Suusõnaline traditsioon - Venestusaeg

Vist on see inspektor Rad˛enko, kes kord sügisel porise ajaga linnast voorimehega sõitis, umbes 25 aastat tagasi. Päri kooli juure külavahe teele sissepöörates ajanud voorimees ta ümber. Inspektor saanud poriseks ja ka pahaseks. Läks siis Päri koolimajja. Klassis olnud koer ja hakkanud tema pääle haukuma, see pahandas ka veel. Siis läks õpetaja J. Kuudeviida tuppa. Selle toa seintel olid Eesti tegelaste pildid, mis kah mõjus. Kohe sellestsamast tunnist tagandas inspektor õpetaja ametist. Sõitis siis edasi Puiatusse ja pakkus siin minule, Puiatu õpetajale, Päri kohta. Kohe kuulutati uued valimised välja. Hiljem tagandas üks teine inspektor ka Kõpu õpetja Vainu. Vain võttis paljude inimeste mõisavastaseid protsesse ajada ja teda öeldi üles vistist mõisaomaniku Stryki mõjul. Vain oli inspektorilt kah pärinud põhjust, aga öeldud, et Teie peate ikka ära minema.
Siit Puiatust sai Johan Kasvandik lahti 1894. aastal inspektor A. Eriksoni ajal. Lähedal talus olid ristsed ja inimesed olid ööseks koolimajja magama tulnud. Vana Kõssa Andres Pihlak, see kes pisuhända tegi, oli vallavanem ja kaebas ära. Et Kasvandik ka vene keelt ei oskanud, siis ei saanud ta uut kohta enam mujalt. Selle järele tuli Puiatusse õpetajaks Raudsepp, kes praegugi veel ametis.
EKLA, f 199, m 16, 281/2 (III-15) < Kõpu khk., Puiatu – Ants Vihman < Tõnis Raudsepp, s. 1868 a. (1926)