Suusõnaline traditsioon - Venestusaeg

Venestusaja kohta on säilind väga vähe mälestusi. Näib, et kaugemais nurkades seda üldse pole olnud. Suuremais koolides oli ta siiski tunduv. Nii toimus Loksal venestuse mõjul sunniviisiline koolmeistrite vahetamine (vt Haridusline olukord).
EKLA f 200, m 16:1, 108 (III-15) < Kuusalu khk. – Leida Rebane (1930)

Venestuse ajal pidi koolmeister käima kaks korda nädalas kursustel. Lapsed olid koolis kella 9–6. Palka ei saadud, tasuks oli koht. Ka kütet ei olnud. Selle asemel antavast 100 [leisikast] õlist ei jatkund kaugeltki. Sealjuures tuli veel juhatada laulukoori, käia õpetaja Kentmanni juures laulmas (kirikukooris) ja ristida lapsi.
EKLA f 200, m 16:1, 108 (III-15) < Kuusalu khk., Kolga v., Hirvli k. – Leida Rebane < Jaakob Vessart, 75 a. (1930)

Kiius algas kooli venestamine Einstruki ajal. Vene keelt oli esialgu 1 tund nädalas. Muidu oli aga venestamine ühenduses veneusuga, mida siin levitati alates a 1884/85.
Kunagi korjati siin ka raha Aleksander III kabeli jaoks. Öeldi küll, et annetused peavad olema vabatahtlikud, kuid tegelikult käis külakubjas neid ähvardustega nõudmas. Kes raha ei annud, nimetati riigivastaseks. Jutustaja isa on siis ka väga vastu tahtmist annud 20 kop.
EKLA f 200, m 16:1, 108/9 (III-15) < Tallinn < Kuusalu khk. – Leida Rebane < Aleksander Ploompuu, 57 a. (1930)