Ajalooline traditsioon: Haljala.

Suusõnaline traditsioon - Hariduslik olukord - Kavastu algkool


Kavastu kool asutati 1860. aastal ja asukohaks oli alul Kõldu küla, mis asub endise Kavastu valla keskpaigas (Kavastu kooli kroonika ).
1862. aasta oktoobris algas õppetöö. Kooli maa, millel kool asus, kinkis Kavastu mõisnik; maa suurus 2½ tiinu. Esimesed õpetajad said lisaks kooli maale kasutada põldu ja heinamaad Kavastu mõisnikult. Viimane Kavastu mõisnik olnud koolile väga vastutulematu ja tahtnud kõik koolimaad ära võtta. Asi läkski kohtusse ja lõppes sellega, et kõik lisamaad, mis Koch ilma lepinguta koolile kasutada andis, Dehn ära võttis. (Kavastu kooli kroonika )
Kavastu kooliõpetajateks olid:
Aabram Vebermann, 1862 - 1866;
Hans Vebermann, 1867 - 1872;
Joosep Volmüller, 1872 - 1876;
Toomas Kiikajoon, 1876 - 1885;
Jaan Priidenthal, 1885 - 1895;
August Viirup; 1895 - 1896;
Karl Seil; 1896 - 1898;
Kustav Kaasik; 1898 - 1918 (Kavastu kooli kroonika).
Esimesel õppeaastal oli koolis 15 poissi ja 15 tütarlast. Kuni 1919./20. õppeaastani töötas kool vallakoolina, alati ühe õpetajaga ja kolme jaoga. (Kavastu kooli kroonika )
Endisist õpetajaist suurem seltskonnategelane oli Kustav Kaasik. Kaasik asutas Kavastusse 1906. aastal esimese muusika-lauluseltsi. Kuid sama koor oli juba 2-3 aastat varem tegutsenud K. Kaasiku juhatusel. (Kavastu kooli kroonika )
Praegu asub [kool] Kavastu mõisas, kuhu ta viidi üle 1912. aastal (Kavastu kooli kroonika ).
EKLA, f 199, m 57, 237/8 (III.7) < Haljala khk. - Helmi Aspel (1931)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!