Suusõnaline traditsioon - 1905. aasta

1905. a sündmused on Kuusalu kirikukroonika põhjal järgmised. Jaanuaris rüüstatakse Jägala mõisat, millisest toimingust ka Kuusalu mehed osa võtavad. Varsti selle järgi algab veneusuliste hulgaline tagasisiirdumine ristiusku [luterlusse]. Kevadel ja suvel levitatakse mitmesuguseid lendlehti. Ärakiri lendlehest, levitatud Kiius ja Valklas juunikuus:
„Töölised wennad! Kui kaua peame meie oma higi ja verega oma isandaid jootma? Kui kaua nuumama meie neid oma vaevaga? Kas ei ole aeg nõuda, et meie ülemad meie kui inimeste pääle vaatavad? Meiega kui inimestega ümber käiksid, aga mitte kui oma töö loomadega! Kas tõesti meie tervis, meie elu, mida meie raske tööga oma härradele ohwerdame enam wäärt ei ole kui mõni vilets rublakene, mis sõimates ja wandudes meile kätte wisatakse! Tundkem ära, et meie samasugused inimesed oleme kui nemadki, et meil samasugused õigused on kui neilgi. Härrad on alati meie nülgijad olnud ja jääwad ka nülgijaiks edespidi, kui meie neid mitte oma kaelast ära ei raputa. Maha niisugused toored ja häbemata piimahabed kui Walkla kirjutaja, maha niisugused salakoid ja rõhujad, nagu Kiiu „hilpants“. Maha ka need, kes neid Limphantsusi kaela saadawad. Maha kõik Kolga ilalakkujad, püksipaitajad. Kes meid kui koer kisub, sellele koera malka.
Töölised! Ühineme kokku kui üks mees! Arutame oma asjad isekeskis läbi ja nõuame parandust. Julgemad etteotsa, teised järele. Ärge andke seltsimehi välja, kui meie vaenlased meid ähwardawad, ühelmeelel võib korda saata palju, nagu see juba paljudes mõisades sündinud.
Ärge uskuge, kui härrad teid kohtuga ja lahti laskmisega ähwardawad. Kui me kui üks mees võitleme, siis ei julge nad seda mitte teha ja kui nad seda siiski teeksid, siis olgu teil teada, et meie selja taga mehed seisawad, kes walmis on neid taltsaks tegema.
Meie nõuame 1) Suvine tööpäev hakkab hommikul ½ 6 – lõppeb ½ 8 õhtul. 2) Pühapäewa tööd ei tohi olla! 3) Palka peab 20 rubla wõrra kõrgendatama. 4) Igas kuus antagu töölisele 3 tööpäewa oma töö ja toimetuste jaoks. 5) Mõis peab tööliste korterid hääs korras pidama ja tarvilise jau küte materjali kodu vedada laskma. 6) Töölistega peab viisakalt ümber käidama.
Julgesti edasi, töölised! Ärge oodake parandust walitsuse poolt. Walitsus seisab alati mõisnikkude eest. Ise peate endid aitama.
Andke neist lehti oma tuttawatele taluinimestele lugeda. Need saawad teie nõusse heitma ja ka omalt poolt rõhujate wastu töötama.
Ревальскій комитеть Россійской Соц. Дем. Рбочей Партій.
Venemaa sotsiaal demokraatline tööliste partei Tallinna komitee.“
(Tempel)

Kuusalus loeti 23. oktoobril Keisri manifest ette (kirikus). Jumalateenistuse järgi hakkas kooliõpetaja K. Kivi poliitilist kõnet pidama. Tuletas meele Tallinna langenuid. Järgmistel päevadel liikus siin palju võõraid. 21. oktoobril tuli 21 meest kasakaid.
Oktoobri lõpul võtsid Kuusalu inimesed osa röövkäigust Nissi, Hageri ja Riisipere ümbrusesse.
27. novembril korraldatud peoõhtul kanti ette näitemäng, mis sisult oli sihitud kirikuõpetajate vastu. Selle järgi peeti kõnesid ka võõraste kõnelejate poolt. Üks neist olevat olnud Teataja toimetusest. Sõimati „pika korstna“ paruneid ja räägiti kirikuõpetaja lahtilaskmisest. Liikumist juhtis siin selts Seeme.
Kuulutus. (Ärakiri kroonika vahel leiduvast originaalist.) Palun austatud Kuusalu koguduse liikmeid, mitte kirikuse minna, sest kirik saada siis, kui papp eestpalwe on lõpetanud ja altarist wälja läheb, miinidega mustasaja poolt õhku lastud.
Rahwa armastuse pärast hoiatates keegi Kuusalu koguduse liige.
See kuulutus oli 27. novembril 1905 üles pandud kiriku juures. Samasugused kuulutused olid apteegi ja poe juures. Räägiti, et keegi mees olevat näind, kuidas mõisnikud ja õpetaja pannud öösel miine kiriku alla. Teine mees olevat näinud veripunast risti kiriku kohal.
Olevat katsetud Hirvli koolimaja muuta miitingute majaks.
21. novembri õhtul põles Kiius rehi masina ja viljaga. Talupojad kustutama ei läind, öeldes et need olevat oma mehed.
2. detsembril oli Kiius omavoliline kogukonnakoosolek. Valitakse uued ametnikud. Koosoleku juhatajaks valitakse Kivi. Otsustatakse koolis panna maksma eesti keel, monopolipood kinni panna, nõuda koos teiste valdadega konstitutsiooni maksma panemist, Kolga ja Valkla metsade müümist, kirikumaksude vähendamist ja pastoraadiõigust valdadele. Nõudmiste läbiviimiseks otsustati panna toime streik. Kes ei streigi, seda karistatakse. Streik peab aga olema rahulik. Kogu selle asja juhatajad olid Kivi ja Iital, kes hiljem vangistatakse. Vallaomavalitsus võetakse üle ka Kõnnus ja Kolgas.
14. detsembril õpetaja Leesis. Sääl katsutakse panna toime kirikuvastast demonstratsiooni.
11. detsembril Valklas põleb viljaküün.
15. detsembril töölistel oli kavatsus rüüstata Kiiu mõisat. See jäi siiski teostamata.
16. detsembril streik ulatub Kõnnuni.
20. detsembril sõjavägi Kolgas ja hiljem ka Kiius.
22. detsembril vangistatakse Kivi ja Jüri Iital, kes aga varsti vabastatakse.
29. detsember – kolgas karistussalk ja peksmine.
30. detsember – karistussalk Kiius. Siin oli keisri manifestile sõnade asemel „jumala armust“ keegi kirjutand „kuradi kiusatuseks“. Süüdlaseks tembeldati karistussalga poolt noort kirjutajaabilist Bachmani, kes karistussalga poolt maha lasti.
Teist korda käis karistussalk Kuusalus 9. jaanuaril 1906 von Dellingshauseni juhatusel Seeme seltsimaja juures, kus ka mõned peksa said. Karistussalk oli siin mitu päeva.
EKLA f 200, m 16:1, 110/6 (III-16) < Kuusalu khk. – Leida Rebane (1930)

