Suusõnaline traditsioon - Hariduslik olukord - Liiguste algkool

Liiguste kool algas oma õppetegevust 1885. aastal, kuid juba ammu enne seda oli Liiguste küla ärksamate elanikkude eestvõttel hakatud samme astuma kooli asutamiseks, sest peale kohalikkude mõisnikkude, kes püüdsid asja takistada, ei olnud ka kuraatorid kooli asutamismõtte pooldajad ja alles kahekordse Riias käimise peale olevat viimaks kool käima pandud (Julius Reinberg).
Kooli asutajaliikmeid olnud alul kümme, kuid hiljem jäi neid kõigest seitse (vt ptk Kooliõpetajad ja teised kohalikud tegelased) (Arnold Lindam), need seiste meest, kes ongi tegelikud kooliasutajad, ostsid oma kokkupandud raha eest kooli krundi ja pidasid alul kooli ülal 4-5 aastat, makstes oma taskust õpetaja palga. (Julius Reineberg, Ants Ollin)
Kooli asutamiseks moodustati selts, mis alul töötas registreerimatult ja põhikirjata. Esimeseks mureks oli kooliasutajail koolikrundi saamine, millega pöörduti parun Dellingshauseni poole. Mõisavalitseja Vittinghoff, keda mõisa minnes esimesena kohatud, ei tahtnud, asja põhjust teada saades, mehi üldse paruni jutule lasta, kuid et Länts ja Neumann, kooliseltsi esindajad, oma palvest ei taganenud, pidi valitseja järele andma ja nad paruni juurde viima. Oma saksakeelse vahelesegamisega püüdnud ta aga kõigest hingest vahele segada, mis aga Dellingshausenit niivõrd vihastanud, et ta ajanud valitseja kontorist minema. Parun Dellingshausen, kes meeste mõttega küll täiesti päri olnud, ei tahtnud siiski asja tähtsuse mõttes kohe kindlat vastust anda, lubades enne naabermõisnikkudega läbi rääkida. Need aga hakanud kohe Willingeniga eesotsas asutamismõttele vastu ajama ja viinudki asja niikaugele, et koolikrunti ei saadud mitte Ama külast, valla keskelt, vaid selle äärest Liigustelt. Koolikohaks osteti Matsi talu 2000 rubla eest. Maja ehitamiseks andis parun Dellingshausen metsa, kust saadi muist palke tasuta, aga osa osteti omal kulul. Ehitamiseks laenati Aaspere vallalt (1881. aastal) tuhat rubla. Ja nii võis koolimaja valmida 1883. aastal. (Liiguste kooli kroonika)
Ehkki mõisnik oli hoiatanud liiga suurt maja ehitamast, et alatud töö ei katkeks ülejõu käivana, valmis siiski küllalt suur koolihoone tolle aja kohta. (Liiguste kooli kroonika)
Selle järele hakati soetama ka luba kooli avamiseks. Ajalehti lugedes leiti, et Tartus elada tõsised rahvameelsed eesti mehed direktor Hugo Treffner ja doktor Mihkel Veske. Nende poole sõitiski nõu küsima sama Jakob Länts, kes oli vahemeheks kooliseltsi ja võimukandjate vahel, ühtlasi ka seltsi hingeks. Dr. Veske juhatas mehed Tartu õpperingkonna kuraatori parun Stackelbergi juurde. Siin katsuti jälle meeste usku - kuraator katus mõjutada, et mehed loobuksid ettevõttest, sest kool tarvitavat aastas vähemalt 2000 rubla ja kust vaesed maamehed selle raha võtavad. Kui aga kuraator nägi, et mehed ikka oma jonni ajavad, siis andis ka tema järele ja soovitas koolikava kokku seada. Selle töö võttis dr. Veke lahkesti enda peale. (Liiguste kooli kroonika)
Vahepeal aga asjad muutusid: kuraatoriks oli saanud venelane Kapustin, kes mehi enne mitu korda enda pool laskis käia, kui asja saadi. Esimesel korral leidis ta, et kavasse on võetud liiga palju teisi aineid ja vene keelt vähe. Kui tuldi teist korda dr. Veske, Treffneri ja rahvakoolide inspektori Jõgeveri poolt väljatöötatud kavaga, mille aluseks võeti Lätis vastasutatud koolide kava, leidis kuraator, et kooli asutajail puudub õpetaja ja sellepärast ei saa koolikava kinnitada. Viimasele hädale andis kirjanik Juhan Kunder head nõu: ta soovitas õpetajaks Tartu seminari äsja lõpetanud Mihkel Kipperti. Nüüd sõideti veel kord kooli kavade ja uue õpetajaga kuraatori juurde ja nüüd alles saadi luba kooli asutamiseks. Kool alustas tööd 21. oktoobril 1885. aastal. (Liiguste kooli kroonika)
Viimase kolme sõidu ajal olid saadik Läntsul tõlgina kaasas dr. Veske, inspektor Jõgever ja Hugo Treffner (Liiguste kooli kroonika).
