Asjalised mälestised

Kuusalu kirik
Kuusalu kihelkonna kirik on õige vana. Õpetaja teatel ehitatud 13. sajandil munkade poolt. Teda on käinud vaatamas kunstiajaloolased ja leidnud ta olevat arhitektooniliselt väga huvitava. Kuna olen võhik sel alal, ei osanud sellest aru saada.
Suurem osa kihelkonnast kuulus varemalt Kolga majoraatmõisale, mille abimõisateks olid Kõnnu, Kiiu, Loo ja Kahala (viimne [on] karjamõis). Selle kõrval on Kuusalus veel Suru, Valkla ja Kodasoo-Kääniku mõis.
Huvitavam osa kihelkonnast on Kolga rand, kus asub rida kalameeste ja piiritusevedajate külasid sümpaatsete randlastega ja omapärase rannamurdega.
Arkeoloogilisi mälestusesemeid on Kuusalus kaunis palju, kuid erilist midagi neist asjust ei mäletata. Järgnevas esitan traditsiooni, mis selle kohta säilind.
EKLA f 200, m 16:1, 1/2 (I) < Kuusalu khk. – Leida Rebane (1930)

Kuusalu kiriku on ehitand Püha Laurentsius. Ta põletati usu pärast pannil.
EKLA f 200, m 16:1, 2 (I) < Kuusalu khk., Kodasoo k., Antsuristi t. – Leida Rebane < Mart Haavel, 64 a. (1930)

Lauritsakivi
Laurits põletati Roomas. Rist kivil Kuusalu kiriku läheduses on tema mälestuseks.
EKLA f 200, m 16:1, 2 (I) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Kõrtsi t. – Leida Rebane < Jaakob Laurentsius, 80 a. (1930)

Seda kivi nimetatakse Lauritsakiviks. Ühe jutu järgi olevat Laurits praetud sel kivil pannil. See pole aga siiski usku saland, vaid öelnud: „Pöörake nüüd teine külg.“ Kivil on pann ja käärid selle piinamise mälestuseks.
EKLA f 200, m 16:1, 2 (I) < Tallinn < Kuusalu khk. – Leida Rebane < Aleksander Ploompuu, 57 a. (1930)

Ohverdamiskohad
Kahala järve kaldal olid vanasti ohverdamise paigad, mis olid tarvitusel 5 põlve tagasi. Hiie metsas ohverdati ja paluti õhtuti, aru metsas hommikuti.
EKLA f 200, m 16:1, 2/3 (I) < Kuusalu khk., Kolga v., Uuri k., Pulga t. – Leida Rebane < Leena Konton, 69 a. (1930)

Kabelid
Leesi kabel oli enne Jumidal. See on sinna ehitatud merehädaliste poolt. Kord oli laev Aurora ranna lähedal hukkund ja kapten luband pääsmise korral maale kabeli ehitada, mis ka sündind. Leesile ehitatud kabel 63 a eest.
EKLA f 200, m 16:1, 3 (I) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Põllu t. – Leida Rebane < Jaan Schumann, 87 a. (1930)

Esimene kabel olevat ehitatud Taani ajal. (See Taani aja nimetamine näib siiski olevat mõjutatud raamatuist saadud teadmiste poolt.) Kabeli luband merehädalised ehitada nii kaugele randa, kui saab kanda merest sõelaga vett.
Jumidal oli vanasti ohvrikoht praeguse kordoni kohal. Soo ääres oli hiis, kus Taara jumalale mängiti taara pilli. Sääl lähedal asuvasse kivivaresse olevat maetud eestlaste päävanem.
Virve ja Tapurla külade vahel on ka mingi mälestuse kivi.
EKLA f 200, m 16:1, 3/4 (I) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Sikumäe t. – Leida Rebane < Joost Kalmholm, 73 a. (1930)

Virves oli kalakabel, kuhu veel 70 a eest viidi kalu ohvriks. Kabelis peeti ka jutlust ja loeti piibelt. Merele minnes lubati kabelile kalu viia, kui hää saagi saab.
EKLA f 200, m 16:1, 4 (I) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k. – Leida Rebane < Karl Biider, 44 a. (1930)

Pärispea
Lõunapool Pärispea küla on vana kalm. Säält on leitud vanu luid ja riste. Surnuid maeti sinna viimsel ajal salaja. Koja [Kuja] perest praeguse peremehe isa Eerik vedas sinna surnuid valge härjaga. Sääl on ka vaime nähtud. Valgeis riideis inimesed käivad sääl ööseti ja kaovad haabade poole.
EKLA f 200, m 16:1, 4 (I) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Lemeti t. – Leida Rebane < Anna Uutmann, 70 a. (1930)

