Lisa - Ärakirjad - Joonis

Teoorjuse-Rendikontraht
Puiatu-mõisa
Nr 12 Kõssa-tallo
 
Se teoorjuse-rendikontraht, mis Pujatu mõisavallitsus selle sammu moisa alla kirjutud perremehega Mart Pichlakas nimmi, susõnnaga on teinud ja mis tännini on kindel olnud, pannakse nüüd siinsammas allamal seddawisi kirja kuidas Liiwlandima Kubbernemango-wallitsus patenti kirja läbbi 20. Aprilil 1851 Nr sp 41 on käskinud.
 
§ 1
Kõssa tallo jääb Märt Pichlakas kätte 4-eks aastaks, se on 23 Aprilini 1868 rendi peale, ning ei nõuta temma käest suremat orjust, kui temma tännini selle ma eest on orjanud.
 
§ 2
Missuggune sesamma tallo praego on, sedda näitab sesinnatse kontrahti lissakirri wälja, mis kummagi kontrahtiteggija Kihhelkonna-kohto ees on tunnistanud õige ollewad ja tõega ühte tullewad.
 
§ 3
Kõik, mis rentnikul selle talloma eest wana arro järele tulleb orjata ja maksta, teeb nipaljo wälja, kuida siin allamal nimmetakse:
I Näddalapäwa orjus.
1)     Hobbusega kõige aasta läbbi igga näddal 2 2/3 päwa, üllekõige = 143 hobbusepäwa;
2)     Jalgsi
a) Jürripäwast Mihklepäwani igga näddal 2 2/3 päwa, üllekõige 63 ¼ jallapäwa
b) Mihklepäwast Jürripäwani = 14 ½ jallapäwa.
II Abbipäwa orjus.
1)     Hobbusega
a) Jürripäwast Mihklepäwani 14 hobbusepäwa
b) Mihklepäwast Jürripäwani 13 hobbusepäwa
2)     Jalgsi
a) Jürripäwast Mihklepäwani 57 jallapäwa
b) Mihklepäwast Jürripäwani 22 jallapäwa
III Woripäwad.
Wersta peale = 33 hobbusepäwa.
IV Wilja- ja muud ma-sagi-maksud.
1)     1 wak rukkit
2)     1 wak oddrat
3)     1 wak kaerad
4)     7 ½ leisikat linnu
5)     1 leisikat lõnga
6)     1 leisikat woed
7)     1 ½ leisikat ummalit
8)     ½ kanna
9)     ½ kott
10) 1 lõg
11) 13 munnat
 
§ 4
Kõrralised peawad, nenda kui tännini mõisa pruuk on olnud kui korralised peaks sama neutud sies peawad seaduse jerrele kettrama ja kuddama.
 
§ 5
Tööd, mis rentnikule ossa-tükki-wisi kätte antakse ning mis eest Teoorjuse seaduse järrele aasta orjusest teopäiwi mahhakustutakse, tulleb temmal nipaljo tehha, kui sia kirja pannakse, se on:
2 wakka päwa pealt talwe willi
2 wakka päwa pealt sui willi ja linnad
4 wakka päwa pealt linat
¼ wakka päwa pealt kartoflid.
 
§ 6
Rentniko kohus on, sedda tallo, mis temma rendi peale on wõtnud, kõikipiddi sündawal ja parrajal wisil piddada ja wallitseda, ning kui ta sedda jälle ükskõrd käest ärraannab, siis peawad:
a) tallohoned ja nimmelt kattuksed kõik head ja kõlbawad ollema;
b) rukkiwälli põllus ja metsas ausaste harritud ja küllitud;
c) kõik aiad täieste parrandud ja kõwwad;
d) heinamaad puhastud
e) kõik sõnnik, ja mis ellaja södast ja põhust on järrelejänud, majjasse jäma ilma et rentnik selle eest tohhib tassumist nõuda;
f) tallorajjad puhhastud ja märgikiwwid ligutamata ollema;
g) eeltullewaks aastaks: se pold sui willja tarwis aestud ja küntud.
 