Kuid sellega ei olnud kõik takistused veel kooli avamisteelt kõrvaldatud, sest kohalikud mõisnikud Willingeniga eesotsas ei lakanud veel kooliasutamisele vastu töötamast (Liiguste kooli kroonika) (vt lähemalt ptk Pastorid).
Kool töötas alul ühe klassiga ja kolme õppeaastaga. Õppekavas olid usuõpetus, vene keel, eesti keel, arvuteadus, laulmine ja võimlemine. Koolikulude katteks võeti igalt õpilaselt aastas kümme rubla maksu ja Kipperti eestvõttel pandi toime pidusid. (Liiguste kooli kroonika) (Vt lähemalt ptk Kooliõpetajad ja teised kohalikud tegelased.)
1895. aastal võtab haridusministeerium kooli oma kätte, kuna kooli asutajail käib ta ülalpidamine ülejõu. Samal sügisel avatakse kooli juurde ka pedagoogikaklass. Maja sisemuses tehakse ümberehitusi. Esimesed pedagoogikaklassi õpilased olid kaugemalt, sest kohaliku üheklassilise kooliharidusega sinna ei pääsenud, Liigustel aga teine klass puudus ja Liiguste noored käisid Palmse ministeeriumi II klassis ja sealt tulid uuesti tagasi, et ka pedagoogikaklass lõpetada. (Liiguste kooli kroonika) Pedagoogikaklassis käis õpilasi isegi Viljandi- ja Võrumaalt (Aleksander Lindam).
Pedagoogikaklassi juhatuse ja õpetuse võtab oma peale ka Kippert ja temale abiliseks saadeti Otto Reinok. 1898. aastal saadetakse kolmandaks õppejõuks Aleksander Matvejev ja kool hakkab töötama “obraðtðovoje natðalnoje 2 kl. ministerskoje utðiliðtðe” nime all. Kooliruumid ehitatakse kolmandat korda ümber. Et kooliruumid siiski kitsasteks osutuvad, otsustab ministeerium koolimaja viie sülla võrra jätkata, millele kooliasutajad omalt poolt veel kaks sülda juurde lisavad. Selle ümberehitamise järel omabki koolimaja tema praeguse kuju. (Liiguste kooli kroonika)
Kuigi kool on valitsuse ülalpidada, ei katkesta asutajad temaga sidemeid; 1900. aastal ehitasid nad omal kulul koolile aida, puukuuri ja loomalauda. Praegu on koolitalu osanikkude vahel ära jaotatud. (Liiguste kooli kroonika)
2-klassilise ministeeriumikoolina kolme õppejõuga töötab kool Eesti iseseisvumiseni (Liiguste kooli kroonika).
1917. ja 1918. aastal on kool rahalistesse raskustesse sattunud ja koolijuhataja Suenko pöördub Aaspere valla poole palvega, et see võtaks kooli kulud oma kanda, kuid vald vastas eitavalt. Alles Asutava Kogu poolt välja töötatud avalikkude algkoolide seadusega liigitati Liiguste algkool Aaspere valla alla ja hakkas töötama Aaspere valla Liiguste 6-klassilise algkooli nime all. Praegu tegutseb kool alates 1930. aasta sügisest eraalgkoolina, mille juhatajaks on Hugo Tepper. (Liiguste kooli kroonika)
Liiguste koolijuhatajaiks olid:
Mihkel Kippert, 1885. - 1899. a.,
Otto Reinok, 1899. - 1907. a.,
Aleksander Kurvits, 1907. - 1908. a.,
Eduard Aus, 1908. - 1915. a.,
Nicolai Suenko, 1915. - 1918.,
Felice Bürger, 1918. a.
ja Valdemar Kuljus 1918 a. (Liiguste kooli kroonika).
Õpetajad:
Otto Reinok, 1895 - 1898 (hiljem juhataja),
Aleksander Matvejev, 1898 - 1902,
Tekki,
Saalmann,
Tsõpkin, 1901 - 1902,
Nikitin, 1902,
Aleks. Serbarinov, 1903 - 1905,
Otto Kiesel,
Ivanov, 1906,
Voldemar Tsiegel, 1907,
Vera Meier, 1907 - 1909,
Jaan Laan, 1909 - 1912,
Eugenia Smirnova, 1909 - 1911,
Juhan Hanson, 1911 - 1913,
Nicolai Avinski, 1914 - 1915,
Gerda Bürger, 1915 - 1916,
Pauline Jakobson, 1916 - 1917,
Felice Bürger, 1917 - 1920,
Armilde Sebas, 1918 - 1920 (Liiguste kooli kroonika).
EKLA, f 199 m 57, 276/82 (III.7) < Haljala khk. - Helmi Aspel(1931)