Suusõnaline traditsioon - Pärisorjus

Kui Viljandi lossi ehitati, siis viidi (Puiatu) Saugalt selleks kive. Inimese rida seisis külg külje kõrval Saugalt kuni Viljandini ja tõstsid üksteise käest kive edasi. Lastega naised võisid tüdrukuid 2 korda ja poegi 3 korda söögivahes imetada.
EKLA, f 199, m 16, 96 (III-6) < Kõpu khk., Meksi t. – Ants Vihman < Märt Takk, s. 1856 a. (1926)
 
Kord tahtsid Tallinnamaa mõisnikud oma inimesi hirmutada, siis käis siit (Tohvri veski, Puiatus) mölder Tallinnamaal vabakslaskmise ajal kohut mõistmas ja mõisnikud öelnud, et Riia kuberner tuleb. Möldri nimi oli Elt. Üks tundnud jälle ära ja öelnud, et see on ju Riiamaa mölder. Mölder sõitnud oma kahe musta täkuga sinna. See koht siin oli juba 1829. aastal ostetud. Ostja oli rootslane või sakslane, aga mõne sumpti tõugu ta oli.
EKLA, f 199, m 16, 96/7 (III-6) < Kõpu khk., Puiatu v., Tohvri t. – Ants Vihman < Ants Roosi, s. 1858 a. (1926)
 
Vanal ajal oli siin palju metsa olnud ja sellest on vist ka Metsküla nimi tulnud. Siin õues (Kitsi-Sooba) olid olnud hundi pesad ja hunt ei ole siis oma ümbrusest loomi murdnud. Kord murdnud hunt Metsküla Lambasaba (Raudsepa) ja Vidu (Suure-Vidu ja teine Untküla, et vahet teha) talude juures lamba ära ja sõi ka säälsamas nahka, saba jäänud sinnapoole teed, sellest said säälsed talud nimeks Lambasaba ja muist jäänud siiapoole teed ja sellest saanud siinpool teed olevad Vidu talud oma nime.
Suurem jagu taludel on Metskülas ka kaks nimetust. Näituseks: kirjes on Juhkama, rahvasuus Nigula; Kulbi – Saksa; kahed Vindlad – Varesed; kahed Toosid – Tuped; kolmed Soobad – Kitsi, Kitsi-Mäelt ja Kitsi-Uudre; kahed Lellepid – Väljaotsad.
EKLA, f 199, m 16, 97/8 (III-6) < Kõpu khk., Metsküla, Kiltsi t. – Ants Vihman < Martin Soop, s. 1899 a. (1926)
 
Vana Stryki aeg vahetati üks tüdruk ühe valge hurda vastu ära. Tüdruk viidi Soome, aga hiljem tuli tagasi. Siis nimetati teda Soome Kadriks, elas Napsi külas.
EKLA, f 199, m 16, 98 (III-6) < Kõpu khk., Kõpu, Puna kõrts – Ants Vihman < Tõnis Jürisson, s. 1840 a. (1926)
 
Minu ema oli 25 aastat vana olnud (nüüd oleks ta juba üle 125 aasta olnud), kui Prantsus Moskvas käis. Ema elas siis Napsikülas; säält aeti härjad ja loomad Tori poole metsa ja härjad lasid sääl luiku (kisendasid). Inimesed panid plehku ühes karjadega Tõramaa ja Tori poole. Toidu kraami pandi vankritesse. Leivapätse laoti vankrikered täis ja ikka Tõramaa ja Tori poole metsa. Viimaks tuli käskjalg ratsa ja ütles, et on tagasi löödud, siis tuldi jälle metsast tagasi.
EKLA, f 199, m 16, 98/9 (III-6) < Kõpu khk., Kõpu, Puna kõrts – Ants Vihman < Ann Reiman, s. 1846 a. (1926)
 
Kes vanasti kuidagi eksis, sellele tõmmati koer tagumisi jalgupidi selga ja nii pidi ta ära käima päevas penikoorma maad. Sellest on tulnudki see sõna "penikoorm".
EKLA, f 199, m 16, 99 (III-6) < Kõpu khk., Osju t. – Ants Vihman < Jüri Martinson, 80 a. (1926)
 
Suure-Kõpu kivilöövist viidi kive Viljandi lossi ehituseks. Anti käest kätte, inimeste rida oli kuni linnani.
EKLA, f 199, m 16, 99 (III-6) < Kõpu khk., Puiatu v., Tohvri t. – Ants Vihman < Ants Roosi, s. 1858 a. (1926)
 
Meid õigatakse ikka Löövirahvas, sest siin (Tõrva talu Suure-Kõpus) olnud vanasti lööv, kust kive Viljandi lossi ehituseks viidi. Päält 100 aasta tagasi, kui lööv kadus.
EKLA, f 199, m 16, 99 (III-6) < Kõpu khk., Tõrva t. – Ants Vihman < Eeva Valtin, s. 1845 a. (1926)
 
Inimeste vahetamisest kirjutasin mina 1925. aasta juulis härra Oinasele Apja pikalt ja laialt. Nüüd ei maksa enam seda korutada.
EKLA, f 199, m 16, 100 (III-6) < Kõpu khk., Kangelaski või Kaniska t. – Ants Vihman < Jaan Juust, s. 1844 a. (1926)
 
Vanasti, mitme saja aasta eest, kui rahvas ära oli tapetud, siis toonud mõisnikud omale inimesi, ükskõik kust kohalt, kust aga saanud, ostnud röövlite käest jne. Röövlitel oli siis hää teenistus, nad püüdnud ja varastanud inimesi ja müünud mõisnikkudele edasi.
EKLA, f 199, m 16, 100 (III-6) < Kõpu khk., Aliste k., Venesauna t. – Ants Vihman < Ann Roosenberg, s. 1846 a. (1926)