Suusõnaline traditsioon - Hariduslised olud - Kaberneeme algkool

Selle asutamise eellugu on järgmine. Ilmasõja ajal püüdsid baptistid Kaberneemes võita poolehoidjaid, pidasid palvetunde ja asutasid pühapäevakooli laste jaoks. 1918. a suvel rääkind Johannes Art asjast õpetaja Lutherile, öeldes et baptistide tegevus võib saada kardetavaks luteriusu kirikule. Luther oli asjast huvitatud. J. Art soovitas Kaberneemes korraldada lauluharjutusi ja lugemisi. Laste jaoks tuleks asutada kool. Lutheri eestvõttel see sündis, vaatamata ühe osa elanikkude vastuseisule, kes sellest kartsid uusi kulusid.
Kool asus esialgu piirivalvekordonis. Esimeseks koolijuhatajaks ja õpetajaks oli Rudolf Lepp.
Kui Kodasoo-Rummu krahv Aleksander Rehbinder kuulis, et Kaberneemes kool asutatud kordoni majja, lasi ta meestele teatada Lutheri kaudu, et kordon kuulub temale ja nõudis kooli lahkumist majast, kuhu kavatses asetada saksa sõdurid. Luther toetas nõudmist ja soovitas kool üle viia Akslile Johannes Ardi tallu. Talupojad aga vastasid, et kordon kuulub vene kroonule ja asub päälegi küla maa pääl, nii et krahvil pole õigust neid välja ajada. Nad lahkuvat vaid siis, kui krahv seda väevõimuga sunnib. Asi jäi pooleli.
Praegune juhtataja Tuulik tuli oma kohale 1919. a pääle jõulu. 1919/20 õppeaastal nõudis piirivalve maja omale. Järgmisel aastal kool asus üüritalus. Siis ehitati oma maja, kus kool asub ka praegu.
EKLA f 200, m 16:1, 103/5 (III-13) < Kuusalu khk. – Leida Rebane (1930)