Suusõnaline traditsioon - Teoorjus - Talupoegade kohtlemine mõisas

Kupjad olid palju kurjemad kui mõisnikud ja peksid rahvast.
EKLA f 200, m 16:1, 37 (III-6b) < Kuusalu khk., Kolga v., Pudisoo k., Laane t. – Leida Rebane < Jakob Mets, 50 a. (1930)

Krahv oli aga hää mees ja ei lasknud inimesi liig palju peksa. Kupjaga oli alati tülisid. Kord teolised kiusu pärast kiskusid hobustel kabjad ära, et siis ei pruugiks tööle minna.
Jutustaja ise on 7 aastat teol käind ja hiljem 4 aastat vabrikus. On ka kupjalt peksa saand.
EKLA f 200, m 16:1, 37 (III-6b) < Kuusalu khk., Kolga v., Pudisoo k., Männiku t. – Leida Rebane < Jaan Taaler, 85 a. (1930)

Süütult töö ajal kedagi ei peksetud.
EKLA f 200, m 16:1, 37 (III-6b) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Väljaotsa t. – Leida Rebane < Jaakob Kiiberg, 90 a. (1930)

Kolga mõisas oli tige kubjas Jaagup, Uurist pärit.
EKLA f 200, m 16:1, 37 (III-6b) < Kuusalu khk., Kolga v., Kolga-Aabla k., Mäe t. – Leida Rebane < Mari Nellberg, 79 a. (1930)

See oli maavalla kubjas. Töö ajal olid maa ja ranna inimesed eraldi. Maa kubjas peksis aga kord kõik ranna inimesed süüta läbi. Selle eest peksis siis ranna kubjas maa inimesi. Ranna kubjas oli muidu hää mees ja naljalt kedagi ei löönd.
Jutustaja ema oli noorikuna saand kartulivõtmise ajal süütult kupja käest peksa. Isa läind siis selle pääle mõisniku juure kaebama ja see keeland süüta inimeste ja noorte tütarlaste peksmise ära.
EKLA f 200, m 16:1, 37/8 (III-6b) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Kadapiku t. – Leida Rebane < Jaan Randmann, 70 a. (1930)

Üks kubjas olnud pool metsalist. Olnud üks Vihasuu mees ja peksnud hirmsasti inimesi.
Hiljem, kui rendi pääle saadi, keelatud peks ära.
EKLA f 200, m 16:1, 38 (III-6b) < Kuusalu khk., Kolga v., Viinistu k. – Leida Rebane < Tõnis Husman, 85 a. (1930)

Valitsejad ja kupjad olid kõige kurjemad. Kõige suurem peksja oli Viltusilma Aabram. Et peksmist ei tunneks, kandsid paljud kasukat särgi all.
Ühes mõisas visati pärast peksmist karistatuile soolvett selga. Vastu hakata keegi ei julend. Peksust pääseti aga mõnikord nii, et kubjast nähes ära jooksti.
EKLA f 200, m 16:1, 38 (III-6b) < Kuusalu khk., Kolga v., Viinistu k., Ale t. – Leida Rebane < Mihkel Oskar, 73 a. (1930)

Jutustaja isaisad on alati olnud mõisa kupjad. Nagu räägitakse, polevat nad olnud kurjad. Ühte neist hüüti Häme vanaks. See kärkind ja riielnud küll alati, kuid pole pea kunagi löönd.
Tige kubjas olevat olnud Leesi rannas.
EKLA f 200, m 16:1, 39 (III-6b) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Suurpea k., Häme t. – Leida Rebane < Villem Kallepruon, 54 a. (1930)

Valitsejaks oli mõisas keegi Ärtel. See oli tige mees. Kubjas oli väga lühike mees, teda hüüti Tollike. Ta palju ei löönd, karjus ja sõimas ainult.
Kord teol üks poiss löönd hobust. Härra juhtus seda nägema ja hakkas selle eest poissi hirmsasti peksma. Poiss püüdis peksu ajal lahti rabeleda ja katsus härrat kriipida. See oli suur tugev mees ja ei lasknud. Mingit karistust poisile härra löömise eest ei määratud.
Rahvast teole kutsumas käis küla mööda väljavaht.
EKLA f 200, m 16:1, 39 (III-6b) < Kuusalu khk., Kolga v., Suurpea k., Jüri t. – Leida Rebane < Maria Andresbock, 78 a. (1930)

Väga tige mõisnik oli Albus. See peksis inimesi ja kiskus meeste seljast nahka.
Kõnnus olid rentnikud. Ühte neist nimetati Madupea Vändrik. Tema ajal juhtus kord, et keegi tüdruk tappis oma lapse ära. Sellest saadi aga aru ja toodi linnast karistuseks peksjad. Tüdruk pandi ratastele ja pekseti siis poolsurnuks.
Teo tegemise ajal kubjas peksis kolm korda ühes söömavahes. Kõige tigedam oli kubjas Kristof.
Jutustaja ise on olnud mõisa vahimees, kubjas, kärner ja rehepapp koraga. Kui härrat ja valitsejat polnud juures, siis pole ta teolisi kunagi peksnud. Öise rehepeksu ajal lasknud ta inimesi vahel magada ka. Kord hakkasid mehed vastu ja ei tahtnud enam öösel rehte peksa. Nagel saatis nad haagrehi juure, kuid sääl jääti nad karistuseta, sest öine rehepeks olevat olnud juba keelatud. Nagel oli küll väga vihane, kuid teha ei saand ta ka enam midagi.
EKLA f 200, m 16:1, 40/1 (III-6b) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Kaasiku t. – Leida Rebane < Hans Sallemann, 84 a. (1930)