§ 7
Rentnikule juhhatakse igga aasta.
 
§ 8
Rentnikule antakse mõisa polest majja tarbeks puid: ni pailo, kui temma omma metsa ja einamadest sab raioda, agga selle jures peab rentnik kõik mõisa metsaseadusid, mis mõisa polest temmale ette peawad teada antama, täieste ja truiste piddama.
 
§ 9
Rentnik peab tähhelepannema, mis Tallorahwa Seaduseramat §§ 171-173 õppetab, ning ei tohhi sepärast ei õlgi, egga heinu, egga agganaid ilma mõisa teadmata ja loata tõisele lainada, ehk müa, ehk mu wisil raisata.
 
§ 10
Mis Koggokonna-kohto polest igga aasta krono- ja koggoduse-maksude ja orjuste pärrast kästakse ja seaduse järele tallorahwa käest peab nõutama, sedda peab rentnik kõik truiste täitma.
 
§ 11
Kõik õnnetusi, mis rentnikule Jummalast lastakse, nenda kui pikse-tullekahjo, rahhe, tõprasurremine jne, kannab rentnik agga kui pikse tulle wõi mu õnnetuse lebbi tallo ärra põlleb, murretseb ja weab sedda möda, kui kõik huetd tallo majat sawad ehhitud, wald matterial, aitab ehhitada ja annab õlled. On se tulle kachjo ohletusse lebbi sündinud, kannab rentnik kahjo issi.
 
§ 12
Rentnikul on keeldmata omma ma peal iggakõrd nisuggusid tööd ettewõtta, kelle läbbi temma omma tallo tahhab parrama kõrra peale sata, agga tassumist nisugguse tö eest ei wõi temma muido mitte nõuda, kui olgo temma enne tö ettewõtmist mõisawallitsusega nõu piddanud ja tassumise hinna pärrast leppinud ja selle ülle mõisast tähte sanud.
 
§ 13
Mõisawallitsuse õigus on iggakõrd ja ni saggedaste kui tahtmine on, rentniko majjapiddamist isse üllewadata ehk tõisel lasta üllewadata.
 
§ 14
Kui mõisawallitsus tahhaks enne leppitud rendiajja ärralõpmist tallo ärramüa ja se läbbi seddasinnast rendikontrahti tühjaks tehha, siis on mõisawallitsuse kohhus rentnikule kahjotassumiseks iggaühhe puduwa rendiaasta eest 10 prootsenti aasta rendirahha summast anda (Täitja-seaduse-tükkid 1845, §§ 6 ja 13). Agga kui mõisawallitsuse pallumise peale kohto otsuse läbbi rentniko käest tallo enne aego ärrawõetakse, siis ei tohhi rentnik kaddumise-hinda küssida.
 
§ 15
Ilma mõisawallitsuse teadmata ja loata ei tohhi rentnik omma tallo ei terwelt egga ossast tõise kätte rendi peale anda.
 
§ 16
Essimesel Weebruaril enne tallo käest-ärraandmist peab rentnik ue rentnikule pole ellomajja ja talohonesid ja koddasid ka temma tarbiduseks poleks jätma.
 
§ 17
Selle eest, et kõik, mis siin kontrahtis on nimmetud, rentniko polest saaks täidetud, kostab rentnik kõige omma warraga ja nimmelt omma majjapiddamise warraga ja peab selle perrast Rendnikulle ollema 1 obbune, 3 tõppra ja 6 wakka suwwe willi seeme.
 
