Asjalisi mälestusi - Surnuaiad ja matmisepaigad

Järva-Jaani kihelkonnas leidub kolm surnuaeda. Kõige vanem neist on umbes 1 dessatiin suur, asub kiriku ümbruses ja olevat sama vana kui kirikki (Paimets). Kõige vanem sellel surnuaial leiduvaid riste kannab daatumi[t] 1632; kiri sellel ristil ei ole loetav. Rist ise on katki, kohalt ära kusagil aia najal.
Teistest vanemaist haudest võiks nimetada kiriku lõunapoolse seina külge ehitatud hauaepitaafi. Epitaaf on umbes 2,5 meetri kõrgune. Sellel leidub kiri:

Hier ruhen Ir Excellenz der General Maior
und Ritter der St. Anna Orden
CARL v. SCHILLING
Erbherr v. Orgen und Seinegal
geb. den 31 Mai 1719
gest. den 29 Juli 1779.

Teine surnuaed on asutatud 1864. aastal ja asub Järva-Jaani kirikust umbes 1 km eemal, nn Võllamäel. Rahva teadete järele olnud nimetatud mäel vanasti võllas, kus karistatud lapsega tüdrukuid. Olles juba seisnud kolmel pühapäeval kirikus koguduse ees kivipingil, toodud õnnetu neljandal pühapäeval Võllamäele, käed seotud ülesse võlla külge ja siis peksetud keppidega selga. (Paimets).
Kolmas surnuaed, rajatud 10 a. tagasi, asub eelmisest umbes 0,5 km kaugel.
Muist matmispaikest mäletab rahvas vaid neid, kus on säilind ristid. Kuid nende suhtes on rahva teated väga erinevad. Tihti räägitakse ühe ja sama risti suhtes kord, et see olevat Põhjasõja-aegne matmisekoht, siis olevat see Rootsi kindrali haud või „vana sõja” aegne matmisekoht. Kiviriste leidub Järva-Jaani kihelkonnas mitu.
Üks kivirist (rõngasrist) asub Karinu mõisa metsas, Võhmuta vallas. Rahvatraditsiooni järele olevat suure Rootsi sõja ajal sinna maetud (Paimets).
Einmanni vallas, Kuie mõisa põllul, Vanatalu talu kohal olnud kivirist. Praegu asub see mainitud mõisa rohuaia nurgas kiviaia sees. Rahva jutu järele teadnud keegi vanem peremees (praegu surnud) risti endist asukohta, kuid keeldunud seda näitamast, kartes et kalmust hakatakse varandusi otsima ja ei anta surnule rahu (J. Vask).
Võhmuta vallas, Paistevälja külas Matsi talu koplis leidub kivirist. Suure sõja ajal saand surma Rootsi kindral ja maetud sinna (Ladvas).
Einmanni vallas, Aaveres Risti talu maa-alal leidub kivirist. Sinna olevat maetud Rootsi väeülem (Vask).
Kuksema vallas, samanimelise mõisa metsas Isoi talu lähedal olevat ühe rootsi väeülema haud (Ende).
Kuusna mõisa lähedal asuvas Salutaguse küla Salutaguse maa-alal leidub umbes 6–7 meetri kõrgune ümarik küngas, mille keskel on kivivare jäänused. Vare on kujult ümmargune, umbes 3–4-meetrilise raadiusega. Mõnede ümberkaudsete elanikkude teadete järele olnud see vanasti hiiekoht (R. Jakobs). Teine variatsioon räägib mainitud künkast kui ennemuistsest matmisekohast. Künka sees olnud kaks suurt kivi üksteise peal. Nende kivide vahele pandud inimese tuhk (Salumäe talu perenaine). Kuid väga tõenäoline, et kõnesolev küngas on ainult endine tuuleveski ase.
EKLA, f 199, m 45, 11/4 (I-2)< Järva-Jaani khk. – Linda Vilmre (1930)