Suusõnaline traditsioon - Töö- ja elatamisvõimalused

Teoorjuse ajal [tuli] päevad ja pooled ööd tööd teha, et aga kuidagi hinge sees hoida. Oma töö jäi alati ripakile, sest mõisa tegu võttis kõik aja ära. Kõige raskem töö oli rehepeksmine, sest seda tuli teha öösel. Kes sääl juures püüdis vähegi vastu hakata, sai kohe peksu.
EKLA f 200, m 16:1, 60 (III-9) < Kuusalu khk., Kolga v., Suurpea k., Jüri t. – Leida Rebane < Jaan Andresbock, 78 a. (1930)

Ka ei võind kunagi olla kindel, et haritav talu jääb kauaks oma kätte pidada, sest härra vahetas peremehi kohtadel nii, kuidas ise soovis. Päälegi võeti uute seaduste tulekuga mõisa härjad ära.
EKLA f 200, m 16:1, 60 (III-9) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Väljaotsa t. – Leida Rebane < Jaakob Kiiberg, 90 a. (1930)

Rannas oli tähtsaks tööharuks kalapüük. Nii võis osa rentigi tasuda kaladega. Hara külas oli kalasoolamise tööstus, kust kaupa veeti Tallinna ja Soomegi. Ka laevu ja paate ehitati.
Jutustaja vanaisa on olnud mõisa laevaehitamise meistriks. Laevu oli kahesuguseid. Ühti nimetati alukseiks. Need olid suuremad ja purjega, kuid sõita sai nendega ainult pärituult, mida vahel sadamas kaua tuli oodata. Tuule suuna muutmist nimetati vanetamiseks ja seda püüti saavutada veel võrdlemisi hilise ajani nõidumistega. Virves oli nimelt olemas kalakabel, kuhu lubati hää saagi korral kalu viia. Kui kabeli nurka kraapida, siis pidavat tuulgi oma suuna muutma. Ebausklikkude kalameeste kohta on säilind pilkelaulgi tuule kraapimisest. (Noga Mihkel noksis nurga, Sepa Priidu lõikas nurka jne.)
Teiseks laevatüübiks oli viislaid. Kuna alukstega käidi enamalt jaolt kaugemal merel ja Soomes, siis viislaid oli määratud enam rannasõiduks ja kalapüügiks. Siiski mõnigi julge randlane on viislaiuga ka Soomes käind.
Salakaubavedu on rannas alati olnud väga levind ja vaevalt suudavad praegugi mingid seadused seda täiesti takistada. Vanasti toodi kõik tarbeasjad Soomest, pidades neid paremateks kui omi. Vene asju on aga siin alati hüljatud. Pää salakaubaaineiks olid siin sool ja piiritus. Neil kaubitsemise (rannaväljenduse järgi „ameti-“) retkeil tuli sageli kokkupõrkeid seaduse järgi valvajatega. Siis aga püüti läbi saada tapmisteta, sest verevalamist põlati. Piirivalvureid põlati ja põlatakse praegugi kui mehi, kes ausaid inimesi takistavad nende ametis ja eluülalpidamise hankimises.
EKLA f 200, m 16:1, 60/2 (III-9) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Kõnnu k. – Leida Rebane < Adolf Krönström, 27 a. (1930)

Piirivalvurid olevat samasugused vereimejad ja äraandjad kui vanasti kupjad, kes raha eest teisi kimbutavad. Salakaubavedajale vaadatakse aga kui kangelasele.
EKLA f 200, m 16:1, 62 (III-9) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Lemeti t. – Leida Rebane < Anna Uutmann, 70 a. (1930)