Suusõnaline traditsioon - Hariduslik olukord - Käsmu merekool

Käsmu merekool asutati 1884. aastal mereasjanduse õhutaja lätlase Voldemari mõjutusel, Madis Adleri eestvõttel ja Käsmu ning lähema ümbruskonna elanikkude kaasabil (Thomas Eintreu).
Madis Adlerile Palmsest, kes olnud Voldemariga isiklik tuttav ja vist koguni koolivend, soovitanud Voldemar Palmses käies asutada siia nurka merekool. M. Adler rääkis kavatsusist Thomas Eintreule ja Klaus Klaamerile. Selle järele kutsuti nende kolme mehe algatusel 1883. aasta jõulupühiks koosolek kokku. Inimesi oli tulnud koosolekule rohkesti tervest ümbruskonnast. M. Adler, kes ise kohal oli, kõneles rahvale, öeldes, et riigivalitsuses nähtaks hea meelega, kui Käsmu asutataks merekool. Rahvas jäi ettepandud kavatsusega nõusse ja nii otsustati ühiselt esitada palve Moskva Mereasjanduse Peavalitsusele asutamisloa saamiseks. (Thomas Eintreu)
Kuberneri kaudu saadi juba 1884. aastal luba kätte ühes teatega, et riik on määranud kooli toetuseks 1000 rubla aastas, millest peakooliõpetaja pidi saama 600 rubla, abiõppejõud 200 rubla ja majaüüriks 200 rubla. Kooli asutajaselts aga pidi muu inventari kuludeks andma 100 rubla igaüks, ka mõis andis kooli toetuseks oma abi. (Thomas Eintreu, vt ptk Mõisnikud)
Uus koosolek oli aprillikuul, kus koostati kooli asutajaseltsi põhikiri kubernerile esitamiseks. Põhikirjas oli ette nähtud, et selts valib koolikomitee, kes omakorda valib kooliõpetajaid, kes esitatakse kubernerile kinnitamiseks. Osa rahvast, keda kohutas seltsist osavõtumaksu suurus (100 rubla), lahkus ja järele jäi endisest sajajast veel ainult 50 isikut. (Thomas Eintreu)
Seltsi esimeheks valiti Madis Adler ja komitee liikmeiks:
abiesimees I. Muikmann,
kassahoidja I. Kristenbrun,
kassahoidja abi I. Koolmann,
nõukogu liikmed: I. Kaskni, M. Mühlbach, I. Kentmann. (Koosoleku protokolli koopia)
Kuna eelmisel aastal polnud veel maja mõisa poolt pruukida antud krundil valminud, siis andis komitee liige I. Kaskni oma uue maja tarvitada üüriga sada rubla aastas, mille juures kohustus vedama kohale ka küttepuud (Thomas Eintreu).
1884. aasta sügisel algas kool tegevust, kuid kohe esimesel aastal tuli kokkupõrge seltsi esimehe Adleri ja seltsi üksikute liikmete vahel. Põhikirja järele pidi õpetaja valitud saama komitee poolt ja selleks oligi juba valmis vaadatud sobiv kandidaat skippar (kaugesõidukapten) Joosep Maibaum Sagadist. Sellest hiilis aga seltsi president Adler mööda, kes tutvuse pärast soovis Heinaste meest Heinrich Guelli. Adler kirjutaski Voldemarile, et see määraks Guelli kohale, mis ka sündis. Guell tuli kohale Voldemari käest saadud tõendusega ja kuna Maibaum oli veel merel, siis jäigi Guell esimeseks aastaks Käsmu kooli juhatajaks ja õpetajaks. Järgmisel aastal aga hakkas Võsu rahvas tahtma kooli Võsule, ka president Adler pooldas seda mõtet. Ja kuna tema oli seltsi president, olid tema käes ka seltsi pitsatid, siis esitas ta kogu komitee nimel kubernerile palve, et kooli lubataks üle viia Võsule. (Thomas Eintreu)
Kubernerilt saidki nad selleks loa ja ühel päeval olid nad hobustega Kaskni maja ees, et ära viia kooli inventar. Kaskni aga keeldus inventari loovutamast, kuna tema oli võtnud selle allkirja vastu komitee käest, kellele ta ka välja annab. (Thomas Eintreu)
Konflikti puhul seltsi esimehe ja komitee liikmete vahel, astus komitee omas terves koosseisus tagasi, olukord lahendati uue komitee valimisega (Thomas Eintreu).
Võsu mehed inventari ei saanud, kuid avasid siiski 1885. aasta sügisel Võsul kooli ja õpetajaks jäi neile Guell, kes sai siis ka riigipalga. Käsmus jätkus aga kooliõpetus J. Maibaumi juhatusel, kelle oli valinud uus komitee. Uude komiteesse kuulusid:
esimehena Joosep Kristenbaum,
abiesimees Madis Mühlbach,
kassiir Jakob Kaskni,
abi Jakob Suksdorf,
kirjatoimetaja Thomas Eintreu,
volinikud Jakob Kentmann ja Mihkel Einmann ja Daniel Mühlbach Sagadist. (Thomas Eintreu)
Kuid tekkinud lahkheli anti kohtule lahendada ja pika kohtuskäimise järel jäi kool siiski Käsmu, nii et 1886. aastast Võsul enam kooli ei olnud ja sealne õpetaja H. Guell lahkus. Maibaum töötas aga Käsmus edasi ja sai endale abiliseks Villem Damffi. (Thomas Eintreu)
Et seltsile kooli ülalpidamiseks lisaraha soetada, hakati kohe 1887. aastal korraldama pidusid. Selleks pakkusid äsjavalminud [---] koolimaja head ruumid võimalusi, nii et need peod alati õnnestunud. Aastas vajalikud sada rubla saadi alati kokku ja saadud summast jäi veel ülegi. Selle raha eest täiendati seltsi õppeabinõude kogu ja lisati inventari. (Thomas Eintreu)
Pidude algatajaks ja näitemängude juhatajaks oli kogu aeg Thomas Eintreu, kohalik vallakooli õpetaja. Maibaum oli merekooli juhatajaks kuni 1892. aastani, mil õpetus koolis läks vene keele peale. Tema järel oli ühe aasta Julius Nieman, kellele järgnes Konstantin Itrohov Narva Jõesuust, kes oli kooli peal samuti ühe aasta. Tema ei vallanud hästi eesti keelt ja õpilased hakkasid streikima, ei läinud enam kooli ja Itrohov lasti lahti. 1894. aastal tuli juhatajaks Karl Laarens, kes oli koolis viimase ajani. Juba 1892. aastal tehti kool puhtvenekeelseks, kõiki aineid õpetati vene keeles. Ühes sellega läks kool ka lõplikult ministeeriumi alla ja seltsil polnud enam kooli toetada tarvis. (Thomas Eintreu)
Õpilasi olnud Käsmu merekoolis alati palju, mõned isegi väga kaugelt - Poolast ja Arhangelskist ning Olonetskist. Keskmiselt õppis koolis 80 õpilase ümber. Merekoolis õppides saadi sõjaväeteenistusest lahti, kuna merel viibitud aastaid loeti teenistusaastateks. (Thomas Eintreu)
EKLA, f 199 m 57, 270/5 (III.7) < Haljala khk. - Helmi Aspel (1931)