Ajalooline traditsioon: Haljala.

Asjalised mälestised - Kirik


Haljala kiriku ehitusaja kohta puuduvad teated. Arvatavasti on kirik ehitatud XIII sajandil. (Martin Nurm)
Kiriku vanema ajaloo kohta annab mõningaid teateid dokument, mis leiti 1831. aastal piksest põlema süttinud tornist langenud kastist. Dokument on kirjutatud 9. juunil 1767. aastal tookordse Haljala pastori Thomas Sableri poolt. Selles dokumendis teatatakse, et 1703. aastal kirik ühes pastoraadiga vene väesalga poolt süüdatult oma puuosades maha põlenud. 1717. aastani seisnud müürid ilma katuseta, 1717. aastal tehtud küll katus, kuid torn ehitatud alles 1735. aastal. 1. mail 1761. aastal süüdanud aga pikne torni ja jälle põlenud kiriku puuosad maha. Sama aasta sügisel tehtud kirikule küll uus katus, torn ehitatud ülesse alles 1767. aastaks, mil asetatudki uuesti ehitatud torni munasse tähendatud dokument (dokument Haljala kiriku arhiivis).
1831. aastal saab kirik uuesti kannatada tulekahju all; põlenud kirikule ehitati veel järgmisel, 1832. aastal uus katus, kuna torn püstitati alles 1865. aastal (kiriku konvendi protokoll).
Sellisena on kirik püsinud praeguseni.
Ehitatud endise Idavere mõisa maa peale, asub kirik Haljala külas ja on kihelkonna lõunapiirist ainult viis kilomeetrit kaugel, põhjapoolsest kihelkonna piirist aga kolmkümmend kilomeetrit. See kiriku asukoht ühel kihelkonna äärel olevat seletatav asjaoluga, et kihelkond olnud varem palju laialdasem ja võtnud oma alla ka Rakvere linna ümbruskonna. (Martin Nurm)
Kirik on paekivist gooti stiilis ehitus, seest mõõtes 108 jalga pikk, 55 jalga lai ja 30 jalga kõrge. Kiriku torn on kaheksanurgeline ja umbes 240 jalga kõrge. (Martin Nurm)
Kiriku asutamise ja ehitamise kohta liigub rahva seas mõningaid jutte.
Alul tahetud kirik ehitada Varepu künkale, praeguse Katela küla lähedusse. Alusmüürid ehitatudki juba üles, kuid ühel öösel langenud kõik müürikivid laiali. Ehitatud siis uuesti üles, kuid jälle langenud kivid öösel laiali. Viimaks läinud ühel päeval ehituspaigast mööda üks must härg, võtnud ühe palgi sarvedele ja viinud selle ammudes praegusele kiriku kohale. Sinna härja poolt juhatatud kohale ehitatudki kirik. (Juhan Nulbach)
Teine sama rahvajutu variatsioon püüab seletada ka Haljala nime saamist. Kiriku ehitamisel rakendatud härjad palkide ette ja lastud neid omapead tassida - kohale, kus nad peatusid, pidi ehitatama kirik. Härjad peatusid allika kohal ja sinna ehitatigi kirik. ”Allikast" olevat võetud siis ka Haljala nime esimene pool. (Gustav Sandberg)
Kolmas variatsioon kõneleb nime saamisest teisiti: kirikule saatusest määratud koha leidmiseks pandud koorem munakivisid reele ja ree ette rakendatud hall härg. Kuhu esimene kivi maha kukkunud, sinna ehitatudki kirik. Nime saanud kirik hallist härjast, kes koormat vedas. (Isak Lank)
Teiseltpoolt kõneleb rahvajutt praegusest Haljala kirikust kui teisest kirikust. Esimene kirik asunud praegusest kirikust üks kilomeeter eemal põllul, missugune koht praegu kannab Kabelimäe nimetust (asub Kauvere talu krundil). (Gustav Sandberg) Selle vana kiriku lagunedes ehitatud uus kirik tema praegusele asukohale. Kirik ehitati XIV sajandil. (Gustav Sandberg, Anna Lank) Kiriku praegusel asukohal asunud allikas, mis aga ehituse ajal täidetud.
Peale selle teab rahvas veel kõnelda, et kiriku ehitamisel müüritud elavalt kirikumüüri sisse kaks inimest. Nendele kohtadele pandud kiriku müüri ristid, mis praegugi nähtavad kiriku põhjapoolses välisseinas. (Isak Lank)
EKLA, f 199, m 57, 2/5 (I a) < Haljala khk. - Helmi Aspel (1931)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!