Nagu selgub traditsioonist, oli 1905. a liikumisel Kuusalus kaks keskkohta ja nimelt Kuusalu alev, kus selle eesotsas seisis karskusselts Seeme ja selle agaramad juhid kooliõpetaja Kivi ja taluperemes Iital.
Teiseks keskuseks oli Kolga rand, kus liikumise eesotsas seisab Hinnu peremees Jürg Esken, kelle teeneks oli ranniku ja kogu ümbruskonna aktiivsusele äratamine oma sagedaste kõnedega ja esinemisega, mis omal ajal pidid hämmastama julguse ja omapäraga ning kindlasti teistelegi ergutavalt mõjuma. Praegugi on Hinnu Jürg traditsiooni populaarsemaid kujusid.
Kogu liikumine on sihitud enam sakslasest kirikuõpetaja kui mõisnikkude vastu. Streigid, töö seismajätmine, üldise olukorra parandamise nõudmine jätavad osalt mulje, et nad on suurel määral esile kerkinud tarvidusest leida mingi väljendusvorm kõiki valland rahutusele ja teistest kihekondadest ning võõraste kõnelejate poolt ülekantud opositisooni meeleolule, sest Kuusalus ja eriti Kolgas oli rahva olukord mitmeti parem kui mujal mõisus ja seda just Kolga krahvide sõbraliku suhtumise tõttu talupoegadesse.
Kuusalus ja Kiius juhatas kogu liikumist Seeme karskusselts. Esimesed väljaastumised algasid ühel peol. Sääl näidati udupilte „Enne ja nüüd“. Sääl võrreldi endiseid ja praeguseid olukordi. Enne opman peksis talupoega ja viimane pidi seda sõnalausumata välja kannatama, nüüd aga peksetakse opmani.
Sügisel oli suurem pidu, kus kanti ette kirikuõpetaja vastane näidend. Õpetajaks oli keegi Sõnajalg. Näidati õpetaja halbu omadusi, rahaahnust, upsakust jne. Esialgu oli veel ingel õpetaja selja taga, siis aga tuli aknast sisse kooliõpetaja Kivi kuradikostüümis, kes siis õpetaja omale sai ja temaga hiljem kõik tembud ära tegi. Peole oli kutsutud ka õpetaja Kentman, kuid ta ei olnud tulnud.
EKLA f 200, m 16:1, 116/8 (III-16) < Tartu – Leida Rebane < Gustav Vilberg (1930)

Ühele suuremale kõnekoosolekule sügisel kutsuti Teataja juurest H. Pöögelmann ja Otto Sternbeck. Teataja juurest sai alati kõnelejaid ja need reisisid sageli maad mööda ringi nii omal algatusel kui kutsumise pääle. Koosolek oli tookord seltsimaja aias, kuhu selleks puhuks oli üles seatud kõnetool, mida kavatseti ilustada punast värvi riidega. Et seda kusagilt mujalt ei saadud, siis võeti teda mitme Vene lipu küljest. Pöögelmann kõneles põletamise ja hävitamise vastu ja soovitas mõisate ülevõtmist. Witte manifesti ja riigivalitsuse seniseid lubadusi ei maksvat uskuda.
Ägeda kõne kirikuõpetaja vastu pidas kirikuaial Roster.
Lendlehti ja üleskutseid valmistati ise hektograafil ja saadi ka mujalt. Erilist midagi siin siiski ei tehtud, sest ei tahetud ja ei osatud teha midagi iseseisvalt, vaid taheti pidada ühendust teistega, et siis ühiselt tegutseda. Kuid mingit liikumist juhtivat organi polnud ja piirduti isiklikkude sidemete pidamisega Tallinna tegelastega ja eriti Teataja ringkonnaga ja oodati säält asjatult juhiseid.
EKLA f 200, m 16:1, 119/20 (III-16) < Kuusalu khk., Kiiu v., Kiiu k., Sepa t. – Leida Rebane < Juhan Iital, 50 a. (1930)

Kodasoos, Kaberlas ja teistes piiriäärseis külades liikumine oli suurel määral ühenduses naaberkihelkonna omaga. Koosolekuid peeti küll ka kohapääl, kuid sagedamini siiski Jõelehtmes. Ka tõuge streikideks tuli Jõelehtmest. Kõik see oli pääle manifesti. Enne seda oli kõik enam-vähem rahulik.
EKLA f 200, m 16:1, 120 (III-16) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Kaberla k. – Leida Rebane < Friedrich Ulja, 70 a. (1930)

Koosolekuteks saadeti käsud ja teated talusid mööda laiali.
EKLA f 200, m 16:1, 120 (III-16) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Kaberla k., Kutikse t. – Leida Rebane < Jaan Ott, 62 a. (1930)

Streikide aja kohta saab väga vastukäivaid andmeid. Ühede teateil olnud see kevadel, teiste arvates aga sügisel. Tõenäolik on, et streik oli sügisel, sest samu teateid saab Kõnnust, Kolgast ja Kiiust, kuhu siit (Kodasoost, Valklast) liiguti töö seisma panekuga. Ka kirikukroonikais tähendatakse, et streik levis Kiidu detsembris. Võimalik aga on, et Kodasoos kevadel oli olnud veel teine streik või et jutustajad lihtsalt eksivad.
EKLA f 200, m 16:1, 120/1 (III-16) < Kuusalu khk. – Leida Rebane (1930)