Surnuid kalmele olevat vanasti vedanud küla Hans koorma otsas.
EKLA f 200, m 16:1, 4 (I) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Lami t. – Leida Rebane < Peeter Lintov, 89 a. (1930)

Pärispea küla kutsuti vanasti mereröövlikülaks, sest teisi elanikke siin ei olnud. Üle lahe Soome rannas on Pärispea vastas ka mereröövliküla. Kaldale löödud laevad rööviti kõik tühjaks.
EKLA f 200, m 16:1, 4/5 (I) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Odakivi t. – Leida Rebane < Aleksander Sandström, 60 a. (1930)

Pärispea rannal hukkunud umbes 60 a eest laev Aurora. Jumidlased röövisid laeva tühjaks ja tassisid kraami ja varanduse enne maale kui inimesed. Nii toodud maale ka siga, kuna lapsi jäeti laevale. Üks mees võtnud lapse ümbert teki. Selle mehe järeltulijad on kõik vigased. Ka Pärispea elanikke on röövimise eest nuheldud ja sääl külas on palju lolle.
EKLA f 200, m 16:1, 5 (I) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Kõnnu k. – Leida Rebane < Adolf Krönström, 27 a. (1930)

Härjakivi
Kodasoo mõisa lähedal on Härjakivi, kus käidi ohverdamas. Kord härg joonud tühjaks Kalevipoja järve. Kalevipoeg ärgates läinud härjale järgi ja löönd tal pea otsast ära. Selle järgi härg muutund kiviks. Kivi juure viib praegugi muust pinnast rohelisem härjatee.
EKLA f 200, m 16:1, 5/6 (I) < Kuusalu khk., Kodasoo k., Antsuristi t. – Leida Rebane < Mart Haavel, 64 a. (1930)

Kiiu
Kiiu mõisa tornist näidati laevadele tulesid. Vanasti oli tornis sepapada. Torni olevat ehitanud Kolga mungad naistele.
EKLA f 200, m 16:1, 6 (I) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Kaberneeme k. – Leida Rebane < Johannes Lilleberg, 84 a. (1930)

Mungatorn olevat olnud sõjaaegne kindlus. Sääl elasid ülemad või kloostrivanemad, sest sõda ei hakkand sinna pääle.
EKLA f 200, m 16:1, 6 (I) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Valkla k., Kadapiku t. – Leida Rebane < Jüri Lipstok, 75 a. (1930)

Kiiu vallamaja juures on vana matusepaik.
Ohvreid viidi ka Tüllivere tammele (Võnsi talu maa pääl). Seda tehti viimasel ajal aga salaja ja öösel.
Rehumäel kruusaaugus on nelja ristiga kivi. Sääl olevat kunagi sõja ajal saand kokku neli kuningat ja söönud koos. Siis leppind nad ära ja rahu mälestuseks raiuti kividele ristid.
Rihu- ehk Rehumäe juures on suur kivihunik. Kui lasta sinna seliti ja koputada jalaga vastu maad, siis on kuulda, et see koht on alt õõnes. Sääl on kunagi kaks pulmasaja üksteisele vastu tulnud ja riidu läinud. Peigmees ühest ja pruut teisest rongist saand surma ja maetud sinna. Selle järgi on saand kombeks, et igaüks, kes säält mööda läheb, viib sinna ühe kivi.
Säält mööda läheb ka linna tee. Kes Kuusalust esimest korda mõisavooriga linna läks, sellelt küsiti Rihumäe juures: „Kas rumaluse maksu maksad?“ (S.o kas linnas viina ostad.) Kui poiss vastas, et ei maksa, siis pandi ta Rehumäele selili, kuuehõlmad ja püksisääred laiali ning laoti kive täis. Kui poiss ka nüüd polnud nõus rumalust maksma, ta jäeti sinna. Mõne juhusliku teekäija poolt lahti päästetuna pidi ta voorile järele jooksma. Kui ta ikkagi polnud nõus rumalust maksma, pandi ta uuesti samuti kinni Iru ämma juures. Kes aga maksa lubas ja ei maksnud, pandi tagasi tulles kinni, kas Iru ämmal või Rihu ämmal.
EKLA f 200, m 16:1, 6/8 (I) < Tallinn < Kuusalu khk. – Leida Rebane < Aleksander Ploompuu, 57 a. (1930)