Suusõnaline traditsioon - Usulised liikumised - Maltsvet

Juhan Leinbergi tegevusest Kuusalus kirjutab õpetaja Ahrens Kuusalu kiriku kroonikas järgmist. 1859. a jäi Leinberg Kuusallu elama ja pandi õpetaja Ahrensi valve alla. Ta ei loobund jutlustamisest ja teiste palvemajade vastu vaenu õhutamisest. Ahrens palub 12. mail 1859 kindral-superintendenti, et temalt võetakse järelevalve Leinbergi üle ja et Leinberg kihelkonnast kõrvaldatakse. Esimene palve rahuldatakse. Ahrens jääb esialgu äraootavale seisukohale.
Leinbergi poolehoidjaid oli kõige enam Leesis. Kolgast ja Loost oli neid ka. Kirikuraamatus on maltsvetlased märgitud M tähega. Nad olid muidu rahulikud, kandsid ainult halli riiet.
1860 – Leinberg hakkab väljarändamise õhutamiseks jutlustama.
Maltsveti assitamise pääle tahtis Võnsi Juhan Kleinberg Ahrensi sundida oma last kirikus ristima (27. nov).
H. v. Tritthoff, haagikohtunik, kellele Ahrens Leinbergi pääle kaebas, tegi korralduse Leinberg Tallinna saata eeluurimiseks. Leinbergi ei saadud aga kätte.
1861. a. Leinbergi poolehoidjad otsustavad nn abiprohvetite mõjul mitte enam põlvili lasta isameie palve ajal. Ahrens käskis neid sunniviisil kabelist välja viia, sest et nad vabatahtlikult ei lahkund. Järgmisel pühapäeval maltsvetlased jälle püüdsid korrata oma demonstratsiooni, kuid viidi kirikust välja. Kiriku vöörmündri Sungu Tõnise asemel, kes oli Leinbergi poolehoidja, valiti Juhan Paumann.
1862 – 68 meest ja 64 naist tahavad välja rännata Leinbergi juhatusel Samaarasse.
Traditsioonist saadud andmed Leinbergi kohta pole kuigi rikkalikud. Öeldakse tavaliselt, et rohkem keegi ei tea kui Vilde raamatus ja sääl on kõik väga õieti ära trükitud. Leesi külas, Maltsveti päätegevuse kohal Kuusalus sellest üldse ei taheta rääkida. Maltsvet olevat olnud üks petja, kes rahva ära narris. Mitmes peres, kus on olnud Maltsveti poolehoidjaid, öeldakse, et siin polevat keegi Maltsveti juttu uskunud.
Maltsvetist säilind mälestused on järgmised.
EKLA f 200, m 16:1, 71/3 (III-12a) < Kuusalu khk. – Leida Rebane (1930)

Maltsvet pettis inimesi. Rääkis, et tuleb laev, mis viib inimesed taeva. Seda oodati, kuid muidugi asjatult.
EKLA f 200, m 16:1, 73 (III-12a) < Kuusalu khk., Kiiu v., Kahala k. – Leida Rebane < Mai Bachmann, 84 a. (1930)

Maltsveti käisid kõik kuulamas, kel aga aega oli. Temaga koos Krimmi läksid vähesed. Tondi loos laeva ootamas käisid aga paljud.
EKLA f 200, m 16:1, 74 (III-12a) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Väljaotsa t. – Leida Rebane < Jaakob Kiiberg, 90 a. (1930)

Maltsveti pooldajaid oli Tülliverel ja Võnsil. Maltsvet kuulutas, et siia tuleb Jumala nuhtlus. Pidas patuks soola ja hapu leiva söömise. Naised pidid kandma lahtiseid juukseid ja halle seelikuid. Suitsetamine ja joomine oli ka keelatud.
Õpetajaga olid nad vastolus. Võnsi Juhan oli õpetajale vastu hakkand, teda sõimand ja öelnud: „Kas see on mõni ristimine, mis sa oma seebitaldrikult ristid.“
Maltsvetil oli ka abilisi. Tiskre Miina, kes elas Tülliveres, nägi vaime ja kõneles unes. Ta kuulutas samuti nagu Maltsvetki ilma lõppu. Teine prohvet oli Pergli Ann. See läks Maltsvetiga Krimmi, kuid tuli säält jalgsi suure vaevaga tagasi.
EKLA f 200, m 16:1, 74/4a (III-12a) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Kõrtsi t. – Leida Rebane < Jaakob Laurentsius, 80 a. (1930)