Kodasoos oli streik kevade poole talve ja see toimus päämiselt linnast tulnud ässitajate mõjul. Mõisa rentnik Horrel olnud aga hää mees ja kui streikijad läind ta juure palga kõrgendamise nõudega, rahuldatud nende soov.
EKLA f 200, m 16:1, 121 (III-16) < Kuusalu khk., Kodasoo k., Antsuristi t. – Leida Rebane < Mart Haavel, 64 a. (1930)

Kodasoos pandi töö seisma oktoobris. Loomi siiski söödeti.
EKLA f 200, m 16:1, 121 (III-16) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Kaberla k. – Leida Rebane < Friedrich Ulja, 70 a. (1930)

Valklas pandi töö seisma Kodasoo meeste poolt. Siit mindi edasi Kiidu ja Kolka. Streik oli kevadel seemendamise ajal.
EKLA f 200, m 16:1, 121 (III-16) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Valkla k., Kadapiku t. – Leida Rebane < Jüri Lipstok, 75 a. (1930)

Streigi ajal jäeti Valklas ka loomad söömata. Välja ajada neid siis ka veel ei saadud, sest oli liig vara kevadel. Tööle keegi minna ei tohtind ja ei saand, sest noored poisid takistasid seda. Kes tööle läks, sai peksa.
EKLA f 200, m 16:1, 122 (III-16) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Kaberla k., Kutikse t. – Leida Rebane < Jaan Ott, 62 a. (1930)

Sügisel lõhuti Kaberlas telefonitraadid.
EKLA f 200, m 16:1, 122 (III-16) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Kaberneeme k. – Leida Rebane < Johannes Lilleberg, 84 a. (1930)

Ja Valklas põletati viljaküün. Kes põletas ja miks, pole teada, kuid arvati, et see on mõisniku oma töö.
EKLA f 200, m 16:1, 122 (III-16) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Kullamäe k., Montekarlo t. – Leida Rebane < Kaarel Duberg, 70 a. (1930)

Kardeti ja räägiti ka Valkla mõisa põletamisest, kuid seda siiski ei sündind.
EKLA f 200, m 16:1, 122 (III-16) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Valkla k., Katkupaju t. – Leida Rebane < Liisu Lipstok, 66 a. (1930)

Kiius panid töö kinni ka teistest mõisatest tulijad. Töö seisis kaks päeva. Sel ajal põlesid kaks küüni. Mõisnikud ise olevat põlema pannud.
EKLA f 200, m 16:1, 122 (III-16) < Kuusalu khk., Kiiu m. – Leida Rebane < Juhan Kalme, 73 a. (1930)

Sügisel hakati koosolekuil rääkima nii omade kui võõraste kõnelejate poolt, et pole vaja teisi ametnikke pääle rahva enese valitute.
EKLA f 200, m 16:1, 122/3 (III-16) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Kaberla k., Kutikse t. – Leida Rebane < Jaan Ott, 62 a. (1930)

Kiius oli vallavalitsus vana korra pooldaja ja sellepärast otsustati ta üle võtta. Vana vallavalitsust sunniti tervet valda kokku kutsuma ja sel koosolekul (detsembri alul) valiti uueks vallavanemaks Jüri Iital. Valla politseinikuks valiti jutustaja. Esialgu oli raske valitsemisega hakkama saada ja oldi kogu tegevuses saamatud ning arad. Ülevõtmine oli olnud kerge ja sündind kiirelt, kuid nüüd selgus, et omavalitsus nõuab palju suuremat vastutustunnet ja iseseisvust, kui võidi arvata.
Näide saamatusest tekkind sekeldusist on Valkla viinavabriku lugu. Nimelt oli Valklas vabrik rikki läind ja talitaja pidi selle hariliku kombe kohaselt kinni pitseerima. Talitaja ütles aga, et ta pole enam ametis ja ei saa midagi teha. Uus talitaja ei osand seisukohta võtta ja ütles, et see polevat tema vaid politsei ülesanne. Politsei (jutustaja) ütles, et vana ametnik pole temale asjaajamist veel üle andnud. Lõpuks saadi siiski mitme mehe pääle vabrik kinni pitseerida.
Jutustaja on arvamisel, et see lühike katse omavalitsust juhtida mõjus tolleaegseile tegelasile väga õpetlikult ja olevat neid harjutand iseseisva tegutsemise mõttega. Kogu liikumine mojund rahvale rohkem kui järgmine revolutsioon ja vabadus.
EKLA f 200, m 16:1, 123/4 (III-16) < Kuusalu khk., Kiiu v., Kiiu k., Sepa t. – Leida Rebane < Juhan Iital, 50 a. (1930)

Kaberlast oli Volta saadikuks jutustaja Fr. Ulja. Sääl räägiti, kas maatöölised toetavad linlasi, kui need tulevad maale korda tegema.
EKLA f 200, m 16:1, 124 (III-16) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Kaberla k. – Leida Rebane < Friedrich Ulja, 70 a. (1930)

Juba 1905. a talvel ja kevadel hakati Kolgas pidama koosolekuid ja kõnesid. Räägiti, et talupojad olevat suuremate meeste pojad.
EKLA f 200, m 16:1, 125 (III-16) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. – Leida Rebane < Jaakob Priimann, 74 a. (1930)

Koosolekuil käis sageli võõraid kõnelejaid. Kolgas olevat käind ka A. Birk. Taheti lahti saada kirikuõpetajast.
EKLA f 200, m 16:1, 125 (III-16) < Kuusalu khk., Kolga v., Sae t. – Leida Rebane < Adolf Adler, 57 a. (1930)

Ja räägiti üldse mõisnikkude ja pappide vastu.
EKLA f 200, m 16:1, 125 (III-16) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Kolga k., Pruuli t. – Leida Rebane < Mart Kalde, 60 a. (1930)

Rannakülades käis kõnesid pidamas Hinnu Jürg, sest kaugemal asuvaist ja rahulikemast küladest harilikult mujal ei käidud.
EKLA f 200, m 16:1, 125 (III-16) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Kadapiku t. – Leida Rebane < Jaan Randmann, 70 a. (1930)

Koosolekuid peeti muidu vallamaja juures, kus sageli räägiti kergenduste nõudmistest.
EKLA f 200, m 16:1, 125 (III-16) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k., Jüri-Jaagu t. – Leida Rebane < Joosep Orlov, 70 a. (1930)

