Suusõnaline traditsioon - Majanduslik seisukord

Orjuse ajal elati väga lihtsalt. Söödi lihtsat toitu, kanti omakoetud rõivaid ja elati viletsais majus. Teomehele pandi kaasa leiba ja kartuleid.
EKLA f 200, m 16:1, 63 (III-10) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Kaberla k. – Leida Rebane < Anna Nõmmik, 82 a. (1930)

Kartuleid oli aga ka vähe. Vaesed pidid sööma haganast leiba. Piimale pandi tanguvett hulka ja söödi. Joodi kalja.
EKLA f 200, m 16:1, 63 (III-10) < Kuusalu khk., Kolga v., Hirvli k., Kursi vstm. – Leida Rebane < Anna Peekmann, 78 a. (1930)

Kartuleid hakkas siin (Suurpeal) esimesena kasvatama jutustaja emaisa. Ta oli kelleltki laevamehelt saand mütsitäie kartuleid. Sellest mütsitäiest sai hiljem nii palju, et mõne aasta jooksul tervesse külla tekkisid kartulipeenrad. Põldudel ja vagudes hakati kartuleid kasvatama palju hiljem.
EKLA f 200, m 16:1, 63 (III-10) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Suurpea k., Ale t. – Leida Rebane < Mari Lepp, 75 a. (1930)

Vanasti olid kausid, lusikad ja taldrekud kõik puust. Viimsed olid madalad ja laiad.
EKLA f 200, m 16:1, 63 (III-10) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Neeme t. – Leida Rebane < Anna Kallberg, 86 a. (1930)

Kõigi nende puust riistade korval oli talus ainsaks plekkasjaks toop.
Künti põldu härgadega, sest hobuseid oli vähe. Tarvitati harkatru. Küla pääle oli ainult 3–4 hobust. Põldu oli vähe. Eriti väiksed olid rannakohad. Kasvatati pea ainult kartuleid.
EKLA f 200, m 16:1, 63/4 (III-10) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Kännu t. – Leida Rebane < Mai Kravtsov, 85 a. (1930)

Põldude kündmiseks tarvitatud puust harkadral oli raudots.
EKLA f 200, m 16:1, 64 (III-10) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Suurpea k., Ale t. – Leida Rebane < Mari Lepp, 75 a. (1930)

Äked olid puust.
EKLA f 200, m 16:1, 64 (III-10) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Uurita k., Kopli t. – Leida Rebane < Ants Suurmann, 72 a. (1930)

Andmed korstnaga majade ja raudvankrite soetamisest üksikuisse küladesse on järgmised.
EKLA f 200, m 16:1, 64 (III-10) < Kuusalu khk. – Leida Rebane (1930)

Kahalasse ehitati esimene korstnaga maja 74 a eest.
EKLA f 200, m 16:1, 64 (III-10) < Kuusalu khk., Kiiu v., Kahala k. – Leida Rebane < Mai Bachmann, 84 a. (1930)

Sigulas esimene korstnaga maja 85 aastat tagasi Lillevälja Mikul.
Raudtelgedega vankrid umbes 70 a tagasi.
EKLA f 200, m 16:1, 64 (III-10) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Väljaotsa t. – Leida Rebane < Jaakob Kiiberg, 90 a. (1930)

Leesil tulid esimesed korstnaga majad 70 a eest. Need olid aga viletsalt ehitatud ja tuli tuiskas tuulise ilmaga tuppa.
EKLA f 200, m 16:1, 64/5 (III-10) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Neeme t. – Leida Rebane < Anna Kallberg, 86 a. (1930)

Tapurlasse ehitati esimene korstnaga maja, kui jutustaja oli 18-aastane. Selle ehitaja oli Korstna Jüri. Sündmust peeti nii tähtsaks, et Jüri võis kosida peretütre, olgugi et ta oli vaene mees.
EKLA f 200, m 16:1, 65 (III-10) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Kännu t. – Leida Rebane < Mai Kravtsov, 85 a. (1930)