Maltsvet lubas oma valge laevaga inimesi päästa viimsepäeva eest. See valge laev pidi tulema Lasnamäe juure. Inimesed uskusid ta juttu, jätsid kõik oma asjad maha, andsid kohad käest ja läksid laeva ootama. Inimesi läks Saelt, Hirlupilt ja Vainult. Paljud tulid hiljem tagasi ja pidid siis teiste juures vabadikuks hakkama.
EKLA f 200, m 16:1, 74a (III-12a) < Kuusalu khk., Kolga v., Uuri k., Pulga t. – Leida Rebane < Leena Konton, 69 a. (1930)

Maltsvet pidas lugemisi Sae talus ja ööbis siin sageli. Viis Kolga vallast rahvast enesega kaasa.
EKLA f 200, m 16:1, 74a (III-12a) < Kuusalu khk., Kolga v., Sae t. – Leida Rebane < Adolf Adler, 57 a. (1930)

Maltsvet hirmutas inimesed hulkuma. Ütles, et tuld ja tõrva hakkab taevast maha sadama.
EKLA f 200, m 16:1, 74a/5 (III-12a) Kuusalu khk., Kolga v., Pudisoo k., Laane t. – Leida Rebane < Jakob Mets, 50 a. (1930)

Maltsvet oma lugemisega ainult hukutas inimesi. Viis rahva Tondi loo pääle, kus paljud taevasse tõusmist oodates nälga surid. Jutustaja ühes teiste noorte meestega käisid sageli Maltsvetti ja ta poolehoidjaid kiusamas. Kui Maltsvet Leesil mõnes talus jutlustas ja luges, siis rääkind nooredmehed talle vahele ja püüdnud temaga vaielda. Maltsvet pole aga kunagi vastu hakand, vaid läind kiusajate eest ära teise peresse.
Jutustaja on olnud Kolga mõisas piimamees ja tülitsend säälgi maltsvetlastega. Viimsed kinnitand, et tööd polevat vaja teha, tulevat ainult koos käia, lugeda ja palvetada, kuni siis äravalitud taeva tõusevad. Jutustaja naernud need palvevennad välja ja katsund inimesi veenda, et ilma tööta ikkagi läbi ei saa. Paljud ongi hiljem Maltsvetist taganend.
Maltsvetlasi on aga eriti rannas olnud kaunis palju. Suigu perest oli talitajagi Maltsveti usku. Abiprohveteid siin palju ei olnud, neid oli enam Järvamaal. Hiljem hakkas neid omal jõul igale poole tekkima. Järvamaal Koerus on jutustajagi sel ajal käind ja sääl samuti maltsvette kiusand. Need on ta pääle olnud hirmus vihased ja tahtnud kallale tulla ning ära tappa. Suure hädaga pääsend ta viimaks nende käest.
EKLA f 200, m 16:1, 75/6 (III-12a) < Kuusalu khk., Kolga v., Pudisoo k., Männiku t. – Leida Rebane < Jaan Taaler, 85 a. (1930)

Maltsvet lubas, et piima ja mett hakkab voolama, kui valge laev usklikkude taevasse viimiseks tuleb. Inimesed läksid esimesel korral paatide ja hobustega Lasnamäele ootama. Rannainimesed läksid Aegnale. Kraami jätsid nad müümata ja andsid niisama käest ära. Hiljem tagasi tulles palusid kraami ja kohad tagasi ja mõned said ka.
Teise kutse pääle läksid inimesed Kolga-Aablast ja Pedaspealt Krimmi. Sääl oli neil väga vilets elu.
EKLA f 200, m 16:1, 76/7 (III-12a) < Kuusalu khk., Kolga v., Kolga-Aabla k., Mäe t. – Leida Rebane < Mari Nellberg, 79 a. (1930)

Maltsvetid ei langend kirikus põlvili. Vöörmünder Klaokse isa ajas nad siis kirikust välja, öeldes: „Sead kabelist välja.“
EKLA f 200, m 16:1, 77 (III-12a) < Kuusalu khk., Kolga v., Kolga-Aabla k., Vesilinnu t. – Leida Rebane < Jaan Remmelgas, 66 a. (1930)

Maltsvetid olid kirikuvastased. Nad rääkisid, et vöörmünder oli tüdrukulaps. Kabelis nad pöörasid altari poole selja.
EKLA f 200, m 16:1, 77 (III-12a) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k., Jüri-Jaagu t. – Leida Rebane < Joosep Orlov, 70 a. (1930)