Kolgas otsustati ära võtta mõisa mets. Selle kohta tehti valmis ka protokollid, kuid hävitati kirjutaja Toppenbergi (Tobias) poolt karistussalkade tulekul.
EKLA f 200, m 16:1, 125 (III-16) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Kõrtsi t. – Leida Rebane < Jaakob Laurentsius, 80 a. (1930)

Hinnu Jürg Jumidalt pidas rahvale kõnesid riigivalitsuse vastu. Ta rääkis ka, et pole vaja Jumalat ega ka kirikuskäimist. Ta ise elas laulatamata naisega ja ütles, et võib seda teha ilma patuta. Kui kusagil 2–3 meest koos olid, sääl ta kohe hakkas kõnet pidama. Ta rääkis tihti ka uue aja asjadest ja masinaist, millest teised siis veel midagi ei teadnud. Ta oli ise mõisas abitalitaja. Sellena ta andis meestele käsud metsast võtta puid ja siis minna mõisa ja nõuda omale, mida keegi just vajab. Mehed olid aga arad ja keegi ei julend mõisa minna. Hinnu Jürg aga alati ütles, mis talle meeldis ja ei hoolind kellestki. Ülematega rääkis ta justkui omasugustega. Ka monopolipoodi tahtis ta ära lõhkuda.
Mitmed aastad pääle mässuaega Hinnu Jürg sai verekihvtituse. Arstid, kes olid sakslaste sõbrad, tahtsid lasta tal surra, kuid viimaks lõikasid tal ainult käe ära. Jürg ise hiljem rääkis, et sedagi poleks vaja olnud teha ja kui teda oleks korralikumalt arstitud, oleks ta päris terveks saanud.
EKLA f 200, m 16:1, 125/7 (III-16) < Kuusalu khk., Kolga v., Kolga-Aabla k., Vesilinnu t. – Leida Rebane < Jaan Remmelgas, 66 a. (1930)

Hinnu Jürg oli tülis kõikide ülematega. Eriti vihane olnud ta pääle metsaülem. Jürg oli kord varemalt kutsutud metsaülema juure ja sellega rääkides oli ta julend istuda toolile ja veel jalga vibutada. Sellest ajast saadik vihand teda metsaülem. Hinnu Jürg aga rääkis, et temale tooli pakuti ja siis ta istundki. Olevat ju temagi inimene.
EKLA f 200, m 16:1, 127 (III-16) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k., Jüri-Jaagu t. – Leida Rebane < Joosep Orlov, 70 a. (1930)

Liig suurt mässu ja tapmist Hinnu Jürg aga ei tahtnud. Ta soovis ainult talupoegadele samasuguseid õigusi ja vabadusi kui teistel inimestel. Juba varemalt oli ta asutand hariduse seltsi ja ühisuse poe.
EKLA f 200, m 16:1, 127/8 (III-16) < Kuusalu khk. – Leida Rebane < Anna Esken, 30 a. (1930)

Ta tahtis igale poole paremat korda. Keisrit tema arvates polnud vaja, sest ilma saavat palju paremini elada. Keisri pildi kohta vallamajas ta ütles kord: „Mis niisugune kurat vahib siin, silmad pungis.“ Kui teised teda naersid ja küsisid, mida siis keisri pildi asemele panna, soovitas Hinnu Jürg pilte viljapõldude, metsa või merega, mis palju ilusam ja lõbusam olevat vaadata.
EKLA f 200, m 16:1, 128 (III-16) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k., Hara t. – Leida Rebane < Jaan Mooser, 71 a. (1930)

Kohtade müügi ja rendi asjadega oli olnud palju sekeldusi. Mõned nõudsid renditingimiste parandamist ja käisid mõisaga kohut. Alati oli kohtu asju Hinnu Jürgil. Tema ässitusel jäeti makse maksmata ja töö seisma. Jürg kogus ka suure hulga rannarahvast kokku ja tema juhatusel käisid nad mõisas parandusi nõudmas. Mõis siiski kõigile soovijaile talusid ei müünd, sest osa maad jäi üldse müümata sel lasuva võla tõttu.
Hinnu Jürg oli ikkagi lihtne mees ja haritud ta ei olnud. Tema omapära ja mõju seisis selles, et ta avalikult julges öelda, mida mõtles ja vajalikul korral teiste eestki rääkida. Rannarahva rahutused ja mõisas käimine oli ainult tema töö. Muidu oleks sääl vaevalt midagi ette võetud.
Jutustaja arvab aga, et kui liikumine oleks paisund suuremaks, siis Jürg ei oleks enam suutnud seda juhtida, kuna tal polevat olnud kindlalt välja kujunend teoreetilisi veendeid.
EKLA f 200, m 16:1, 128/9 (III-16) < Kuusalu khk., Kolga v., Loksa alev – Leida Rebane < Jaakob Mikkiver, 48 a. (1930)

Teistest tegelastes on Kolgas veel tuntumad Päkman, Villemi Kusti ja Lukk. Viimse ässitusel ehitati mõisa metsa lauavabrik ja raiuti mõisa puid.
EKLA f 200, m 16:1, 129/30 (III-16) < Kuusalu khk., Kolga v., Uuri k., Sepaveski t.; Kolga-Aabla k., Vesilinnu t. – Leida Rebane < Johannes Valk, 26 a.; Jaan Remmelgas, 66 a. (1930)