Virve külas esimesed korstnaga majad ehitati Tooma peres, rannavahtide majas.
EKLA f 200, m 16:1, 65 (III-10) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Jaagupi t. – Leida Rebane < Jüri Randmann, 75 a. (1930)

Krahv toetas paremate majade ehitamist ja andis selleks palke. Kes tegi majale suured aknad, sellele andis ta veel klaasid ka. Kes tegi endiselt väikseid aknaid, see klaase ei saand.
EKLA f 200, m 16:1, 65 (III-10) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Kolju t. – Leida Rebane < Mihkel Tamberg, 80 a. (1930)

Pärispeale tekkisid esimesed korstnaga majad ja raudvankrid 80 a tagasi. Ka kuuekümne aasta eest oli neid veel väga vähe.
EKLA f 200, m 16:1, 65 (III-10) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Odakivi t. – Leida Rebane < Aleksander Sandström, 60 a. (1930)

Suurpeale tulid korstnad 65 a tagasi. Samal ajal ka seinakellad. Rautatud vankrid tulid varem.
EKLA f 200, m 16:1, 66 (III-10) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Suurpea k., Ale t. – Leida Rebane < Mari Lepp, 75 a. (1930)

Jutustaja isa oli esimene, kel oli raudvanker. Ta oli selle saanud mõisa aidamehelt, kui jutustaja oli 5–6-aastane.
EKLA f 200, m 16:1, 66 (III-10) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Jaagupi t. – Leida Rebane < Jüri Randmann, 75 a. (1930)

Korstnaga majad tulid Uurisse viiekümne aasta eest. Esiteks oli ainult ühel perel korsten.
Raudvankrid tulid 60 a eest.
EKLA f 200, m 16:1, 66 (III-10) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Uurita k., Kopli t. – Leida Rebane < Ants Suurmann, 72 a. (1930)

Soitme külas esimene korstnaga talu oli Reiniku. Jutustaja oli siis 10–11-aastane. Sel ajal osteti ka esimene kell.
Rautatud vankreid oli väga vähe.
EKLA f 200, m 16:1, 66 (III-10) < Kuusalu khk., Kolga v., Hirvli k., Kursi vstm. – Leida Rebane < Anna Peekmann, 78 a. (1930)

Valklas ehitati esimene korstnaga maja Uuesöödi tallu 70 a tagasi.
Rautatud vankrid tulid 50 a eest.
EKLA f 200, m 16:1, 66 (III-10) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Kullamäe k., Montekarlo t. – Leida Rebane < Kaarel Duberg, 70 a. (1930)

Salmistes ehitati korstnaga maja kõige enne Tüllil – 55 a tagasi.
EKLA f 200, m 16:1, 66 (III-10) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Salmiste k., Uustalu – Leida Rebane < Jaan Heindrik, 72 a. (1930)

Jutustaja isa oli omale enne suure raudtee ehitamist teind esimesena suured aknad ja laudpõranda. Kindral (Sacken) tuli uut maja vaatama ja käskis siis korstna ka teha, milleks lubas anda mõisast vajalikud riistad. Ehitamine polnud sel ajal kuigi kerge, sest puudusid isegi saed. Rahvas oli esiteks ka igasuguste uuenduste vastu.
EKLA f 200, m 16:1, 66/7 (III-10) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Kaberla k., Kutikse t. – Leida Rebane < Jaan Ott, 62 a. (1930)

Jutustaja isa oli mõisas karjamees. Ta olevat tahtnud teha omale esimese korstnaga maja, kuid teised talupojad ei luband.
EKLA f 200, m 16:1, 67 (III-10) < Kuusalu khk., Kolga v., Suurpea k., Jüri t. – Leida Rebane < Maria Andresbock, 78 a. (1930)

Kuusalus esimesed korstnaga majas tulid Sepale ja Mikurile umbes aastal 1880.
EKLA f 200, m 16:1, 67 (III-10) < Tallinn < Kuusalu khk. – Leida Rebane < Aleksander Ploompuu, 57 a. (1930)