Suusõnaline traditsioon - Katkud, näljad, ikaldusaastad - Katkud

Rootsi sõja järele teinud 2 katku puhta töö. Inimesi toodud Rootsit ja Saksast.
EKLA, f 199, m 47, 31 (III-3a) < Ambla khk., Tapa k., Kõrtsi t. - Berta Tomasson < Juhan Tipner, 75 a. (1930)

Traditsioon räägib suurest katkust peale Põhjasõja, mil keegi lugija leidnud Pruunakõrvest tütarlapse, kelle vanemad sõjameeste poolt ära tapetud olnud. Lugija viinud lapse koos oma emaga läbi soo Liivamäe mägedesse. Toidetud teelt korjatud juurikatega, millele kaasas olevalt lehmalt saadud piima peale pandud. Ainult need jäänud ellu, kes metsa pääsenud.
Jänedalt Tallinnani olnud vaid 7 suitsu.
EKLA, f 199, m 47, 31 (III-3a) < Ambla khk., Ambla v., Linnapää k. - Berta Tomasson < Lowiisa Berendsen, 78 a. (1930)

Kuri katk laastanud kõik. Kaks inimest söönud rehetoas. Kits tulnud, pannud käpad rehetoa uksele ja küsinud: „Kes teil siin on?” Naine karanud püsti ja öelnud: „Ma pole seda kuulnud, et kitse keel kõneleb.” Kits läinud seepääle minema ja need 2 inimest jäänud ellu. (Traditsiooni järele olnud see kitsena kehastunud katk.)
EKLA, f 199, m 47, 31/2 (III-3a) < Ambla khk., Lehtse - Berta Tomasson < Otto Hinzenberg, 54 a. (1930)

Pääle vanade sõdade käinud koerakoonlased maad inimestest puhastamas. (Lähemalt traditsioon ei räägi.)
EKLA, f 199, m 47, 32 (III-3a) < Ambla khk., Nõmküla v., Naistevälja k., Vana-Kubja t. - Berta Tomasson < Jakob Trilljärv, 69 a. (1930)

Traditsioon räägib Uudekülast Nõmküla vallas, kui katku kohast. Siin maapõues leiduvaid inimluid arvatakse suure katku ajast pärast Põhjasõda pärit olevat.
EKLA, f 199, m 47, 32 (III-3a) < Ambla khk., Nõmküla v., Alupere k. < Virumaa - Berta Tomasson < Emilie Münther, 76 a. (1930)