Asjalised mälestised - Taludest

Andu asemel oli 5 talu: Kõõru, Andu, Tonka, Västriku (ühte ei mäleta). Need aeti kõik ühte krunti. Minu mees tuli siia Riidajast, ostis koha ära ja võttis siis ka mind. Suuremjagu Pärsti peremeestest on kõik väljast tulnud. Omad mehed läksid välja, sest ei julgenud osta. Riidajast tuli hulk peremehi, sest sääl elas Pärsti mõisnik ja kaubategemine oli hõlbus.
EKLA, f 199, m 16, 19 (I-3) < Kõpu khk., Pärsti v., Elbi t. – Ants Vihman < Mari Nälk, 77 a. (1926)

Anna mõis on sakste pandud nimi, siis kui Wernke ostis Pilli talu, mille asemel on praegu veel kruusaauk ja Toru talu. Toru talu asemel on praegu mõisa hooned. Kirjes on ikka Toru nime all. Varem oli siin hobusevabrik. Iga aasta kasvateti 20 varssa ja sellepärast on nii palju hooneid.
Rehtla talust osteti veel umbes 18 vakamaad juure. Toru osteti esimesena, aasta 1880 ümber.
Andu asemel oli esialgu 5 talu: Andu, Kõõru, Västriku, Kulli ja Tonka. Igas olid peremehed sees, kes aga laiali läksid, kui kohad ära müüdi. 1862. aastal osteti Miti koolihärra poolt Andu ja Västriku Pärsti mõisalt ära. Mõne aasta järel ostis see veel 3 juure. Nüüd on Soosaar Laassepa ka veel juure ostnud.
Jutu talu on kokkuostet Jutu ja Kaelapulga taludest 1860. aasta ümber ühe linna lihuniku Krolli poolt (vaata talude lammutamine lk. 190, nr. 9 [Jaan Kurrikoff]). Jämejala on kahest Jämejalast kokkuostet kaupmees Postromi poolt. Mõis peremeestele ei müünud ja need pidid ilma minema. Rehtla on ka kokkuostet kahest Rehtlast. Ostja oli Riidaja mees Mats Ormesson. Omad peremehed oleks ka ostnud, aga ei jõudnud ja mõis müüs kohad teistele. Stryk oli öelnud: "Kes täna raha mõisa ei too, seda tõstab kohus homme välja." Nii ka oli. Rohkem kokkuostet talusid Pärstis ei ole.
EKLA, f 199, m 16, 19/21 (I-3) < Kõpu khk., Tarthansu t. – Ants Vihman < Hans Torogoff, s. 1849 a. (1926)

Kinnitas, et 3 [Hans Torogoff] teated on õiged.
EKLA, f 199, m 16, 21 (I-3) < Kõpu khk., Pärsti v., Kuuni t. – Ants Vihman < Hans Leiman, s. 1846 a. (1926)

Rahvasuus Savikotiks nimetet talu juriidiline nime on Paalile [?] Maiste. See koosneb 3 talust. Majanduslikult on nad kõik ühendet ja hooned on hävitet. Ringsi talu ühendati umbes 50 ehk rohkem aastat tagasi. Kolmanda talu juriidiline nimetus on Meksivardja-Aadu, rahvasuus Kassaka; osteti peremehelt ja ühendati Savikotiga 1892. aastal. Viljandi mõisalt osteti kõik 1874. aastal. Savikotil oli siis Kurrikoff. Juriidiliselt on kõik iseseisvad ja igat talu maksustetakse ka eraldi.
EKLA, f 199, m 16, 21 (I-3) < Kõpu khk., Savikoti t. – Ants Vihman < Andres Kurrikoff, s. 1895 a. (1926)

Laane talu koosneb Laane ja Puussepa taludest. Puussepa osteti umbes 25 aastat tagasi. Rohkem kokkuostet talusid ei tea Päris.
EKLA, f 199, m 16, 21/2 (I-3) < Kõpu khk., Päri v., Päri m. – Ants Vihman < Maret Ojasoo, s. 1853 a. (1926)

