Suusõnaline traditsioon - Ajaloolised isikud - Kirikuõpetajad

Kirikuõpetajad olid hääd ja sõbralikud.
EKLA f 200, m 16:1, 30 (III-4b) < Kuusalu khk., Kiiu v., Kahala k. – Leida Rebane < Mai Bachmann, 84 a. (1930)

Vana Kentmann oli tore mees. Ta ei sallind veneusulisi ja pidas toreda ja vägeva kõne veneusu vastu. Tema mõjul paljud loobusid vene usku minemisest.
EKLA f 200, m 16:1, 30 (III-4b) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k., Jüri-Jaagu t. – Leida Rebane < Joosep Orlov, 70 a. (1930)

Raha Kentmann aga armastas ja ilma tasuta ta kedagi ei tahtnud ristida. Kord ühel vaesel mehel ei olnud nõuetavat summat maksa. Kentmann ütles siis, et kui ta ristimise eest tasu ei saa, jääb laps kirikus välja hõikamata. Mehe palumine ei aidand ka midagi. Viimaks vihastand randlane ja luband oma lapse ise välja hõigata. Läind siis jõulupühal keset küla kivi otsa ja hüüdnud nii, et vähemalt oma küla kuulis: „Eltsul olli titt.“ Vana Kentmanngi pidi selle hõikamisega leppima.
EKLA f 200, m 16:1, 30 (III-4b) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Kõnnu k. – Leida Rebane < Adolf Krönström, 27 a. (1930)

Kiriku vöörmündrid olid tagurlikud ja vanameelsed, samuti nagu õpetaja Kentmanngi. Kentmanni surma järgi suutsid nooremad mehed siiski suure hädaga läbisuruga Ney valimise õpetajaks. Vanad taadid, palvevennad ja mõisnikud olid Ney vastu. Neile ei meeldind, et õpetaja käis pidudel ja tantsis sääl. Nende tõttu Ney ei olnudki siin kaua, vaid läks ära juba mõne aasta pärast.
Siis valiti õpetajaks Luther. Selle valimine ei sündinud õigusega. Vöölmündrid joodeti enne seda täis ja meelitati nad ka rahaga Lutheri poolt hääletama. Kuid ka see üksi ei aidand ja siis loeti Lutherile antud hääli kaks korda. Okupatsiooni ajal Luther kirjutas kirju Saksamaa alamaks saamiseks. Muidu ta aga püüdis küll rahva usulise elu tõstmise eest hoolitseda.
EKLA f 200, m 16:1, 31 (III-4b) < Kuusalu khk., Kiiu v., Kiiu k., Sepa t. – Leida Rebane < Juhan Iital, 50 a. (1930)