Jutustaja Mikkiver oli 1905. a suve lõpul ja sügisel juhatand Loksal lendlehtede valmistamist. Ta ise oli alles sama aasta suvel tulnud Venemaalt ja olles siin veel võõras, ei tegutsend palju avalikkuses, vaid piirdus lendlehtede sepitsemisega, mida valmistas omatehtud hektograafil kümnete kaupa. Lehtede teksti ta koostas Loksal, kuna paljundamine sündis Loksal Juhan Eskeni maja pööningul. Lendlehti andis ta siis oma tuttavaile, kes neid levitasid rahva hulgas.
Ähvarduskirju saadeti suurel arvul ka mõisnikule, kes nende tõttu oli suures hirmus, oodates ja kartes mõisa põletamist või laastamist. Tegelikult aga sarnast kavatsust ei olnud ja ähvarduskirjust teadsid vaid mõned üksikud. Vahel jutustaja saatis nad ära üldse ilma teistele asjast rääkimata.
(Sel ajal valmistatud lendlehist oli jutustajal säilind veel kaks. Üks neist pärit 1906. aastast, lisatud siin, teine 1905. a oma üle antud 1905. a seltsile. Lendlehti oli veel teistelegi moonutatud piibliteemidele (nii mäejutlus), kuid alles jäänd eksemplarid hävitati hiljem. Viimased juhuslikult üles leitud 1918. a. Kolga sündmusist on jutustaja kirjutand 1906. või 1907. a Peterburi Teatajas päälkirja all „Elupildikesed Kolgast“. Kirjutis oli kavatsetud Tallinna lehtedele, kuid need ei avaldand seda. Artikli autori uurimiseks saadeti hiljem Kolka politseieeskirju, kuid jutustajat keegi üldse ei kahtlustand.)
EKLA f 200, m 16:1, 130/1 (III-16) < Kuusalu khk., Kolga v., Loksa alev – Leida Rebane < Jaakob Mikkiver, 48 a. (1930)

Kolga külas oli suurem tegutseja Jaan Sommer. See ei sallind sakslaste kummardamist ja võitles mõisa eesõiguste vastu. Hiljem pidi ta põgenema.
EKLA f 200, m 16:1, 132 (III-16) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Kolga k., Pruuli t. – Leida Rebane < Mart Kalde, 60 a. (1930)

Suur kõnede pidaja oli ka Mart Kalde.
EKLA f 200, m 16:1, 132 (III-16) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Uurita k., Kopli t. – Leida Rebane < Ants Suurmann, 72 a. (1930)

Eriti ärev oli sel ajal Muuksi küla.
EKLA f 200, m 16:1, 132 (III-16) < Kuusalu khk., Kolga v., Uuri k., Sepaveski t. – Leida Rebane < Johannes Valk, 26 a. (1930)

Mõisas põlesid siis ka kaks heinasaadu. Kas see sündis juhuslikult või ei, pole teada.
EKLA f 200, m 16:1, 132 (III-16) < Kuusalu khk., Kolga v., Sae t. – Leida Rebane < Adolf Adler, 57 a. (1930)

Kolga-Aabla ja Kiiu-Aabla kalameeste külades suundus 1905. a liikumine osalt ka veneusuliste ja siin asuva veneusu preestri vastu. Viimne oli tulnud randa 1904. a. Juba siis olevat tahetud teda siit ära ajada. 1905. a põletati tal hooned maha, selle eest tahtis ta saada kahjutasu ja käis Tallinnas. Võimumehed olid aga siin kõik sakslased, kes ei sallind veneusulisi. Siis läks ta kindralkuberneri juure, kes lubas kahjude tasumise eest hoolitseda. Kui hiljem tuli karistussalk ja hakkas rahvas nuhtlema, siis see ei meeldind preestrile ja ta püüdis karistamist takistada. Karistussalga juhid ohvitserid Richter, Nieländer ja teised aga temast ei hoolind, öeldes et neil on omad säädused ja käsud, mille järgi tegutsevad. Rahvale panid nad trahvimaksu preestri põletatud hoonete eest. Viimne aga loobus sellest vabatahtlikult, sest ta ei tahtnud, et tal oleks midagi ühist rahva peksjatega ja nende tegevusega.
EKLA f 200, m 16:1, 132/3 (III-16) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k. – Leida Rebane < Matteus Tõnisberg, 63 a. (1930)

Preestril põletati 7 heinasaadu ära. Ta hakkas pärast, kui soldatid mõisas olid, selle eest maksu nõudma. Esiteks pandigi maks maa pääle. Jutustaja keelas teisi seda maksmast. Valiti komitee ja saadeti linna maksust vabastust paluma. Linnas olid ülemused väga lahked ja lubasid maksu mitte maksa. Nii saadigi trahvist lahti.
EKLA f 200, m 16:1, 133/4 (III-16) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k., Jüri-Jaagu t. – Leida Rebane < Joosep Orlov, 70 a. (1930)

1905. a Anijal tühjendati aitu. Ka Kõnnus oli rahutusi. Kavatseti mõisale vastu hakata. Siis tulid siia Kolga mehed, kes käskisid töö eisma panna. See sündis ja Kolga meestega mindi koos siit edasi Loobu mõisa, kus jällegi töö seisma pandi.
EKLA f 200, m 16:1, 134 (III-16) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Kaasiku t. – Leida Rebane < Hans Sallemann, 84 a. (1930)

Töö seismajätmine Kolgas oli jõulu aegu. Seda tegid teistest mõisatest tulejad.
EKLA f 200, m 16:1, 134 (III-16) < Tallinn < Kuusalu khk., Kolga v. – Leida Rebane < Robert Tobias, 52 a. (1930)

Tartu koosolekule valiti saadikuid vallamaja juures. Kolga saadikuiks olid Hinnu Jürg, Jaan Sommer Kolga külast, kooliõpetaja Künnapuu ja vist veel mõni mees Loksalt.
EKLA f 200, m 16:1, 134 (III-16) < Kuusalu khk., Kolga v., Loksa alev – Leida Rebane < Jaakob Mikkiver, 48 a. (1930)

See olevat olnud üks Loksa vabriku tööline.
EKLA f 200, m 16:1, 134 (III-16) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Kolga k., Pruuli t. – Leida Rebane < Mart Kalde, 60 a. (1930)

