitamiseni Suure-Jaanis, siis jäänud ta aga tühjaks ja suletud 1908. a. 1921. a. ostnud keegi Suure-Jaani kaupmees jumalakoja ära, vedanud alevisse, ehitanud sellest maja ja pannud sisse viinapoe.
Arhiivis olla materjali õige vähe ja seegi koosnevat ainult konsistooriumi korraldustest ja korraldustest, mis antud kiriku talituste kohta. Materjal olla pärit 1847. a. Mingisuguseid teisa dokumenta arhiivis ei leiduvat. Arvatavasti olla vanemad dokumendid Viljandi vene kiriku arhiivis, sest Olustvere kirik olla Viljandi kiriku osakond olnud. (Arhiivis on siiski küllalt meetrikaraamatuid jm. Praegu asub arhiivi vaimuliku erakorteris Suure-Jaani alevis. [L. Kulbin 8. IV 37]).
EKLA, f 200, m 12:2, 20/1 (II) < Suure-Jaani khk. - Tony Bollmann (1926)

Olustvere vallamaja arhiiv
1860. aastatel olnud Olustvere, Taevere, Jaska, Regoldi, Navesti ja Lahmuse valdadel ühine kirjutaja, kes elanud Lahmusel ja seal ka valdade asju ajanud. 1880. a. tekkinud tema juures tulekahju ja kõigi valdade arhivaalid hävinenud, milledest ainult mõni üksik eksemplar suudetud ära peasta. Kõige vanem raamat arhiivis on „Ревизская сказка Олустверскaго вoлocтнoго правленiя“ pärit 1858. a. Sama raamat on olemas ka Aimla, Jaska ja Regoldi valdade kohta. Arhiivi nimestik on pärit 1907. a., missugune on vene keeles ja kronoloogilises järjekorras kirjutud.
EKLA, f 200, m 12:2, 21/2 (II) < Suure-Jaani khk - Tony Bollmann (1926)

Taevere vallamaja arhiiv
Samuti kui Olustvere vallaski on ka siin arhiivi materjal uuemast ajast pärist. Tulekahju puhul 1880. a. on suudetud ainult mõned eksemplarid vanemaid arhivaale peasta, missuguste kohta ka eraldi nimestik kronoloogilises järjekorras on kokku seatud. Kõige vanem raamat on arhiivis Lahmuse mõisa järele olevate hingede revisjoni raamat – pärit 1858. a. Peale selle oleks vast veel nimetamist väärt vanematest arhivaalidest vakuraamatud Lahmuse mõisa vakuraamat 1866. a, Enge mõisa vakur[aamat] 1872. a. ja Taevere mõisa ning Suure-Jaani kiriku mõisa vakur[aamat] 1836, 1892. a. Uuema aja arhivaalide nimestik on kokku seatud osalt süstemaatilises ja osalt kronoloogilises järjekorras. (Veel 1834. a. Taevere revisjoni leht, lauluraamat jm. [L. Kulbin 8. IV 37]).
EKLA, f 200, m 12:2, 22 (II) < Suure-Jaani khk. - Tony Bollmann (1926)