§ 18
Kui rentnik enne rendiajja ärralõpmist peaks ärrasurrema, siis jääb kõik, mis temmal sesinnatse kontrahti järrele on nõudmist ehk täitmist, temma pärriate peale, agga ei mitte kauemaks kui liggimese Jürripäwani pärrast rentniko surma. Agga kui mõis peaks rentniko elloajjal enne rendiajja ärralõpmist tõise herra ehk wallitseja kätte sama, siis ei jä rentniko kontraht sellepärrast enne aego tühjaks, waid peab ommas wäes ja õiguses üllespetud sama.
 
§ 19
Kõigis asjus, kelle pärrast rentnikul omma rendima pärrast mõisaga on teggemist, agga mis kontrahtis nimmelt ei olle nimmetud ja kinnitud, peab, kui rentnikul mõisaga orjuse nõudmise pärrast tülli saab, selle järrele õigust mõistetama, mis Tallorahwa Seaduseramat 1849 orjuse nõudmisest õppetab, agga kui sellepärast peaks riid tõusma, et rentnik mõisaga ühhe ehk tõise asja pärrast ei tulle ühte, mis siin kontrahtis on nimmetud, siis tulleb sedda tähhelepanna, mis Tallorahwa Seaduseramat 1849 nummer III kinnitab. Peale sedda leppiwad mõisawallitsus rentnikuga weel se peale:
1.      Rendnikul jäb willa kümmnus maha selle est peab Rendnik kui tallo majad ehhitamest on omma päwa suruse jerge wallaga ühtekokko selle tarwis material murretsema.
2.      Rendnik woib igga asta Jakobi päwal ennast lahti nimmetama.
3.      Rendnikul on lubba igga aasta sedda neuda, et temma orjus seadusse ramatus § 186 jerrele saab õijendut.
 
Pujatu 18-mal April kuipäwal 1853
Carl von Krüdener
Märt Pichlakas, Rendnik
 
 
Daβ dem Pächter Thomas Pichlakas in Gemäβheit der Corroborations Instructions vom 26 Maerz 1851 der Inhalt dieses Contrakts in extenso vorgelesen und verdeutlich worden und sich derselbe mit allen darin enthaltenen Stipulationen unbedingt einverstanden erklärt hat, wird ? mittelst bei Corroboration dieses Contractes attestirt.
 
Pujat
11 (? kulunud) Mai 1853 (?? 1853 on kulunud)
Kirchspils Richter
H. von zur Mühlen
Mart Pichlakas
 
 
(Nr 2) Wakko-Ramat (Väljavõtted)
Sest Tallust Juntzi Gusta Perno maas Willandi kihhelkonnas ning sure Kõppo Moisavallas 1844-mal Aastal.
Suurus 24 taalert 60 rootsi tenga. Maade väärtus 3 ja 4 liik.
Wakko-orjus. Maksta:
Iggal näddalil 3 1/3 p. Hobbusega, teeb aasta ses 173 1/3. Iggal näddalil 3 1/3 p. jalgsi, teeb Jürri päwast Mihkli päwani 76 2/3.
B Abbi-orjus.
Jürri päwast Mihkli päwani hobbusega 33, jalgsi 87 päwa. Mõisavorid 205 1/3 wersta pääle arvatakse 36 hobbusega. Mihkli p. Jürri päwani 23 hobbusega, 41 jalap. Summa 265 1/3 hobbuse ja 204 2/3 jalapäwa.
C Tallomehhe Mõisa-maks.
Wakad 2 2/3 rükkid
            2 oddrad
            1 ½ kaerad
Naelad 20 linna
            10 kannepid
            linna lõnga
Tükkid 1 lambad
            2 kottid
            2 kannad
            4 lõekad [lõõg]
            16 munnad
 
1861 Juntsi Gusta Tammang (teine dokument)
Suur 26 taalrit 48 grossi. Sellest orjuse peal 13 taalrit 24 grossi;
Renti peal 13 taalrit 24 grossi.
Maksab 4 rubla 50 kopikat taalri pealt.
EKLA, f 199, m 16, 323/37 (IV) < Kõpu khk. – Ants Vihman (1926)