Asjalised mälestised - Lossid ja mõisad

Pärstis losse ei ole olnud. Praeguse härrastemaja asemel oli puuehitus, mille asemele umbes 50 aastat tagasi praegune ehiteti.
EKLA, f 199, m 16, 5 (I-1) < Kõpu khk., Tarthansu t. – Ants Vihman < Hans Torogoff, s. 1849 a. (1926)

Stryk oli viimane mõisahärra. Enne teda oli Troom.
EKLA, f 199, m 16, 5 (I-1) < Kõpu khk., Pärsti v. – Ants Vihman < Mari Leiman, s. 1846 a. (1926)

Riste on Päri karjamõis.
EKLA, f 199, m 16, 5 (I-1) < Kõpu khk., Alustre t. – Ants Vihman < Hans Luhaär, s. 1841 a. (1926)

Bargenite käest läks mõis (Pärsti) aastal 1705 Fokkide kätte ja oli kuni 1731. aastani. Siis tulid Bockid.
Praegune härrastemaja on ehitet aastal 1783 (vist ehk 1873, sest hoone ei ole päältnäha vana – A. V.).
EKLA, f 199, m 16, 5 (I-1) < Kõpu khk., Päri m. – Ants Vihman < Ernst Wilhelm von Bock, s. 1874 a. (1926)

Vanast on Puiatu mõis Pinskas olnud. Siis nimeteti teda ka Lapinski. Hiljem toodi praegusele kohale. Saaremõisa (Puiatu karjamõis) ehitamise nägin ise ära.
EKLA, f 199, m 16, 5 (I-1) < Kõpu khk., Ligelava t. – Ants Vihman < Tõnis Saar, s. 1852 a. (1926)

Suure-Kõpu mõis oli varem praeguse Mõisaküla (mitte alev) asemel, ainult paar kilomeetrit edasi. Puiatu mõis toodi Pinskast üle.
EKLA, f 199, m 16, 6 (I-1) < Kõpu khk., Puiatu, Veneküla – Ants Vihman < Jaan Taalman, 76. a., Jüri Taalman, s. 1885 a. (1926)

Sauga kivilöövist viidi Viljandi lossi ehitamiseks kive. Inimesed seisid reas, külg külje kõrval kuni linnani. Söögivahe otsa kulus ära, enne kui esimene kivi linna jõudis.
EKLA, f 199, m 16, 6 (I-1) < Kõpu khk., Puiatu v., Kingu t. – Ants Vihman < Juhan Mitt, s. 1850 a. (1926)

Vanast on olnud kõik ühine Kõpu mõisa, s.o praegune Puiatu, Väike-Kõpu ja Suure-Kõpu mõisad. Puiatu oli tol korral veel Pinska külas ja toodi säält siia alles selle järele, kui oli ostet Kõpu mõisalt praegused maad. Keiser Paul oli Kõpu mõisa annud ühele oma lõbunaisele selle tingimisega, et kui ta sureb, saab mõis kroonule tagasi. See tarvitanud aga kavalust ja müünud suurema jao mõisast ära: Suure-Kõpu, Puiatu ja ainult Väike-Kõpu jätnud veel nime alal hoidmiseks müümata. Siis ju keegi suurust ei teadnud. Siis ei olnud keeldu ega muud, igaüks võttis, kust ta sai ja käis, kus ta sai. Mina käisin karjaga (alles hilja) vahest mitmed kümned verstad kroonu metsas läbi ja ei teadnud, kus keelatakse ja keegi ei keelanud ka. Aga nüüd – nii kui lehm üle piiri astub, võtab metsavaht ta kinni ja omanikku trahvitakse.
Noh, kui viimaks mõisat kroonule üle võeti, ei olnudki enam muud kui Väike-Kõpu mõis. Väikseks hakati teda nimetama lihtsalt sellepärast, et ta väiksem oli kui Suure-Kõpu.
EKLA, f 199, m 16, 6/7 (I-1) < Kõpu khk., Puiatu v., Tohvri – Ants Vihman < Ants Roosi s. 1858 a. (1926)

