Suusõnaline traditsioon - Haridusline olukord

1862. aastal läksin kooli, kus 1 aasta olin iga nädal 6 päeva. Rohkem koolis ei käinud. Koolmeister oli Johan Neissar. Õpetati katekismust, piiblilugu, tõstamenti, rehkendust, laulmist. See oli Hundi koolis. Pärsti Hundi kool on asutatud umbes 100 aastat tagasi. Esimene õpetaja oli Neissar ja kui mina koolis käisin, oli ta juba üle 60 aasta vana. Keebi Juhan Reitag oli juba selles koolis käinud. Tema sures ära 28 aastat tagasi 67-aastasena.
EKLA, f 199, m 16, 265 (III-13) < Kõpu khk., Tarthansu t. – Ants Vihman < Hans Torogoff, s. 1849 a. (1926)

Üliõpilasi on Pärstist: Vendelin, Kurikoff, Jaanson, Leiman, Saarem Pärsti mõisast, Juks on tehnikumis ja üks on Ardul, nime ei tea.
EKLA, f 199, m 16, 265 (III-13) < Kõpu khk., Pärsti v. – Ants Vihman < Aleksander Jürgens, s. 1879 a. (1926)
 
Käisin 1 aasta koolis, 5 päeva nädalis. Kes 10-aastaselt ei osanud lugeda, see pidi kooli minema. Teised, kes oskasid, võisid hiljem minna. Enne kooli käidi Hundi koolis katsel. Olin 13-aastane, kui Hundile kooli läksin ja kool oli juba kaua enne olemas.
EKLA, f 199, m 16, 265/6 (III-13) < Kõpu khk., Pärsti v., Kuuni t. – Ants Vihman < Mari Leiman, s. 1846 a. (1926)
 
Minu arvamise järele on Hundi kool asutatud 65 aastat tagasi, nii et 1860. aasta ümber (arvas selle välja oma õe koolis käimisest). Võib aga olla, et Torogofil õigus on. Kooliskäimise sundust siis veel ei olnud.
Kärksi lapsed käisid enne Kookla kooli. Kärksi kool asutati 1865 või 1866.
EKLA, f 199, m 16, 266 (III-13) < Kõpu khk., Pärsti v., Kuuni t. – Ants Vihman < Hans Leiman, s. 1846 a. (1926)
 
Päri kooli asutamisest ei tea kumbki.
Jüri Tõnson, surnud juba mitu aastat, oli 70-80 aastat vana ja eluaeg oli õpetaja, enne teda oli Johan Lamberg. Võib-olla et juba 100 aastat tagasi, kui asutati.
EKLA, f 199, m 16, 266 (III-13) < Kõpu khk., Päri v., Päri m.; Võsa t. – Ants Vihman < Maret Ojasoo, s. 1853. a.; Mihkel Joonson, s. 1857 a. (1926)
 
Olin 10-aastane, kui Päri koolis käisin. Esimene koolmeister oli Juhan Lamberg, teda õigati Kooli Juhaniks. Ta oskas veidi kirjutada, veidi lugeda ka, aga rehkendada ei oskanud. Ta oli siis juba umbes 10 aastat õpetaja olnud. Olin praeguses koolimajas. Õpetati katekismust, piiblilugu, testamenti, lauluraamatust laule, laulmist, vähe kirjutamist – ei mäleta enam seda, mis sa seaksest asjast pärid! (Vana sai pahaseks – A. V.)
EKLA, f 199, m 16, 266/7 (III-13) < Kõpu khk., Alustre t. – Ants Vihman < Hans Luhaär, s. 1841 a. (1926)
 
Heimtalis on kõige varem rahvas vabastatud. Päri kool on arvatavasti Aleksandri ajal asutatud, vist minu vanaisa sisseseatud.
EKLA, f 199, m 16, 267 (III-13) < Kõpu khk., Päri m. – Ants Vihman < Ernst Wilhelm von Bock, s. 1874 a. (1926)
 
Heimtali kool on ehk vanem veel kui Päris.
EKLA, f 199, m 16, 267 (III-13) < Kõpu khk., Päri v., Männa t. – Ants Vihman < Peeter Pruuden, s. 1854 a. (1926)
 
Puiatu kool on asutatud umbes 1830. aasta ümber. Olen seda järele pärinud vanadelt.
EKLA, f 199, m 16, 267 (III-13) < Kõpu khk., Puiatu – Ants Vihman < Tõnis Raudsepp, s. 1868 a. (1926)
 