Maltsvetlased viskasid sead merre.
Maltsvet tahtis kõiki inimesi vaimulikuks teha oma lugemistega.
EKLA f 200, m 16:1, 77 (III-12a) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k., Toomari t. – Leida Rebane < Mart Silberberg, 84 a. (1930)

Ise ta tööd ei teinud ja keelas ka teisi tegemast.
EKLA f 200, m 16:1, 77/8 (III-12a) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Põllu t. – Leida Rebane < Jaan Schumann, 87 a. (1930)

Maltsvetil oli kaasas kaks naist. Nendega ta jutlustas, et rahvas läheks valget laeva ootama. Rannainimesed ootasidki Aegnas 3 päeva. Järgmisel aastal mindi Krimmi. Jutustaja vennad on ka temaga läind. Isagi oleks läind, kuid vanaduse tõttu ei võetud teda kaasa.
Maltsveti abiline Rammu Ann Soitmäelt keelas naisi riiet värvimast.
EKLA f 200, m 16:1, 78 (III-12a) < Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k., Neeme t. – Leida Rebane < Anna Kallberg, 86 a. (1930)

Maltsvet ütles, et siiajääjad inimesed kõik ära põlevad ja tulesammas paistab neile Krimmi kui tuline madu kaela pääl.
Kaasa läks temaga palju neid, kel polnud mingit varandust. Teel jäi osa kõhutõppe ja pidi olema kuskil ühishaigemajas. Sääl olevat neid keegi proua kohand, kes oskas natuke eesti keelt ja siis nende eest hoolitses.
Maltsveti abiline oli Loopeveski Aabram, kes tal aitas lugeda. Teised inimesed maltsvetlasi ei sallind. Õpetaja käskis tallitajal Tõnu Salzsteinil neid kabelist välja ajada, sest et nad põlvili ei laskund. Talitajal olid aga enesel naine ja tütar maltsvetite hulgas ja ta ei tahtnud õpetaja käsku täita.
EKLA f 200, m 16:1, 78/9 (III-12a) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Kännu t. – Leida Rebane < Mai Kravtsov, 85 a. (1930)

Selle eest sai Suigu Tõnu ametist lahti.
EKLA f 200, m 16:1, 79 (III-12a) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Kolju t. – Leida Rebane < Mihkel Tamberg, 80 a. (1930)

Üheks Maltsveti abiprohvetiks oli Mari Parras Mäelt.
EKLA f 200, m 16:1, 79 (III-12a) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Jaagupi t. – Leida Rebane < Jüri Randmann, 75 a. (1930)

Krimmi teel tahtsid inimesed Maltsveti maha lüüa, kuid maa, kust nad läbi läksid, oli nii paljas ja lage, et säält ei saand isegi puud löömiseks. Hiljem elas Maltsvet Hara külas Maltsneeme talus.
EKLA f 200, m 16:1, 79/80 (III-12a) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Kadapiku t. – Leida Rebane < Jaan Randmann, 70 a. (1930)

Jutustajal on Maltsvetiga olnud palju kokkupuutumisi pärast ta tagasitulekut Krimmist. Kaks aastat pärast seda, kui Maltsvet Krimmist tagasi jõudis, tahtis ta asuda jäädavalt elama Hara külla, võtta siin omale rendile või pooleterale jutustaja Hara koht ja abielluda kellegi Juulaga. Raha oli tal küll. Ta on isegi Tallinnas kaks maja ostnud, mis hiljem ta sugulasile jäid. Talu ostmisest Haras ei saand aga asja ja lepiti kokku, et Maltsvet jääb siia elama ilma talu ostmata. Ta luband minna kraami järgi ja kadund siis jutustaja silmist. See kohand teda siiski veel mõne aja pärast kusagil laadal ja küsind siis, kuidas selle Harasse tulekuga saab. Maltsvet luband kindlasti tulla ühes kraamiga. See olevat olnud augustikuus ja nädala pärast Maltsvet juba suri.
Maltsvet olnud inetu mees suurte hirvil hammastega. Enne jutlustama hakkamist ta annud viina oma kõrtsist rahvale. Oma hüüdnime saand ta talust. Hiljemgi pidand ta häädele tuttavatele palvetunde. Ka kuulutand ta Vene riigi otsa 5 kop[ikalis]est hõberahast.
Maltsveti kohta ilmund teated Virulases olevat mitmes asjas ekslikud.
EKLA f 200, m 16:1, 80/1 (III-12a) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k., Hara t. – Leida Rebane < Jaan Mooser, 71 a. (1930)