Kolgas on korjatud ka allkirju riigivalitsusele saadetavaile palvekirjadele. See sündis aga salaja, sest vaatamata loale kardeti seda siiski avalikult teha. Väga salajane oli muidugi ka lendlehtede ja üleskutsete laiali laotamine seltsimaja juures. Sel ajal tuli Loksale ka mingi Vene laev. Laeva madrused nõudsid uuendusi ja parandusi. Et neist kuidagi jagu ei saadud, lasti terve laevatäis madruseid põhja.
Kolga mõisa töö seisma jätmise ajal püüdis jutustaja mehi mõjutada, et nad ikka tööle hakkaks, kuid palka juure nõuaks nii palju, kui ise tahavad. Sel ajal raiuti ka metsa Hinnu Jürgi juhatusel.
Kolga mõisas oli sel ajal rentnikuks Närling. Stenbock ise elas aga ka lossis. Ta oli suures ärevuses ja kartis ähvarduskirjade ja üldise rahutuse mõjul rüüstajaid ja põletajaid. Ta tahtis panna vahid mõisa ümber valvele ja ei saand öösel rahulikult magada. Mõisas oli kõik valmistatud ärasõiduks. Jutustaja on küll käind teda rahustamas, kuid see palju ei aidand ja krahv läks mässajate kartusel Soome. Mõisa rüüstamisest oleks siin küll vaevalt midagi välja tulnud. Nii Stenbock kui Närling olid hääd mehed ja isiklikult nende vastu ei tahetud midagi ette võtta. Võõraile rüüstajaile olid aga mõisa lähemad elanikud otsustand jõuga vastu panna.
EKLA f 200, m 16:1, 135/6 (III-16) < Kuusalu khk., Kolga v., Hirvli k., Kupja t. – Leida Rebane < Tõnu Lisman, 70 a. (1930)

Mitte ainult mõisnikud, vaid ka rahvas ise oli hirmul. Nii Pärispea külas taheti koguda vahisalk, kuid vanemad inimesed laitsid selle nõu ära.
EKLA f 200, m 16:1, 136 (III-16) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Odakivi t. – Leida Rebane < Aleksander Sandström, 60 a. (1930)

Räägiti ka, et nüüd käib Maltsveti vaim mööda maad ringi.
EKLA f 200, m 16:1, 136 (III-16) < Kuusalu khk., Kolga v., Sae t. – Leida Rebane < Adolf Adler, 57 a. (1930)

1905. a vald võeti üle ja rahvas hakkas ise valitsema.
EKLA f 200, m 16:1, 137 (III-16) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k., Jüri-Jaagu t. – Leida Rebane < Joosep Orlov, 70 a. (1930)

Kolgas sai talitajaks Hans Kallberg Muuksist, kirjutajaks Rostele. Need võtsid üle kogu valla omavalitsuse ja tahtsid saada ka kassavõtmeid. Jutustaja (selleaegne talitaja) suhtus kogu liikumisesse häätahtlikult, kuid ise sellest osa ei võtnud. Kassavõtmed pani ta omale tasku, öeldes et ei takista kedagi neid võtmast, kuid ise ei taha neid anda. Uued ametmehed jätnud siis asja niisama.
EKLA f 200, m 16:1, 137 (III-16) < Kuusalu khk., Kolga v., Hirvli k., Kupja t. – Leida Rebane < Tõnu Lisman, 70 a. (1930)

See Kolga valla ülevõtmise koosolek oli 6. detsembril. Koos oli üle 500 inimese. Arutati muu kõrval, mida nüüd edasi teha ja kuidas segadusi ning ärevust lõpetada. Valiti igasse külla korrapidajad. Eriti ägedad olid rannamehed. Jürg Esken lubas tuua rannast mehi ja mõisale kallale minna. Siiski seda taheti teha rohkem enese kaitseks, sest kardeti, et mõis talupoegade vastu midagi ette võtab. Ka oli inimestel lihtsalt tarvidus midagi teha.
Sel koosolekul valiti ka Volta saadikud. Üheks neist oli uuesti valitud vallavanem Hans Kallberg.
EKLA f 200, m 16:1, 137/8 (III-16) < Tallinn < Kuusalu khk., Kolga v. – Leida Rebane < Robert Tobias, 52 a. (1930)

Volta koosolekul käis ka kooliõpetaja Künnapuu, kes säält pidi läbi akna põgenema.
EKLA f 200, m 16:1, 138 (III-16) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Kolga k., Pruuli t. – Leida Rebane < Mart Kalde, 60 a. (1930)

Volta koosoleku saadikud olevat olnud samad kui Tartu koosolekute omad.
EKLA f 200, m 16:1, 138 (III-16) < Kuusalu khk., Kolga v., Loksa alev – Leida Rebane < Jaakob Mikkiver, 48 a. (1930)

Hiljem tuli Kolka karistussalk. Kaks Ithali [Iitalit] Kiiust said siin peksa. Karistussalga juht oli Loobu parun Dellingshausen, rüütelkonna päämehe vend. Viimne oli hää mees, kuid Loobu parun, kelle hoolde oli antud mässajate karistamine, oli pool pöörast. Hiljem olevatki ta hulluks läind. Mässu rahustamisel oli ta ka hirmus tige. Vahel kutsus ta jutustaja (1905. a tallitaja) oma juure mõisa ja käskis hommikuks 10–15 hobust sõiduvalmis muretseda. Jutustaja on aga vahel julgend talle vastu rääkida. Kord on Loobu parun vihastudes öelnud: „Mul on võim sind üles puua ja maha lasta, kui ma tahan.“ Jutustaja on teda siis häbistand, vastates: „Häbi selle sõna eest, mis parunihärra oma suust välja ütleb ja süütuid inimesi hakkab tapma.“ Loobu parun jäänd siis vait ja pole midagi teind.
Karistussalga siin olles pidid Kallberg ja Hinnu Jürg põgenema. Eskeni kätte ei saadud, kui ta maja Jumidal lõhuti ära. Esiteks tahetud see põletada, kuid loobutud sellest teiste küla elanikkude palve pääle, kes kartsid, et tuli ka nende maju ähvardaks.
Hinnu Jürg varjas end esialgu Tallinnas. Sääl oli üks tuttav õllekauplus, kus Kolga inimesed harilikult peatusid. Jutustaja on sääl Hinnu Jürgiga viimse põgenemise ajal kord juhuslikult kokku saand. Tal olnud küll Eskeni vangistuskäsk siis taskus, kuid ta ei täitnud seda ja jättis Jürgi vabadusesse. Kui teda kätte oleks saadud, oleks ta kindlasti tapetud.
Kallberg saadi hiljem küll kätte, kuid ta pääsis karistuseta, sest Kolga krahv kaitses teda. Ta soovitas talitajale ja kirjutajale tunnistada, et rahvas on nõudnud Kallbergi valimist uueks talitajaks ja ise polegi olnud milleski süüdi. See sündis ja nii vabandati Kallberg vabaks. Ka viidi ta karistussalga juhi juure siis, kui see juba enne oli harutand teisi asju ja enam ei olnud väga vihane.
Hiljem juttu ajades on Närling (Kolga rentnik) ja jutustaja mõlemad jõudnud otsusele, et Kallberg ikka oli süüdi seadusevastases tegevuses, kuid Närling öelnud, et see jäägu oma teada, sest iga süü pärast inimesi ikka tappa ka ei tohi.
Lismanile on karistussalga poolt määratud 50 rbl trahvi, et ta Tõnisbergi heina põletajaid välja ei andnud. Ta maksnud siis trahvi ära, kuid oma meeste pääle ei läind kaebama.
Sel ajal käind Kolgas ka kreisi ülem ja tahtnud valla kassat revideerida. Jutustaja seletand, et seda ikka ei saa kuidagi teha, sest ta kartnud valla raha äraviimist. Siis pandi igale perele 10 rbl trahvi, mille hulka kuulus ka trahv Tõnisbergi majade eest. Jutustaja läks kirjutaja Tobiasega kokku korjatud raha linna viima. Sääl lubas kuberner asja ise uurida. Mõne aja pärast kustutati trahvid maha ja raha anti tagasi.
EKLA f 200, m 16:1, 138/41a (III-16) < Kuusalu khk., Kolga v., Hirvli k., Kupja t. – Leida Rebane < Tõnu Lisman, 70 a. (1930)

