Suusõnaline traditsioon - Õiguslik elu

Talupojal ei olnud vanasti pea mingisugust õigust. Härra võis temaga teha, mis ta tahab. Nii vahetas ta kohtadel peremehi täiesti omavoliliselt ja mõistis kohut, nii nagu tahtis.
EKLA f 200, m 16:1, 68 (III-11) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Kaberla k. – Leida Rebane < Anna Nõmmik, 82 a. (1930)

Esimesed kohtunikud Kolgas olid Punts, Silberberg, Manitski, Viikmann. Kihelkonnakohtunikuks oli von Ramm. Vallavanemad olid Viikmann, Punts ja Andresbock. Kohtus inimesed aga palju ei käind. Randlased harilikult lahendasid kõik tülid ja arusaamatused ise.
EKLA f 200, m 16:1, 68 (III-11) < Kuusalu khk., Kolga v., Loksa alev – Leida Rebane < Magnus Manitski, 90 a. (1930)

Haagrehi kohus oli Kolgas. Kihelkonnakohtunik oli vanasti Suru mõisnik Naagel (Levenhaagel). See oli kole tige mees.
EKLA f 200, m 16:1, 68 (III-11) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Kaasiku t. – Leida Rebane < Hans Sallemann, 84 a. (1930)

Kord oli kihelkonnakohtunik Kiiu mõisa rentnik Tritthoff. Tema juures oli ka haagrehi kohus. Kihelkonnakohtunikuna jäi ta aga pankrotti.
EKLA f 200, m 16:1, 68/9 (III-11) < Kuusalu khk., Kiiu m. – Leida Rebane < Juhan Kalme, 73 a. (1930)

Kolga vallavanemad olid Aabram, Schnell (esimene), Jaakob Wiedemann, Tõnu Lisman – 6 aastat, Sõster, Siir ja Eenuk. Enne ei olnud vallamaja ja vallavanem asus mõisas.
EKLA f 200, m 16:1, 69 (III-11) < Tallinn < Kuusalu khk., Kolga v. – Leida Rebane < Robert Tobias, 52 a. (1930)

Teoorjuse algaastail anti inimestele nii palju vabadust, et lubati igal ühel omale nimi valida. Paljudele osutus see väga raskeks ülesandeks. Üks vanamees tahtis nimevalikust loobuda, öeldes: „Ma suren nii kui nii varsti ära.“ Pandigi talle siis nimeks Masuren.
Keegi mees soovind omale nimeks Rotemann, kuid et tal endal polnud aega nimepanekule ilmuda, palund ta üht teist meest see asi õiendada. Et see aga just ise oli nimevalikuga hädas, võttis ta omale teise mõeldud nime Rotemann, kuna sõbrale pani nimeks Lokspüks. Alles hiljuti on selle nime omanik omale uueks nimeks võtnud Lepik.
Keegi mees kahelnud ka kaua nime valikuga. Kirjutaja kiirustand teda siis: „Schnell, schnell.“ Mees palundki omale selle nime.
Jutustaja ise saand oma nime järgmiselt. Ta esiisaks olnud keegi čerkess [tšerkess], kes kunagi pärast sõda jäänd siia elama. Nimede paneku ajal hukkund siin ranna lähedal mingi rootslaste laev. Päästetööde ajal saand paljud päästjad ise hukka, nende hulgas ka jutustaja esiisa. Kõigile järeljäänd leskedele saand siis kapteni nimi Krönström.
Nimede valikul aga harilikult valiti soome või rootsi iseloomuga nimed.
EKLA f 200, m 16:1, 69/70 (III-11) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Kõnnu k. – Leida Rebane < Adolf Krönström, 27 a. (1930)