Koolis käies ei olnud eriruume magamise ja õppimise jaoks. Magamisekotid olid päeval väljas seina ääres hunikus, säält toodi nad õhtul klassi ja heideti magama; poisid ja tüdrukud olid ühes ja sellessamas ruumis. Nii oli siis päevane klassituba öösel üheks magamisetoaks. Õpetaja jaoks oli teine tuba veel. Lastele pandi juure toiduks nisujahu- ja kartulaputru, kus mõni lihatükk ka sees oli.
EKLA, f 199, m 16, 267/8 (III-13) < Kõpu khk., Ligelava t. – Ants Vihman < Tõnis Saar, s. 1852 a. (1926)
 
Vene kool oli kuni sakslaste tulekuni V.-Kõpu endise mõisa hoonetes. Esialgu rändas kool. Olin 7-aastane, kui kooli läksin. Kool oli siis Matsima talus. Kusta Tompson oli õpetaja, ühe laua otsas seadis tema linu ja teise otsa pääl olid lapsed. Tompsoni järele tuli Jaan Saar, see oskas natuke juba vene keelt. Tompson oli Matsima peremees. Endises vene kooli majas on nüüd baptisti õpetaja ja palvekoht. Esialgu oli neile poolehoid suurem, aga nüüd on vähemaks jäänud. Mõned on ka ristitud. Üks tisler Peet Saks on jutlustaja.
Minu vanaisa on Pärnus käinud veneusku otsimas. Maanälja pärast võeti seda usku vastu.
EKLA, f 199, m 16, 268 (III-13) < Kõpu khk., Puiatu v., Veneküla – Ants Vihman < Jaan Taalman, 76. a., Jüri Taalman, s. 1885, (1926)
 
Minu vanaisa oli Puiatus koolmeister ja sellest sai nimeks Kool. Kool asunud siis suitsutares. Vist oli ta esimene õpetaja üldse.
EKLA, f 199, m 16, 268 (III-13) < Kõpu khk., Puiatu – Ants Vihman < Villem Kool, 82. a., Marie Kool, s. 1876 a. (1926)
 
Kui ma 10-aastane olin, käisin Puiatu koolis, Kasvandik oli õpetaja. Oli korstnega maja praeguse maja asemel, mis ära põles ja mille asemele siis praegune ehitati.
EKLA, f 199, m 16, 268 (III-13) < Kõpu khk., Puiatu v., Kõssa ja Lapi t. – Ants Vihman < Märt Pihlak, s. 1843 a. (1926)
 
Tipu kool avati endises kõrtsis 35 aastat tagasi umbes. Supsi ehitati kohe, umbes 40 aastat tagasi, koolimaja. Taki ja Metsküla koolid on juba Rootsi ajal asutatud.
EKLA, f 199, m 16, 269 (III-13) < Kõpu khk., Kõpu, Puna kõrts – Ants Vihman < Tõnis Jürisson, s. 1840 a. (1926)
 
Minu isa oli ainuke tark lugeja Kõpus. Holsti härra ütles, et kes lugeda oskab, sellel ei ole enam tarvis kooli minna. Ainult kirjutise kooli pandi mind veel Takile. Hommikul viisime magamiskotid välja aia pääle ehk kusagile ulu alla. Säält tõime õhtul nad sisse, raputasime lume päält ära ja heitsime kohe pääle. Palakit ja tekki ei olnud, palitu või jaki võeti pääle. Koolis kütsid poisid ahju ja tüdrukud pühkisid ja pesesivad. Söögiks oli rapandse leib, kartulapuder, räim, kapsad ja harva ka liha. Pühadeks tehti taludes puhast leiba, niisugust kui praegu iga päev süüakse. Koolmeister oli siis Märt Roosental. Tema abi Andres tuli siis, kui lapsed juba pikali olid kottide pääl ja laulis äraminnes: "Hääd ööd, hääd ööd, kõigile, kes väsinud, hingab kõik, kes tööd on teinud, sest see päev on otsa saanud, homme jälle jõudu saame, hääd ööd, hääd ööd," ja siis läks minema.
EKLA, f 199, m 16, 269/70 (III-13) < Kõpu khk., Kõpu, Puna kõrts – Ants Vihman < Ann Reiman, s. 1846 a. (1926)
 