Puiatu vallamajast andmed valla kohta:
Kvoote talusid 5
Suuremaid ostutalusid 29
Väiksemaid ostutalusid 23 (hingemaa ja soldatikohad)
Saugalöövi koht 1
Veneusu koolimaa 1
Kokku 59
Kõige suurem talu on Solu, 309,52 vakamaad ja kõige väiksem ostutalu (soldatikoht) 3,26 vakamaad. Siis on veel 2 metsavahi rendikohta.
EKLA, f 199, m 16, 22 (I-3) < Kõpu khk. – Ants Vihman (1926)

Pinska külas oli varem 2 Pinskat, nüüd üks ja kaks Ritsut, nüüd üks. Põkasid on veel 2. (Viljandi vald; prl. Jüriado piirkond).
EKLA, f 199, m 16, 22 (I-3) < Kõpu khk., Ligelava t. – Ants Vihman < Tõnis Saar, s. 1852 a. (1926)

Soo-otsa talus oli minu isa talupidaja ja orjuse tegi Puiatu mõisa. Mõisnik (praeguse vanaisa, Joosep) tegi ta lahti veneusu pärast. Siis hakati hingemaid andma, varem neid üldse ei olnud. Praeguse Veneküla (hingemaa kohad) asemel oli algul mets. Soldatikohad olid varem kui hingemaakohad. Pussi koht on kõige suurem. Tema öelnud andmise ajal: "Noh, andke minu pimeda venna jaoks kah," ja sai 10 tiinu maad ja jäigi.
EKLA, f 199, m 16, 22/3 (I-3) < Kõpu khk., Puiatu, Veneküla – Ants Vihman < Jaan Taalman, 76. a., Jüri Taalman, s. 1885 a. (1926)

Sanga Jüri Aasav ostis kohe mõisa käest 2 talu ära. Teise Sanga hooned hävitas ära ja maad ühendas.
Puiatu (V.-Kõpu) Solo talu oli enne sääl, kus praegu on Vanaveski, mida ka kuni hilja ajani Soloveskiks veel nimeteti. Nüüd öeldakse juba Vanaveski. See oli ehk ühel ajal Uue-Kõpu asutamisega.
EKLA, f 199, m 16, 23 (I-3) < Kõpu khk., Kõpu, Puna kõrts – Ants Vihman < Tõnis Jürisson, s. 1840 a. (1926)

Suure-Kõpu vallamajast:
Ostutalusid 111 (+ 6 väikest krunti)
Asukohte 85 (ka väiksed)
Veerekohte 29 (kandikohad)
Kokku 225
Metskülas on 30 talu, kõik ostutalud.
EKLA, f 199, m 16, 23/4 (I-3) < Kõpu khk. – Ants Vihman (1926)

Läti asemel oli varem Tammaru (vt. lk. 97 ja 98, nr. 39 [Martin Soop]). Viimaks tuli üks peremees, kes lätlane oli ja sellest tuligi siis Läti nimetus. Lätlase nime oli vist Jakob Tompson.
EKLA, f 199, m 16, 24 (I-3) < Kõpu khk., Vanaveski t., Solu – Ants Vihman < Jüri Kuuskler, s. 1849 a. (1926)

Papiojast räägitakse, et Saarde vene papp käinud Väike-Kõpus ristimas ja muid ametiasju õiendamas ja ojast üle sõites kukkunud sinna sisse ja kõndinud siis ilma pükseta. Veel räägiti, et tal sõrmus ära kadunud ja seda siis ilma pükseta otsima läinud.
Surmasaadu oja on Saardevälja kaasiku juures. Selle nime tähendust ei tea.
EKLA, f 199, m 16, 24 (I-3) < Kõpu khk., Napsi t. – Ants Vihman < Willem Ekbaum, s. 1865 a. (1926)