Suure-Kõpu oli vanast ka kroonu mõis ja ühe kindrali käes pidada. Siis varasteti Väike-Kõpu mõis kroonult, et nime alles oleks ja kindrali surma järel võttis Stryk kindrali lese omale naiseks ja sai Suure-Kõpu niiviisi omale. Kindralil oli tütar, kes Riiga Saksamaa konsulile mehele sai. Kui need vanaks jäid, läksid Saksamaale, kuna kuld ja hõbe asjad Kõppu toodi, sest neid ei lastud ära viia. Nägin ise kaste, umbes 4 jala kõrgust maakivist kappi, nende ääred ja simpsud olid paksult kullatud. Olin 8 aastat mõisa puusepp ja käisin vahest härbäris tööl. Pääle lese surma võttis Stryk Vastemõisast Maydeli tütre ja Maydel andis temale kaasavaraks Tõramaa ja Läti metsad kroonu käest. Nüüd on sääl talud ja heinamaad. Üks lätlane asutas Läti talu, sellest sai ka nime. Strykil ja Maydelil oli 2 tütart, kes vanaks jäid ja 1 poeg; sellel pojal oli poeg ja see sai Eesti sõjas surma.
Metskülas olid maad nöörikaupa: 1 nöör Sürgavere ja teine nöör Kõpu jagu; muidu ei saanud müüa, kui pidi ära kruntima.
Kui see vana Stryk tuli, siis oli ta päris türklane, pool kuud oli vapis ja ka praegu veel surnuaia pääl. Siis olid vene purlakad mõisas härgi söötmas, vallast aeti tüdrukud kah lauda juure ja purlakad ajanud neid siis taga ja tüdrukud kartnud kangesti.
Vana jutu järele oli Kõpu mõis varem Tõrva külas (on kolmed Tõrva talud). Tõrva Pauri laut olevat ehitet veel endise mõisa keldri vundamendi pääle. Millal mõis praegusse kohta asuteti, seda ei tea.
Supsis olid varem kroonu kasarmud ja 6 vakamaad maad kah. Kasarmud olid puuehitused. Kiipsu Juhan (Juhan Jaska Kiipsu talust) andis maa mõisale, kasarmud müüdi ära, mõis ehitas sinna kivikarjalauda ja nii saigi karjamõisa umbes 60-70 aastat tagasi; pääle Krimmi sõda oli see.
Kõpu härra tõi ehitusmeistri Wuchti, kes ehitas Kõpu kiriku kõrtsi, Kõpu härberi ja Puiatu mõisa härberi.
EKLA, f 199, m 16, 7/10 (I-1) < Kõpu khk., Kõpu, Puna kõrts – Ants Vihman < Tõnis Jürisson, s. 1840 a. (1926)

Kõpu mõis on varem olnud Junsil (talus). (Vaata lk. 166, nr. 60. [Jüri Martinson])
EKLA, f 199, m 16, 10 (I-1) < Kõpu khk., Osju t. – Ants Vihman < Jüri Martinson, 80 a. (1926)

Tõrva peremees Bauer rääkis ise, et Kõpu mõis olnud varem neil, vundament olevat praegu veel põllu sees. (Käisin ise neid vaatamas. Mingisuguse ehituse jäänused on sääl tõesti. Neid on kohalikud inimesed katsunud põllult eemaldada, aga töö olevat väga raske, sest kivid on üksteise küljes kõvasti kinni ja ka sügavas maa sees. Lauda kohal on varem olnud veel müürid püsti. Looduslikult on koht üsna kena. - A. V.)
EKLA, f 199, m 16, 10/1 (I-1) < Kõpu khk., Aratsi t. – Ants Vihman < Tõnis Kuusik, s. 1872 a. (1926)

Praeguse Kõpu pargi asemelt olen mina rukist lõiganud, hiljem istuteti park.
EKLA, f 199, m 16, 11 (I-1) < Kõpu khk., Aratsi veski – Ants Vihman < Liisu Männasson, s. 1845 a. (1926)

Juhan Tompson Matsimalt oli käinud kaebamas, et Maydel Tõramaa ja Läti metsad ja heinamaad Strykile oli annud. Selle eest tahetud teda aga kinni panda, sest näidatud, et kaarte pääl on kõik juba Kõpu jagu ja Tompson katsunud, et põgenema saanud.
Mõis on varem Tõrva Baueril olnud. Kui Tõnis Bauer uue lauda tegi, leidis ta tohuga ümbermässitud tala. Vundamendid olid ka. Tõnis pani lauda talad mõisa hoone müüri pääle, tegi katuse üle ja laut oligi valmis.
Supsis oli 8 [?] vakamaad maad ja mõis võttis ära. Kas mõis sel ajal küsis midagi, muud kui võttis.
EKLA, f 199, m 16, 11/2 (I-1) < Kõpu khk., Marguse t. – Ants Vihman < Johan Juhkam, s. 1848 a. (1926)

