Suusõnaline traditsioon - Asustamise küsimus

Asustamisküsimuse kohta saab teateid väga vähe. Talude kohta on andmed eriti umbkaudsed. Iga vanem talu olevat kas saja- või saja viiekümne aastane. Esimesed elanikud olevat lihtsalt tulnud „mujalt“. Rannakülades harilikult Soomest või Rootsist. Pikemalt räägitakse Kolga mõisa asutamisest.
EKLA f 200, m 16:1, 15 (III-1) < Kuusalu khk. – Leida Rebane (1930)

Kolga krahvid tulnud siia Rootsi sõja ajal. Stenbockide äraandmise läbi saanud see maa Venele. Selle eest tasuks lubatud neile ja Albu parunitele maad. Tasumõisateks määratud Albu ja Kolga mõisad. [Korraldati võiduajamine.] Kumb enne pärale jõuab, see pidi saama parema mõisa. Võitjaks oli Kolga krahv, sest ta oli olnud kavalam. Nimelt sõitis ta kroonu kirju vedavate kulleritega ja pääle selle oskas ta Albu paruni tallipoisi ära meelitada, et see jätaks vankri määrimata. Kui siis hakati sõitma, läks Albu Duglase [Douglase] vanker põlema ja Stenbock jõudis esimesena Kolka.
EKLA f 200, m 16:1, 15/6 (III-1) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k., Toomari t. – Leida Rebane < Mart Silberberg, 84 a. (1930)

Albu paruni vanker olevat põlema läind, sest et Stenbock lasknud rataste vahele liiva puistata.
EKLA f 200, m 16:1, 16 (III-1) < Kuusalu khk., Kolga v., Kolga-Aabla k., Vesilinnu t. – Leida Rebane < Jaan Remmelgas, 66 a. (1930)

Stenbockid olid Rootsi krahvid ja neid olnud kolm venda, kes siis said Kolga, Albu ja Udriku mõisad.
EKLA f 200, m 16:1, 16 (III-1) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Lami t. – Leida Rebane < Peeter Lintov, 89 a. (1930)

Suru mõis ei ole väga vana. Varemalt oli mõisa ja valla asemel suur mets ja mõisa kohal oli sepapada. Selle lähidal oli veel üks elamu ja nimelt Kustu talu. See metsa sees asuv plats oli aga müüdud mõisnikule, kes siia asutas mõisa ja valla, kuhu kuulus üksainus küla.
EKLA f 200, m 16:1, 16 (III-1) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Suru k. – Leida Rebane < Hans Pähel, 84 a. (1930)

Suru küla kohta räägitakse, et Surus pole usku. Seda viidud sinna kord nahkkinda pöidla otsa täis, kuid Suru sillast üle minnes kukkund seegi natuke vette.
EKLA f 200, m 16:1, 16/7 (III-1) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Kaasiku t. – Leida Rebane < Hans Sallemann, 84 a. (1930)

Üksikute külade asustamise kohta mäletatakse järgmist.
EKLA f 200, m 16:1, 17 (III-1) < Kuusalu khk. – Leida Rebane (1930)

Uuri külla (Kolga vald) asutati talud pärast Rootsi sõda nelja venelasest [venna] poolt. Need olid Vene Tõnu, Vene Ants, Vene Mart ja Vene Jüri. Rätsepa tallu sõitnud pärast suurt sõda hõbenaastudes hobusega tore vanker. Säält tulnud välja inimesed, kes siis siia elama jäid.
EKLA f 200, m 16:1, 17 (III-1) < Kuusalu khk., Kolga v., Uuri k., Pulga t. – Leida Rebane < Leena Konton, 69 a. (1930)

Tapurlasse (Kolga vald) tulid elanikud Rootsi sõja ajal Soomest. Tuli neli peret – Mats, Matteus, Ant ja Samuel. Need olid siin esialgu ainsad elanikud, sest endised olid sõja ajal kõik tapetud.
EKLA f 200, m 16:1, 17 (III-1) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Kännu t. – Leida Rebane < Mai Kravtsov, 85 a. (1930)

Virve külla tulid inimesed Soomest Rootsi ajal. Maale jõudsid nad Voorekivi juures, millele panid leivamärsi ja sõid esimest korda. Sel kivil oli hiljem ohvrikoht.
EKLA f 200, m 16:1, 17 (III-1) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Jaagupi t. – Leida Rebane < Jüri Randmann, 75 a. (1930)

Virves olid kõik elanikud kord otsa saanud. Siis tuli sinna üks naine Soomest. Voorekivi juures ta tuli paadist välja ja ohverdas. Tema järeltulijaist sai hiljem terve küla ja praegu on kõik Madeli-nimelised tema soost.
EKLA f 200, m 16:1, 18 (III-1) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Kadapiku t. – Leida Rebane < Jaan Randmann, 70 a. (1930)

Viinistule (Kõnnu vald) on elanikud tulnud Soomest. Vanasti olevat terve see maa olnud Soome oma.
EKLA f 200, m 16:1, 18 (III-1) < Kuusalu khk., Kolga v., Viinistu k., Ale t. – Leida Rebane < Mihkel Oskar, 73 a. (1930)

Üksikuid inimesi on aga ka mujalt tulnud. Nii näiteks Poolast. Manitski-nimelise perekonna esiisa olnud Poola vürst.
EKLA f 200, m 16:1, 18 (III-1) < Kuusalu khk., Kolga v., Viinistu k. – Leida Rebane < Tõnis Husman, 85 a. (1930)

Viinistu nimi olnud vanasti sääl elavate soomlaste järgi Finisch Dorf. Hiljem kujunes sellest Viinistu.
EKLA f 200, m 16:1, 18 (III-1) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Kõnnu k. – Leida Rebane < Adolf Krönström, 27 a. (1930)