Songa talu põllud asutas minu isa, tuli ise Pärnalt ära, et tütremees Pärnale jäi. Enne olid Aliste küla talud puha ühes kärakus koos, sääl, kus praegu Pärna talu on. Maamõõtmise ajal aeti maad krunti ja siis pidi hooned ka üksteisest kaugele, oma krundile, ehitama. Ainult Pärna jäi pea endisele kohale. Praeguse Pärna talu kohal asus enne talumaade kruntimist Aliste Antsu talu; Pärna oli veidi Kääru ja jõe poole ja kui meie Songale läksime, viisime maja ära, muidu ei oleks saanud hakata. Praegu on veel ahervared näha endise Pärna asemel. Mäelttare oli selle tee ääres, mis praegu läheb Pärna poolt jõe äärde, paremal pool küljes. Neljas talu oli praegune Kääru, see on siin kõige vanem talu.
Enne oli siis nii: (Joonis)
Välja Kaarli oma Viiuga (keda hobused ei jõudnud vedada, kui suri, sest oli ära nõiutud) oli Antsu talu sulane, kohe tee ääres paremal pool küljes praeguse Pärna õuest välja tulles. Kuusemetsat siis veel ei olnudki. See asuteti pääle kruntimist. Mäelttare oli praegune Venesauna, hooned veeti Venesaunale. Antsu teine sulane oli Kuusemetsa Vana Tõnis, tema tegi nõia vööd ja käis mõisas kohta saamas: "Ma maksan ikka nii, et härral hää meel on." Tema oli rikas, sest isa, Vall Märt (poeg oli jälle Vall Tõnis), oli mõisa aidamees ja mõisa põlemise ajal napsas mõisa ruumest härra rahakasti üle. See oli praeguse Kuusemetsa peremehe kasuisa isa. (Vaata lk. 226, nr. 72 [Tõnis Tamman])
EKLA, f 199, m 16, 25/6 (I-3) < Kõpu khk., Songa t. – Ants Vihman < Tõnis Tamman, s. 1852 a. (1926)

Venesauna talus oli vanasti olnud Vene sõjaväest ärapõgenenud sõjaväelaste urtsik või saun, kus need endid varjul hoidnud. Sellest ongi siis hiljem talu, mis maamõõdu ajal külast välja viidi, oma nime saanud. Musta Tõramaa karjamaal on Vanatoa kink, sääl on vanast kaabakad elanud.
EKLA, f 199, m 16, 26/7 (I-3) < Kõpu khk., Aliste k., Pärna t. – Ants Vihman < Liisu Ardel, s. 1841 a. (1926)

Siin olnud venelaste, kaabakate, koobas ja saun. Hiljem hakkasid need siinsetele inimestele tööle. Kui meie siia tulime, siis ei olnud enam ühtegi. (Vaata lk. 90, nr. 78 [Ann Roosenberg])
EKLA, f 199, m 16, 27 (I-3) < Kõpu khk., Aliste k., Venesauna t. – Ants Vihman < Ann Roosenberg, s. 1846 a. (1926)

48-49 aastat tagasi ei olnud siin kohta ega põldu, oli mets. Vastemõisa vallast Iiväski talust tuli Mart Joorop siia ja ehitas majad ja tegi põllud. Temal poega ei olnud, tuli väimees Jaak Sein. Mõlemad maksid renti, teol ei ole aga Oovi käinud. Sein jäi jõuetuks, tuli Jaan Tepper, selle tegi härra lahti. Siis tuli Hendrik Kaasik, Aliste metsavaht, ja oli 2 aastat. Siis tuli Jüri Nurk ja Hendrik Johanson 1914. aasta kevadel. Enne olin Auru talu saunamees. Oovi on praegu veel renditalu.
EKLA, f 199, m 16, 27 (I-3) < Kõpu khk., Oovi t. – Ants Vihman < Jüri Nurk, s. 1853 a. (1926)

Mina olen siin juba 50 aastat. Kui tulin, siis oma mehega ja isaga tegime Nurga põllud, hiljem ei ole neid enam juure tehtud. Mõis andis siia maad. Mardu oli kroonu metsavahikoht ja põldu oli tal ka. Umbes 60 aastat tagasi asutati 1. Piiri Ritsu, 2. Vaeva Piiri (esimene peremees oli nälga jäänud), 3. Kupitsa Piiri, 4. Väime Piiri (praegune peremees tuli aastat 40 tagasi koduväimeheks), 5. Piiri Johani. Vanad sissetulijad on veel Ritsul, Johanil, Väimel; teistes on uued. Tõramaa küla on vana, oli juba enne eelmisi.
EKLA, f 199, m 16, 28 (I-3) < Kõpu khk., Nurga t. – Ants Vihman < Ann Sander, 73 a. (1926)