Karistussalga siin olles tegi talitaja Lisman kõik Loobu paruni kärkimised ja sõimamised naljaks ja rääkis talle alati poolnaljaga vastu. Nii oskas ta paljudelt karistuse ära pöörata.
EKLA f 200, m 16:1, 141a (III-16) < Kuusalu khk., Kolga v., Hirvli k. – Leida Rebane < Jaakob Vessart, 75 a. (1930)

Kõik, mis siin oli sündind, ajas ta võõraste süüks. Oma mehed olevat olnud päris rahulikud. Seks ajaks olid ka kõik endised mässumehed jõudnud ära põgeneda.
EKLA f 200, m 16:1, 141a (III-16) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Kaberla k., Kutikse t. – Leida Rebane < Jaan Ott, 62 a. (1930)

Karistussalgad tulid 1906. a jaanuaris. Lisman kutusuti mõisa Loobu paruni Dellingshauseni poolt, kes tahtis teada mässajate nimesid. Ta püüdis Lismani oma kärkimisega ära kohutada, kuid viimsele see ei mõjund, vaid ta oskas rahulikkude, pool naljatoonis antud vastustega Dellingshauseni ägedust taltsutada ja teda vahel inimeste silmis naeruvääristada.
Anti käsk, et kõik mehed tuleks kokku vallamaja juure, kus komissar Strahlborn pidi kohut mõistma. Esialgu olid kõik valmis vastu hakkama, kuid kui nägid sõdureid, ei olnud kellelgi enam selleks julgust. Talupoegade hulgale lähinedes Strahlborn karjus: „Mütsid maha, kuradi sead.“ Esialgu seletati üldiselt mässuliste süütegusid, lasti uuesti vanduda truudust ja pandi siis laulma riigihümni.
Hiljem kord said peksa Iitalid. Taga otsiti Hinnu Jürgi ja Kallbergi. Kord tuli salk ohvitser Neffega öösel neile järgi. Kallbergi oli aga valitseja Mickwitz Kolga krahvi soovil hoiatand ja ta pääsis põgenema.
EKLA f 200, m 16:1, 142/3 (III-16) < Tallinn < Kuusalu khk., Kolga v. – Leida Rebane < Robert Tobias, 52 a. (1930)

Kui karistussalk mõisas oli, siis Kolga krahv kaitses oma mehi.
EKLA f 200, m 16:1, 143 (III-16) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Uurita k., Kopli t. – Leida Rebane < Ants Suurmann, 72 a. (1930)

Kolm meest said aga siiski 15 hoopi. Teistele midagi ei tehtud. Kästi ainult kõik relvad viia mõisa. Jutustaja viind siis seatapmise pussi ja soovitand teistelegi seda teha, sest muud relva polevat olnud.
EKLA f 200, m 16:1, 143 (III-16) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Kaasiku t. – Leida Rebane < Hans Sallemann, 84 a. (1930)

Ka Suru mõisast pidid mehed minema vallamajja, olgugi et siin enne mingisuguseid rahutusi ei olnud.
EKLA f 200, m 16:1, 143 (III-16) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Suru k. – Leida Rebane < Hans Pähel, 84 a. (1930)

Karistussalgaga kaasas olid ohvitserid Richter ja Mietzmann. Ka hilisem õpetaja Luther olevat kaasa olnud. Need panid rahva riigihümni laulma. Paljud ei laulnud ja ajasid nimelt viisi segi. Siis ütles üks ohvitseridest: „Meie motlesime, et te pidite üks ilus laul laulma.“ See olevatki olnud Luther. Kui ta hiljem tuli õpetajaks, siis tunti ta häälest ära ja rahvas ei tahtnud enam tema juure kirikusse minna.
Kohut mõistis ohvitser Richter. Mõned mehed said peksa. Üht poissi pekseti selle eest, et ta metsas oli omavoliliselt puid saagind. Erilist midagi ei leitud aga, sest kirjutaja Toppenberg oli kõik paberid ja protokollid ära põgenend.
EKLA f 200, m 16:1, 144 (III-16) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k., Jüri-Jaagu t. – Leida Rebane < Joosep Orlov, 70 a. (1930)

Hinnu Jürg oli peidus mitmel pool rannal. Ka jutustaja juures.
EKLA f 200, m 16:1, 144/5 (III-16) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k., Hara t. – Leida Rebane < Jaan Mooser, 71 a. (1930)

Vahe oli ta ka Virve külas ja Tapurlas.
EKLA f 200, m 16:1, 145 (III-16) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Kadapiku t. – Leida Rebane < Jaan Randmann, 70 a. (1930)

Tema pea eest lubati hiljem 300 rbl. Mõned mehed tahtsidki siis teda ära anda, kuid teised kaitsesid.
EKLA f 200, m 16:1, 145 (III-16) < Kuusalu khk. – Leida Rebane < Anna Esken, 30 a. (1930)

Vahepääl elas ta Soome ja Venes, kuid hiljem tuli ta tagasi ja elas jälle Jumidal.
EKLA f 200, m 16:1, 145 (III-16) < Kuusalu khk., Kolga v., Loksa alev – Leida Rebane < Jaakob Mikkiver, 48 a. (1930)