Pärispea (Kõnnu vald) vanemad elanikud olid mereröövlid. Küla asus praegusest lõuna pool metsas. Säält on vahetevahel leitud ka hoonete jäänuseid.
EKLA f 200, m 16:1, 18 (III-1) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Odakivi t. – Leida Rebane < Aleksander Sandström, 60 a. (1930)

Suurpeale tulid elanikud Soomest Häme linnast.
EKLA f 200, m 16:1, 18 (III-1) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Suurpea k., Ale t. – Leida Rebane < Mari Lepp, 75 a. (1930)

Häme talu nimigi on pärit sellest ajast. Talu asus enne teisel kohal, kuid nimi on jäänud ka uuel talul endiseks. See Soomest tulek on olnud neli põlve tagasi ja säält on inimesi tulnud ainult ühe koha pääle. Senised peremehed Häme talul on olnud Jüri, Tõnis, Jüri ja Villem. Külla on hiljem tulnud ka mujalt rahvast.
EKLA f 200, m 16:1, 18/9 (III-1) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Suurpea k., Häme t. – Leida Rebane < Villem Kallepruon, 54 a. (1930)

Kolga randa tulnud elanikke ka Peipsi äärest. Nimelt tulnud säält venelasi kalu püüdma, kes hiljem siia elama jäid.
EKLA f 200, m 16:1, 19 (III-1) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k., Toomari t. – Leida Rebane < Mart Silberberg, 84 a. (1930)

Rammu saare elanikud tulid Soomest.
EKLA f 200, m 16:1, 19 (III-1) < Kuusalu khk., Kolga v., Kolga-Aabla k., Vesilinnu t. – Leida Rebane < Jaan Remmelgas, 66 a. (1930)

Säält tuli inimesi ka Pranglile.
EKLA f 200, m 16:1, 19 (III-1) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Kaberneeme k., Pürgi t. – Leida Rebane < Aabram Läns, 82 a. (1930)

Kaberneeme kõige vanemad perekonnad on tulnud Soomest ja Rootsist. Need on Läns, Krusberg, Lilleberg, Art, Viskar ja Ausker. Muunimelised on tulnud hiljem. (Kaberneeme kooli kroonika.)
EKLA f 200, m 16:1, 19 (III-1) < Kuusalu khk. – Leida Rebane (1930)

Kõige vanemad pered siin on Jüri, Indu ja Migani. Jutustaja isaisa on tulnud Rohuneemest. Pürgi talu elanikud on aga pärit Pedassaarelt.
EKLA f 200, m 16:1, 19/20 (III-1) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Kaberneeme k. – Leida Rebane < Johannes Lilleberg, 84 a. (1930)

Ardid olevat tulnud Rootsist Areti külla. Kus see küla asub, pole teada. Jutustaja isa aga on näind Artidel nende esiisa rootsikeelset passi Horni nimele.
EKLA f 200, m 16:1, 20 (III-1) < Tartu – Leida Rebane < Gustav Vilberg (1930)

Kahalas on talud pea kõik üle 100 aasta vanad. Talud on üles ehitatud üheskoos. Kordamööda aidati igaühel neid üles ehitada.
EKLA f 200, m 16:1, 20 (III-1) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Väljaotsa t. – Leida Rebane < Jaakob Kiiberg, 90 a. (1930)

Sepa talu Uuris on üle 150 aasta vana. Elanikud tulnud siia Sepa külast, mis ära hävitati. Küla asukoht on praegugi veel näha. Räägitakse ka, et talu olevat saanud oma nime kelleltki esiisalt, kes olnud sepp.
EKLA f 200, m 16:1, 20 (III-1) < Kuusalu khk., Kolga v., Uuri k., Sepaveski t. – Leida Rebane < Ann Tomingas, 91 a. (1930)

Sae talu asutati 130 aasta eest, maja on aga 200 a vana.
EKLA f 200, m 16:1, 20 (III-1) < Kuusalu khk., Kolga v., Sae t. – Leida Rebane < Adolf Adler, 57 a. (1930)

Kord leidnud üks Kolga krahv rannalt mahalastud kotka küünte vahelt lapse. See kasvatatud ülesse ja krahv kinkind talle siis Sae koha.
EKLA f 200, m 16:1, 20 (III-1) < Kuusalu khk., Kolga ms. – Leida Rebane < Karl Stenbock, 68 a. (1930)

Odakivi talu Pärispeal asutati 50 a tagasi.
EKLA f 200, m 16:1, 21 (III-1) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Odakivi t. – Leida Rebane < Aleksander Sandström, 60 a. (1930)

Aru talu Kõnnus asutati 4 põlve tagasi. Esimene peremees oli Ants Tuupman. Koht osteti päriseks aastal 1904.
EKLA f 200, m 16:1, 21 (III-1) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Aru t. – Leida Rebane < Joosep Samberg, 72 a. (1930)

Valklas on kõige vanemad elanikud Talukmel, Kiiul ja Alttoal. Saunja külas – Veskireiel ja Kaheristil.
EKLA f 200, m 16:1, 21 (III-1) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Kaberla k., Kutikse t. – Leida Rebane < Jaan Ott, 62 a. (1930)

Väljarändajaid siin palju ei olnud. Kes läksid, läksid kas Krimmi, Tšuhumi [Suhhumi] või Venemaale. Kõige rohkem läks neid Maltsveti ajal.
EKLA f 200, m 16:1, 21 (III-1) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Põllu t. – Leida Rebane < Jaan Schumann, 87 a. (1930)