Suusõnaline traditsioon - Raharendi ja talude ostu aeg

Rendi pääle üle minnes ei jõutud alati seda tasuda. Siis tuli selle eest teha päivi.
EKLA f 200, m 16:1, 47 (III-7) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva – Leida Rebane < Jaakob Priimann, 74 a. (1930)

Harilikult tehti siis heina.
EKLA f 200, m 16:1, 47 (III-7) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Väljaotsa t. – Leida Rebane < Jaakob Kiiberg, 90 a. (1930)

Kui saadi rendi pääle, siis oli see esialgu 60 rbl, siis 90, siis 120. Selle korval tehti ka veel rukist ja otri.
Kolga rannas hakati talusid müüma hilja.
EKLA f 200, m 16:1, 47 (III-7) < Kuusalu khk., Kolga v., Pudisoo k., Laane t. – Leida Rebane < Jakob Mets, 50 a. (1930)

Valklas makseti renti 50–120 rubla.
EKLA f 200, m 16:1, 47 (III-7) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Valkla k., Kadapiku t. – Leida Rebane < Jüri Lipstok, 75 a. (1930)

Esimeseks osteti Lepiku talu. Rendi- ja ostukontrahidega oli suuri sekeldusi. Talude ostmise järgi mõis tahtis talupoegadelt jahiõigust ära võtta. Siis hakati vastu ja mõis andis järgi, lubades jahipidamise.
EKLA f 200, m 16:1, 47 (III-7) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k., Jüri-Jaagu t. – Leida Rebane < Joosep Orlov, 70 a. (1930)

Pärispeal olid esimesed kohaostjad Jaan Sandström ja Jüri Uskar.
EKLA f 200, m 16:1, 47 (III-7) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Odakivi t. – Leida Rebane < Aleksander Sandström, 60 a. (1930)

Suurpeal hakati talusid müüma umbes 25 a tagasi. Enne olid siin suitsukohad.
EKLA f 200, m 16:1, 47 (III-7) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Suurpea k., Ale t. – Leida Rebane < Mari Lepp, 75 a. (1930)

Esimesed ostjad olid Maunus Kivi, Lindekvistid, Anton Jendek ja jutustaja isa.
EKLA f 200, m 16:1, 47/8 (III-7) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Suurpea k., Häme t. – Leida Rebane < Villem Kallepruon, 54 a. (1930)

Kõnnus hakati sunniviisil talusid müüma mõni aasta enne 1905. a. Siis ostsid pea kõik oma talud.
EKLA f 200, m 16:1, 48 (III-7) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Uurita k., Kopli t. – Leida Rebane < Ants Suurmann, 72 a. (1930)

Kahalas osteti esimesena Tõnumardi koht.
EKLA f 200, m 16:1, 48 (III-7) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. – Leida Rebane < Jaakob Priimann, 74 a. (1930)

Kuusalu alevi ümbruses osteti talud aastatel 1901–1902. Kolga krahv müüd neid 400 rubla tiin. Esimene ostja oli Sepa Juhan. Selle järgi osteti Käpa, Tiitsu, Tatsu ja Villemi talud. Müümata jäi Võntsi koht.
Kui maad krunti pandi, tehti kontrahid 10ks aastaks. Esimesed neli aastat renti ei tulnud maksta, kuid selle eest tulid ehitatavad hooned jätta mõisale.
EKLA f 200, m 16:1, 48 (III-7) < Tallinn < Kuusalu khk. – Leida Rebane < Aleksander Ploompuu, 57 a. (1930)

Kolgas hakati müüma kohti 1904. a. Tessätiin [tessatin] maksis 100 rubla. Osa kohti jäi aga esialgu veel rendile, kusjuures hooned loeti rentniku omaks. Rendi sissenõudmisega Kolga krahvil polnud kiiret ja mõisa ning küla vahekord ses suhtes oli hää.
Taludest olid kõige kallimad rannakohad. Need maksid 500 rubla ½ tessätini. Hiljem alandati maa hinda.
EKLA f 200, m 16:1, 48/9 (III-7) < Tallinn < Kuusalu khk., Kolga v. – Leida Rebane < Robert Tobias, 52 a. (1930)

Kaberneemes esimesed kohad osteti päriseks aastal 1884. Esimesed ostjad olid T. Krosberg – Indu talu, J. Art – Aksli talu, J. Kuusk – Härja talu, T. Ausker – Tooma-Hansu talu. 1891 osteti Rätsepa, 1907 – Migani, Pürgi, Kõrtsi, Jaakobi, Suurekivi ja Korstna talud. Raha talude ostmi[seks] saadi kalapüügist ja salakaubaveost.
Kohtade suurus oli keskmiselt 20 tiinu, vabakohtadel 4–10 tiinu. Talude ostmise järgi majanduslik seisukord külas märgatavalt paranes. (Kaberneeme kooli kroonika.)
EKLA f 200, m 16:1, 49/50 (III-7) < Kuusalu khk. – Leida Rebane (1930)