Asjalisi mälestusi - Kirikud ja kirikuis leiduvaid esemeid - Ilumäe kirik

Ilumäe kiriku täpset asutamisaega ei ole teada. Vanast kirikuraamatust selgub, et 1649. aastal oli kirik juba olemas. Samas nõutakse, et Kadrina pastor peaks igal neljandal pühapäeval Palmse mõisas jutlust, kuna kirik Ilumäel on lagunenud. Need jutlused Palmse mõisas kestsid 80 aastat. Alles 1729. aastal tehakse algust uue kiriku ehitamisega Ilumäele. Ehitustöödega jõutakse lõpule 1731. aastal. Samal ajal hoolitsevad koguduse liikmed kingitustega kiriku tarbeasjade eest. Heinrich Johann Eek kinkis lõuendile maalitud krutsifiksi; Reino Peeter Vohmastest annetas puust 8-harulise lühtri (1744).
Järgneva aja kohta puuduvad teated kiriku saatusest. Andmeid on alles 1843. aastast, mil ehitati uus paekivist kabel Palmse mõisa ja valla ühisel jõul.
EKLA, f 199, m 55, 11 (I-1b) < Kadrina khk. – Linda Vilmre (1931)

Ehituselt on Ilumäe kirik väga lihtne, ühelööviline ja lameda puust laega. Eriti huvitavad selles kirikus on akendel leiduvad mõisnike ja talupoegade vapid, mida Palmse mõisa omanik v. Pahlen lasknud Pariisis valmistada. Mis põhjusel talupoegadele vapid anti ja need kirikusse paigutati, selle kohta ei anna rahvatraditsioon kindlat seletust. Mõnede teadete järgi olnud vappidega talupojad vabad, teiste andmeil lasknud mõisnik vapid panna ainult akende ilustuseks, andmata sellega mingeid õigusi talupoegadele.
EKLA, f 199, m 55, 11/2 (I-1b) < Kadrina khk., Palmse v., Võhma k.; Palmse v. – Linda Vilmre < Hans Seemann, 70 a.; Gustav Greenvaldt, 65 a. (1931)

Kuid need vappide omanikud olnud möldrid või käsitöölised, seega jõukamad harilikest talupoegadest. Nad abiellunud ainult omavahel ja pidanud endid talupoegadest paremaks ja kõrgemaks.
EKLA, f 199, m 55, 12 (I-1b) < Kadrina khk., Palmse v. – Linda Vilmre < Gustav Greenvaldt, 65 a. (1931)