Olin 20-aastane, kui mõisa park asuteti. Inimesed, kes puid istutasid, said päevapalga. Taluinimesed ei käinud sääl tööl, need olid väljal ametis. Enne oli puuhärber, mis ära põles. Siis ehiteti praegune, üle 100 aasta tagasi.
EKLA, f 199, m 16, 12 (I-1) < Kõpu khk., Tõrva t. – Ants Vihman < Eeva Valtin, s. 1845 a. (1926)

Mõis oli varem olnud Tõrval. Et ta Junsil oleks olnud, seda ei ole kuulnud.
EKLA, f 199, m 16, 12 (I-1) < Kõpu khk., Selge t. – Ants Vihman < Jaan Riisenberg, s. 1848 a. (1926)

Maydell, Stryki (3 põlve tagasi) äi, oli kindral ja kroonu metsaülem, elas Vastemõisas. Tema ajas väimehega Läti juures uusi piire kroonu metsast läbi ja liitis Kõpuga kas 10 või 15 ruutversta metsa. Tori papi heinamaa võtnud ka ära ja praegu nimetatakse seda veel "Papiheinamaaks." Tori papp tulnud mõõtmise ajal vastu et keelata, aga Maydell tõmbanud mõõga välja ja papp pannud jooksma nii et hõlmad löönud lopsu. Väike-Kõpu metsa vahetanud Stryk 5 ruutversta ära andes vastu heinamaiks Öördi raba. Minu isa oli Läti metsasaks.
EKLA, f 199, m 16, 12/3 (I-1) < Kõpu khk., Täku t. – Ants Vihman < Johan Roosenberg, s. 1880 a. (1926)

Juhan Tompsoni kaebamiste ajal (vt. nr. 63 [Johan Juhkam]) ütles Maydell temale: "Mis häda sinul on, me anname su pojale Holstres metsavahi koha ja jäta järele." Nii ka sündis.
Minu isa oli uute metsapiiride ajamisel ketivedaja ja jäi nahatäiest ilma. Maydell ja vana Stryk olid piiride ajajad. Anni Rossa Kaarli Riisenberg oli ristikivide raiduja ja iga kivi juures sai ta 5 jutti, et kivi siis hästi meeles seisaks. Kaarli oli Anni Rossa Hammeri tõu eel. Kaarli poja poeg müüs koha ära.
Ilbaku metsahärra abi (daanlane oli olnud) kogus allkirje vanadelt inimestelt, kes veel endist piiri teadsid ja läks siis nendega Riiga ja sinna jäigi, tagasi enam ei tulnud. Pääle selle viidi Väike-Kõpu kaart, kus metsa endine piir pääl oli, Riiga ja kustuteti vana piir maha ja tehti uus. Vastu valget on veel praegu näha vana piir. Ise nägin seda.
EKLA, f 199, m 16, 13/4 (I-1) < Kõpu khk., Mardu t. – Ants Vihman < Jaan Tomson, s. 1863 a. (1926)

Minu isa oli metsa sihiajamise ajal sihte raidumas. Mehi oli hulk. Pekse ei ole kuulnud, seda isa ei öelnud, aga Tori Vastemõisa nurgas tõusis Stryk ristikivile ja hõisanud: "See maa on kõik nüüd minu verevaevaga ostetud, see on minu maa." Aga oli jälle kroonu maa. Mardu Tompsoni isa Matsimalt oli kange mees ja hakkas nõudma, aga metsahärra ja Stryk sumbutasid ära, andsid ta poegile kohad ja jäigi siis soiku. Rendiga ei kopitanud härra kunagi.
EKLA, f 199, m 16, 14/5 (I-1) < Kõpu khk., Väime t. – Ants Vihman < Ann Riisenberg, s. 1870. a., Tõnis Riisenberg, s. 1860 a. (1926)