Supsi kool avati 1885. aastal eriti kooli jaoks ehitatud majas. Mõis kandis ehituskulud.
Tipu kool avati 1895. aastal endises kõrtsi ruumides. Kõrts jäi kinni ja tehti mõisa kulul koolimajaks.
Kihelkonna ja Supsi koolid ühendati ja siis avati nende asemele Suure-Kõpu 6-klassiline algkool 01.11.1921.
EKLA, f 199, m 16, 270 (III-13) < Kõpu khk., Suure-Kõpu – Ants Vihman < Johan Roosi, s. 1868 a. (1926)
 
Kirikuarhiivist: 23 aprile 1812 copuliert Küllakoli Peter Sohn Märt.
EKLA, f 199, m 16, 271 (III-13) < Kõpu khk. – Ants Vihman (1926)
 
Taki kool on õige vana. Dokumentaalsed teated on pärit 1862. aastast saadik. Vana sekretäri jutustuse järele olevat kool esialgu ja nimelt Rootsi ajal praeguse vallamaja lähedal olnud. Praegugi nimetatakse veel vallamajast mööda jooksvat oja Kooliojaks ja moonakaid, kes sääl lähedal elasid koolimoonakateks. Vallamajja minejad ütlevad kah vahel, et lähme Kooliojale. Vene ajal kooli sääl enam ei olnud, siis algas juba Takis hernhuutide palvemajas. Saksa okupatsiooni ajal töötasid koolid vahetpidamata. Puiatu Kruedener oli Amtsvorsteher ja pidi allkirje nõudma, et koolis midagi Saksa vastu ei õpetataks. Need allkirjad jäid aga andmata. Stryk oli Viljandis suur mees, kreisiülem; kohapääl ei olnud ta mõju tunda.
EKLA, f 199, m 16, 271/2 (54) (III-13) < Kõpu khk., Taki algkool – Ants Vihman < Jaak Laane, s. 1885 a. (1926)
 
Kooli Aadu oli esimene koolmeister Metskülas. Olin 13-aastane, kui kirjutse koolis olin. Siis oli ametis juba poeg Märt, aga Aadu ise elas veel. Suurearu juures Tupe talu lähedal oli siis Kooli Aadu maja: rehealuse tare otsas oli koolituba. Aadul oli ise väike tuba, aga Märt magas koolilaste seas, kuid sõi isa-ema juures. Kui ta naise võttis, siis oli juba praeguses majas kool. Sooja ilmaga olid laste leivakotid rehe all tellete pääl ja vatje otsas (vadi = puukiil seina löödud), külma ilmaga olid aga koolitoas vatje otsas. Magamiskotid viidi läbi tare päevaks rehe alla. Koolmeister magas poiste vahel, tal omal esiti magamiskotti ei olnud. Tüdrukud ja poisid olid ühes toas. Olin juba Tõrval perenaine (1865), kui praegune koolimaja ehitati. Iga talu pidi viima ehituseks 2 palki ja suuremad talud veel rohkemgi.
Takis oli minu mees esimene koolipoiss, ta oli siis 9-aastane. Sures 19 aastat tagasi ja oli 80 aastat 8 kuud vana. Taki talust oli Tõnis esimene koolmeister. Enne jõulu olid poisid ja pääle jõulu tüdrukud koolis. Õpiti ainult lugemist.
EKLA, f 199, m 16, 272/3 (III-13) < Kõpu khk., Tõrva t. – Ants Vihman < Eeva Valtin, s. 1845 a. (1926)
 
Tipu kõrts ühes saeveskiga ehitati 1866. aastal. Esimene veski, mis palkidest oli, põles ära, siis tehti vahvärgi vahele. Treffner oli meistriks, aga härra nõudis iga kivi päält 100 rubla renti (1 kivi oligi) ja ise pidi puud ostma. Saeveskis tehti suuremalt jaolt mõisa tööd, jahvatati ka teistele. Treffner ei olnud härra tingimistega nõus ja läks ära. Siis tuli üks Jaan meistriks. Tema küttis katla lõhki, mõis enam uut ei muretsenud ja nii jäigi saeveski seisma. Venesauna Peet ostis veski kere ära.
EKLA, f 199, m 16, 273/4 (III-13) < Kõpu khk., Oovi t. – Ants Vihman < Jüri Nurk, s. 1853 a. (1926)