Ajalooline traditsioon: Kuusalu.

Suusõnaline traditsioon - Teoorjus - Kohustused


6-päeva koha päält (½ adramaad) tuli mõisale teha järgmist tegu: sulane pidi olema aasta läbi iga päev oma hobusega ja oma moonaga mõisas teol. Jüripäevast mihklipäevani pidi sellele lisaks tulema veel tüdruk. Kolmandad vaimud pidid käima lõikuse ajal, neljandad vaimud samuti lõikuse ajal. Peremees pidi käima killavooris. Siis tuli veel peksa kolm rehte nädalas. Oma rehe kodus peksis tüdruk. Perenaine pidi viima 16 naela linu, tüdrukud 6 [naela] linu, siis tuli veel kedrata leisikas (20 [naela]) villu ja kangaks kududa mõisaperele riideks. Selle kõrval oli veel lambaniidupäivi, korranädalaid karjatallituseks ja väikseid abipäivi. Tuli viia mõisa 1 oinas, 1 ani, 1 kott vilja. Varematel aegadel viidi ka mune.
EKLA f 200, m 16:1, 33 (III-6a) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Kolga k., Pruuli t. – Leida Rebane < Ann Kalde, 85 a. (1930)

Viimsel ajal tuli tegu teha Muuksi küla taludel 3 päeva nädalas. Lõigata üks vaiavahe rukist, kaks vaiavahet otri, kolm vaiavahet sõnnikut laotada, kolm vaiavahet heina teha. Kirikuhärrale tuli anda vakk rukist.
EKLA f 200, m 16:1, 34 (III-6a) < Kuusalu khk., Muuksi k., Koreta t. – Leida Rebane < Ants Prenta, 75 a. (1930)

Tüdrukud käisid korranädalaid tegemas. Ka kõige väiksem onn pidi tegema 12 kartulivõtmise päeva.
EKLA f 200, m 16:1, 34 (III-6a) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Kaberla k. – Leida Rebane < Anna Nõmmik, 82 a. (1930)

Mõisas tuli peksa kaks rehte. Tüdrukud pidid linu harima ja sõnnikut laotama.
EKLA f 200, m 16:1, 34 (III-6a) < Kuusalu khk., Kolga v., Aruküla, Söödi t. – Leida Rebane < Leenu Pajupuu, 93 a. (1930)

Rammu saarel orjust üldse ei olnud. Prangli saarele käisid aga inimesed küll mõisa kartuleid võtmas.
Salmiste külas oli vanasti ainult kolm peret. Tehti korralist tegu igast talust 1 päev nädalas. Sellele lisaks tuli teha 12 sõnnikuveopäeva ja 12 kartulivõtmise päeva. Suurematelt peredelt tüdruk käis korral ja peremees vooris.
EKLA f 200, m 16:1, 34 (III-6a) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Salmiste k., Uustalu – Leida Rebane < Jaan Heindrik, 72 a. (1930)

Kaberneeme küla kohad olid 3-päeva kohad. Iga talu saatis mehe ühes hobuse ja moonaga mõisa kolmeks päevaks nädalas teole. Sellele lisaks tuli veel harilik abitegu. Vabakoha omanikud tasusid oma rendi silkudega. Igalt kohalt nõuti ½ tündrit silku. (Kaberneeme kooli kroonikast.)
EKLA f 200, m 16:1, 35 (III-6a) < Kuusalu khk. – Leida Rebane (1930)

Abiteona tuli selle kõrval veel teha 7 kartulivõtmise päeva ja 5 heinategemise päeva. Siis tuli veel mõisasse kedrata ja toita mõisa loomad, mida toimetasid kõik pered järgimööda. Kel oli mitu poega, see pidi viima mõisa silgutünne. Varemalt viidi ka mune mõisa.
Kaberlas olid suuremad kohad. Säält käis igast perest teomees 6 päeva nädalas teol.
EKLA f 200, m 16:1, 35 (III-6a) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Kullamäe k., Montekarlo t. – Leida Rebane < Kaarel Duberg, 70 a. (1930)

36-tiinuliselt kohalt tuli abitegu teha 5 kivivahet lõikust ja 20 vooripäeva. Põllud olid kolmes osas.
Mõnedes külades oli tühje peresid. Mõisnik pani sinna teistest küladest elanikke ja kaotas mõne küla hoopiski ära.
EKLA f 200, m 16:1, 35/6 (III-6a) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Kaberla k., Kutikse t. – Leida Rebane < Jaan Ott, 62 a. (1930)

Ühel perel oli põlde sageli kahekümnes kohas. Karjamaad olid aga tervel külal üheskoos.
EKLA f 200, m 16:1, 36 (III-6a) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Valkla k., Kadapiku t. – Leida Rebane < Jüri Lipstok, 75 a. (1930)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!