Alustades kiriku lõunakülje kooripoolse aknaga oleks vapid järgmised:
1. Hr. Baron Arend Dierich von Pahlen, Erbherr von Palms. Anno 1729. Vappi hoiavad kaks tinasõdurit.
2. Fr. Baronin Magdalena Elisabeth von Pahlen, geboren von Dörfelden. Anno 1729. Kaks tinasõdurit kannavad vappi, mis kujutab kolme kala; vapi peal tiivad ja tiivadeks jälle kolm kala.
3. Diedrich Muick. Anno 1729. Vapi keskel tuuleveski, üleval kolm viljapead. Mõlemal pool vapi kõrval stiliseeritud viljapuuoksad.
4. Jacob Muick. Anno 1729. Vapi keskel on kahe härjaga rakendatud ader. Üleval jälle kolm viljapead ja vapi kõrval viljapuuoksad.
5. Hr. Jacob Johann Krahn. Hauptmann von Palms. Anno 1729. Vapil, mida kannavad tinasõdurid, on kujutatud toonekurg pesa juures ja üleval vapi peal – toonekurg pesas.
6. Jacob Falck. Anno 1729. Vapi keskel on kujutatud pool veskiratast ja käsitöölise tööriista (sirkel ja nurgalaud). Üleval vapi peal on kolm viljapead.
7. Martin Sae. Anno 1729. Vapi keskel jälle pool veskiratast ja tööriiste. Üleval vapi peal on saag.
8. Arendt Porggast. Anno 1729. Vapp on sarnane eelpool kirjeldatuile poole veskirattaga ja tööriistadega.
9. Mall Porggast. Anno 1729. Vapp sarnane eelmisele.
10. Hr. Ewalt Muick. Anno 1729. Vapi keskel on süda, millest kasvavad välja kolm õit. Üleval vapi peal samasugused õied. Vappi kannavad kaks tinasõdurit.
11. Jürgen Lawick. Anno 1729. Vapi keskel pool vankriratast ja tööriistu.
12. Hr. Daniel Ohlers. Anno 1729. Vapi keskel olev kujutis segane. Vapi peal lind sõrmusega nokas.
13. Gustaff Christian Mühlen Bach der Jüngere. Anno 1729. Vapi keskel on kujutatud meri, vapi peal üleval kolm lille. Vappi hoiavad kaks tinasõdurit.
Viimane vappidest asetseb tornialuse ruumi lõunapoolsel aknal. Samal aknal on varem olnud teinegi vapp, kuid nüüd on katki. Teised vapid asetsevad paarikaupa kiriku peahoone kuuel aknal.
Ilumäe kirikus leiduvaist esemeist tuleks veel nimetada vana altarit, mis on paigutatud koori idapoolses otsas asuvasse ruumi. Altar on pärit 1731 a. ja barokkstiilis. Altaripilt kujutab Kristust ristil. Üleval on Pahlenite vapp (vapiväli jagatud neljaks; ühes ruudus on lõvi, teises ratsanik, kolmandas kolm õit, neljandas kaks püssi risti). Teine samasugune Pahlenite vapp (relieef) on kiriku pikihoones triumfikaare kohal seinal.
Praegu tarvitusel olev altar on marmorist. Altaripilt kujutab Kristust Getsmane [Ketsmani] aias.
Kellu on Ilumäe kirikus kaks: 1) Der Kirche zu Illomaggi. Von G. M. Baron von Pahlen 1843. 2) Der Kirche zu Illomaggi. Vpn G. M. von Pahlen 1844.
EKLA, f 199, m 55, 12/5 (I-1b) < Kadrina khk. – Linda Vilmre (1931)

Ilumäe kiriku kellade kohta on säilinud rahvasuus traditsioon, et keegi merehädas olev kapten näinud merelt Ilumäe kiriku torni ja tõotanud pääsemise korral kinkida kirikule kellad. Laev randunud õnnelikult ja kapten täitnud oma lubaduse.
EKLA, f 199, m 55, 15 (I-1b) < Kadrina khk., Vohnja v., Soomukse k. – Linda Vilmre < Kaarel Rumberg, 78 a. (1931)

Kirikus leidub on ka 2 kohalike elanike kingitud maali. Üks neist asetseb kiriku tornialuses ruumis kirikusse viiva ukse kohal seinal. Pilt kujutab Püha õhtu söömaaega. Pildi all on kiri: „ See on Kärnäri Jürgen Mühlbachi iagu. Astal 1812. 30 oktobre kuup.“ Rahvalt saadud teate järgi olevat mainitud pilt Palmse mõisa aedniku enda maalitud.
EKLA, f 199, m 55, 16 (I-1b) < Kadrina khk., Palmse v., Võhma k. – Linda Vilmre < Hans Seemann, 70 a. (1931)

Teine pilt asetseb eeskoja kõrval olevas väikses ruumis. Pildil on kujutatud Kristuse taevaminek. Pildi all on kiri: „Se on Palmsi moisa aidamähe Gustavi Iagu. 1812. 30 oktobreku päeval.“
Samas eeskoja kõrval olevas ruumis leidub väike puust nikerdatud krutsifiks.
EKLA, f 199, m 55, 16 (I-1b) < Kadrina khk. – Linda Vilmre (1931)