Taga otsiti ka Lukki, kes metsast oli puid võtnud ja taheti teda maha lasta. Kätte teda aga ei saadud, sest iga kord, kui teda tuldi otsima, saatis ta sõber urjaadnik talle sellest teateid. Luki kaaslane Villemi Kusti sai mõisas 15 hoopi.
EKLA f 200, m 16:1, 145 (III-16) < Kuusalu khk., Kolga v., Kolga-Aabla k., Vesilinnu t. – Leida Rebane < Jaan Remmelgas, 66 a. (1930)

Karistussalga narrimiseks kokku toodud seatapmise pussid anti vallamaja juures tagasi.
Kui Besobrasov rahva laulma pani, siis jutustaja ühes teiste noorte meestega otsustas laulu segi ajada. Nad läksid teiste taha ja segasid laulu. Hakkasid hiljem pääle jne. Karistussalgaga kaasas olev Loobu parun lubas kõik mässajad maha lasta ja karjus: „Mina olen teie jumal, teie kurat, teie keiser, teie kõik.“
EKLA f 200, m 16:1, 145/6 (III-16) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k., Hara t. – Leida Rebane < Jaan Mooser, 71 a. (1930)

Karistussalgad käisid ja viisid omaga inimesi ära, ükskõik, kas need olid mässust osa võtnud või ei. Üks vana kooliõpetaja sai peksa, olgugi et ta muud polnud teind, kui rahvale kõvasti issameiet lugend.
EKLA f 200, m 16:1, 146 (III-16) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Kolga k., Pruuli t. – Leida Rebane < Mart Kalde, 60 a. (1930)

Kolga külast sai peksa Juuljus Kukk.
EKLA f 200, m 16:1, 146 (III-16) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Odakivi t. – Leida Rebane < Aleksander Sandström, 60 a. (1930)

Karistussalgaga kaasas oli ka Lasila parun.
Kui hüüti mütsid maha, siis keegi poolkurt vanamees ei kuulnud seda ja teda taheti maha lasta. Suure palumise ja teiste vahelesegamisega ta viimaks pääsis.
EKLA f 200, m 16:1, 146/7 (III-16) < Kuusalu khk., Kolga v., Viinistu k., Ale t. – Leida Rebane < Mihkel Oskar, 73 a. (1930)

Üht meest taheti maha lasta selle eest, et ta olevat naernud Loobu paruni sõnade pääle. Mehel olnud aga sarnane nägu, et see alati paistnud naerusena. Ta jäetigi siis ellu.
EKLA f 200, m 16:1, 147 (III-16) < Kuusalu khk., Kolga v., Uuri k., Pulga t. – Leida Rebane < Leena Konton, 69 a. (1930)

Kiius lasti karistussalga poolt maha vallakirjutaja abi Bachman. Ta oli keisri manifestile kirjutand „kuradi kiusatuseks“. Närling oli hiljem väga vihane, et tema mees oli maha lastud ja päälegi ilma temalt küsimata ja ilma kohtuta.
EKLA f 200, m 16:1, 147 (III-16) < Kuusalu khk., Kiiu m. – Leida Rebane < Juhan Kalme, 73 a. (1930)

Bachman oli vaevalt 17a poisikene. Kas ta oli süüdi eelmainitud sõnade kirjutamises, pole teada. Talle aga öeldi, et kui ta üles tunnistab, siis saab ta vabaks. Poiss oli seda teind, mille järgi ta aga otsekohe maha lasti.
EKLA f 200, m 16:1, 147/8 (III-16) < Tartu – Leida Rebane < Gustav Vilberg (1930)

Kuusalus uuris karistussalk Seeme koosolekute asja. Taheti teada saada, kes olid sügisel aset leidnud koosolekul kõnelejad. Neid aga välja ei antud. Pärimistele vastasid ühed, et kõnelejad olnud võõrad, keda ei tunta, teised, et nad polevat tookord koosolekul olnud. Asi lõppes tagajärgedeta.
Jutustaja siiski vangistati ja veeti mitu kuud karistussalgaga kaasas mööda mõisaid ja hoiti hiljemgi veel vangis. Ka peksa sai ta. Kinni võeti veel Kivi ja Võnsi Jüri Iital, kes saadeti asumisele. Kõiki, keda otsiti aga kätte ei saadud, olgugi et käidi siin kaks korda. Inimesed põgenesid karistussalga tulekul metsa.
Seeme karskusselts aga suleti ja maja pitseeriti viinavabriku pitsatiga.
EKLA f 200, m 16:1, 148/9 (III-16) < Kuusalu khk., Kiiu v., Kiiu k., Sepa t. – Leida Rebane < Juhan Iital, 50 a. (1930)

Seltsimaja ehitamiseks oli jutustaja raha laenand. Seda teadis Kolga valitseja Mickwitz ja ütles, et karistussalgal on kavatsus maja ära põletada ja soovitas parem ise maja ära lõhkuda. Jutustaja palus siis Mickwitzi, et kas ei saaks see midagi teha, et maja põletamisest päästa. Saadi siis niikaugele, et maja ei poletatud, vaid pitseeriti kinni ja anti hiljem suurte sekelduste järgi teisele seltsile üle.
EKLA f 200, m 16:1, 149 (III-16) < Tallinn < Kuusalu khk., Kolga v. – Leida Rebane < Robert Tobias, 52 a. (1930)

Kodasoost sõitis karistussalk ainult läbi. Talitaja siit kedagi välja ei andnud.
EKLA f 200, m 16:1, 149/50 (III-16) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Kaberla k. – Leida Rebane < Friedrich Ulja, 70 a. (1930)

Valkla mõis jäi ainult sellepärast põletamata, et Loobu parun enne pärale jõudis.
EKLA f 200, m 16:1, 150 (III-16) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Valkla k., Kadapiku t. – Leida Rebane < Jüri Lipstok, 75 a. (1930)

Loobu parun kisas ja kärkis küll, kuid midagi siin ei teind. Taga otsiti, kuid kätte ei saadud Juhan Preimanni.
EKLA f 200, m 16:1, 150 (III-16) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Kullamäe k., Montekarlo t. – Leida Rebane < Kaarel Duberg, 70 a. (1930)