Suusõnaline traditsioon - Teoorjus - Külade ja talude lammutamine

Külade ja talude lammutamist ja maade ära võtmist tuli ette kaunis palju. Kõige enam võeti talusid Muuksis ja Kahalas. Ka lammutati terve Maidu küla.
EKLA f 200, m 16:1, 45 (III-6c) < Kuusalu khk., Kolga v., Hirvli k., Kursi vstm. – Leida Rebane < Anna Peekmann, 78 a. (1930)

Hävitatud on veel Mustametsa küla ja 130 aastat tagasi Kalameeste küla. Uuri külas on lammutatud Vadisepa, Kulle, Kalle ja Vahi talud.
EKLA f 200, m 16:1, 45 (III-6c) < Kuusalu khk., Kolga v., Uuri k., Sepaveski t.; Pulga t. – Leida Rebane < Ann Tomingas, 91 a.; Leena Konton, 69 a. (1930)

Kolga rannas on hävitatud Kimbalu ja Volmri talud.
EKLA f 200, m 16:1, 45 (III-6c) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Kõnnu k. – Leida Rebane < Adolf Krönström, 27 a. (1930)

Kuusalu lähedal on olemas Launiküla väli. Jutustaja ema on rääkind, et sel kohal on olnud vanasti Launi küla, mille mõisnik 300 aasta eest ära lõhkund. (Kurioosumina räägib rahvas, et säält väljalt, kus kogu selle aja jooksul pole olnud ühtegi elamut, on välja kaevatud pakk, mille seest leiti lutikaid. See tähendavat, et lutikas elavat 300 aastat.)
EKLA f 200, m 16:1, 45/6 (III-6c) < Tallinn < Kuusalu khk. – Leida Rebane < Aleksander Ploompuu, 57 a. (1930)

Kolga mõisas olid kuuendikukohad Vananurme talud. Neid ei müüdud ja nad pidid tegema mõisa tükke.
EKLA f 200, m 16:1, 46 (III-6c) < Kuusalu khk., Kolga v., Uuri k., Pulga t. – Leida Rebane < Leena Konton, 69 a. (1930)

Ka pea terve Uuri küla kuulus kuuendikumaade hulka. Harilikult olid need aga metsakohad. Hiljem neist osa siiski müüdi.
EKLA f 200, m 16:1, 46 (III-6c) < Kuusalu khk., Kolga v., Uuri k., Sepaveski t. – Leida Rebane < Johannes Valk, 26 a. (1930)

Palju neid kohti aga ei olnud.
(See jutustaja räägib veel mingisugusest „jõute rahvast“, kes olid mingis erilises vahekorras mõisaga. Milles see seisis, on raske aru saada.)
EKLA f 200, m 16:1, 46 (III-6c) < Kuusalu khk., Kolga v., Kolga-Aabla k., Mäe t. – Leida Rebane < Mari Nellberg, 79 a. (1930)