Kui vahel mõni kartul maha jäi, siis kubjas kohe togis kepiga. Kui tööle jäid veidi hiljaks, siis sai peksa.
EKLA f 200, m 16:1, 41 (III-6b) < Kuusalu khk., Kolga v., Hirvli k., Kursi vstm. – Leida Rebane < Anna Peekmann, 78 a. (1930)

Teolkäimine oli raske, sest kupjas olid kurjad. Neid oli kolm. Inimesi ajasid nad justkui loomi. Kord õhtul pidid kaks poissi ja kaks tüdrukut Loksalt laudu tooma. Nad aga otsustasid olla öö läbi heinamaal. Mõisa tagasi tulid nad alles järgmise päeva keskhommikuks. Sääl olid vitsad peksuks juba valmis. Mõisas oli aga hää emand ja see keelas seekord peksu ära.
EKLA f 200, m 16:1, 41 (III-6b) < Kuusalu khk., Kolga v., Aruküla, Söödi t. – Leida Rebane < Leenu Pajupuu, 93 a. (1930)

Kui kartul maha jäi, pani kubjas ta kepi otsa ja peksis sellega teolist. Kiius oli üks lollakas mees, kes kuidagi oma tööga hakkama ei saand. Teda pekseti iga päev ja terve ta ihu oli kärnu ja mädanikke täis. Muidugi ei aidand see midagi ja oma teoga ta ikkagi valmis ei jõudnud.
Jutustaja meheema nõuti vaimuks, kui ta oli alles 13-aastane. Et ta ise ei tahtnud minna, viidi ta vägisi.
EKLA f 200, m 16:1, 41/2 (III-6b) < Kuusalu khk., Kolga v., Aruküla, Kesküla t. – Leida Rebane < Liisa Peekmann, 80 a. (1930)

Jutustaja ema on kord mõisa tallis saand peksa valitseja (Valkla mõisas) käsul. Järgmisel hommikul leiti valitseja surnuna kraavist. Hakati otsima süüdlasi ja üheks neist peeti ka jutustaja ema ja olgugi et ühtegi süütõendust ei leitud, määrati talle siiski harilik karistus – peks. Kubjas oli lööja. Tal olevat küll kahju olnud, kuid lööma pidand ikkagi.
EKLA f 200, m 16:1, 42 (III-6b) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Valkla k., Katkupaju t. – Leida Rebane < Liisu Lipstok, 66 a. (1930)

Jutustaja ema on peksa saand, sest et ta viljakoristamisel mõned kõrred maha jättis.
EKLA f 200, m 16:1, 43 (III-6b) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Kaberla k. – Leida Rebane < Anna Nõmmik, 82 a. (1930)

Valklas oli tige kubjas Prunk. Ka valitseja Klein, kes kraavi uputati, oli tige.
EKLA f 200, m 16:1, 43 (III-6b) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Kullamäe k., Montekarlo t. – Leida Rebane < Kaarel Duberg, 70 a. (1930)

Kes teole minnes hiljaks jäi, sai 5 hoopi. Kui poiss ja tüdruk „segusse“ läksid, maksid
mõlemad 30 kop trahvi. (Kaberneeme kooli kroonikast.)
EKLA f 200, m 16:1, 43 (III-6b) < Kuusalu khk. – Leida Rebane (1930)

Kuusalus on praegugi veel kiriku lähedal olemas kaak, kus suuremaid süüdlasi nuheldi. Viimne, kes kaagis peksa on saand, oli jutustaja isaisa Joosep. See sündind täiesti ülekohtuselt ja meest kusutud selle tõttu hiljem Süüta Joosep.
Kõnnu mõisas oli õel puusepp Rive, kes vahel täitis ka kupja kohuseid. Ta alati noris tüli rahvaga. Ta seltsiliseks ja sõbraks oli tisler Siim, suur joodik. Mõisas oli nende ajal kombeks, et inimesed sõid kahes lauas: oli nimelt pere laud ja antvärgi laud. Pere lauas sai paremini süüa ja leiba jäi sääl vahel ülegi. Seda leiba siis mõisa poisid ja tüdrukud müüsid 2 kop nael. Siim ja Rive uurisid välja, kes seda mõisa leiba müüvad. Tasuks said nad viina. Perele hakati aga nüüdsest pääle halvemini süüa andma.
EKLA f 200, m 16:1, 43/4 (III-6b) < Tallinn < Kuusalu khk. – Leida Rebane < Aleksander Ploompuu, 57 a. (1930)