Mõisaraamatuis on Piiriküla, rahvasuus aga Kõduküla. Mardu on esimene Kõduküla talu. Umbes 70 aastat tagasi oli uute piiride ajamine ja parajasti oli Mardule uue kroonu metsavahi koha asutamine, palgid olid väljas ja sellepärast pidi siia kohta vinken sisse tulema, sest kohta ei saanud maamõõtjad ära kaotada. Esimene metsavaht Mardul oli minu vanaisa poolvenda ja tema naise Marta järele tuli nimetus Mardu. Poolvend Johan Tomson asus põldu tegema esiti Ritsu talu maale kui peremees; hooned olid ka sääl. See oli enne talumaade kruntimist, kui Mardule asuteti metsavahi koht, siis sai see ka ametiks. Kui hooned Ritsul vanaks said, ehiteti nad Mardule (praegusse kohta). Mardu oli vakutalu, tema pärast on käidud senatis ja nüüd riigikohtus.
EKLA, f 199, m 16, 28/9 (I-3) < Kõpu khk., Mardu t. – Ants Vihman < Jaan Tomson, s. 1863 a. (1926)

Esialgu oli siin palgimets. Minu naiseisa Juhan Pärnits ja tema vend Märt olid Kile saunamehed ja tulid siia ja asutasid 1866. aastal Kupitsa talu ja 4 aastat hiljem, s.o 1870. aastal, asutas isa Väime (Piiri Juhani) talu. Põldu ei olnud enne siin ühte sammugi. Kupitsa, Ritsu ja Vahelttare tehti ühekorraga. Piiri Jürisson (Uus Johan) on 8 aastat hiljem asutet. 2 Tõramaad ja Mardu olid enne. Tõramaa kõrts on kõige hiljem ehitet, umbes 40 aastat tagasi. Mets põles Mardust kuni Tõramaani maha ja et siin veidi kõrgem maa oli, siis hakati talusid asutama. Palke tõmmati puruks ja aeti hunikusse, hagu laoti vahele ja siis pisteti tuli otsa; vahest oli niisugune virn 10 sülda pikk. Puid müüa härra ei lubanud, võis ainult põletada. Oleks ka müüa võinud, siis oleks raha küllalt saanud. Hoonete materjalist on mõisa oma ainult puu, vast veidi teliskiva kah. Kõdukülas (Piirikülas) on 5 talu: Ritsu, Vahelttare, Kupitse (Piiri Johani), Väime ja Jürissoni (Uue-Tare). Kui meie siia tulime, oli 2 Tõramaad. Väime järel tehti kolmas, Tõramaa kõrts. Kõrtsis oli siis ka hobusepostijaam. Saksad, kes Pärnu-Viljandi vahet sõitsid, nurasid, et liiga pikk tee on, kui vahel jaama ei ole. Siis lasi härra jaama asutada, kus 1 aasta Lõhavere ja teine aasta Tori hobused olid. Rits tuli ka Kilelt, oli sääl saunamees. Vahelttarele tuli Rossa Mulgi saunamees Johan Laks, tema müüs õiguse Marguse saunamehele, nüüd on sääl juba kolmas peremees. Kupitsele esimese tulija poja lesele naisele 3 lapsega pakkus härra (viimane) meest, aga naine ei võtnud vastu ja pidi kohast välja minema. Härra lubas, et kui pojad suureks kasvavad, annab neile koha tagasi, aga härra kadus ja nii jäigi.
Mees [Tõnis Riisenberg]: olin Juntsi saunamehe poeg ja härra soovitas mind siia väimeheks. Ta oli isale käskinud siia tööle tulla, mis viimane ka tegi. Kui poeg ja noorik kasvasid, läksid kohe paari. Halisselja metsavahi koht asuteti umbes ühel ajal Kõdukülaga. Nurga talu on pärast asutet. Mardu oli varem Ritsu lähedal.
EKLA, f 199, m 16, 29/32 (I-3) < Kõpu khk., Väime t. – Ants Vihman < Ann Riisenberg, s. 1870. a., Tõnis Riisenberg, s. 1860 a. (1926)

Minu isa oli esimene kroonu metsavaht siin. Lätis oli tol korral mõisa metsaülem. Kui isa siia tuli, siis ei olnud mujal põldu kui oja ääri mööda, mis kaabakad olid teinud. Ümbertringi oli kaabakate saune täis. Mina nägin veel 5 kaabaka sauna aset. Ema ütles, et tema on ühe sauna ära näinud. Kaabakate hulgas oli venelasi ja eestlasi. Nad tegid tööd ka; minu isal laastasid heinamaad ja nende hulgas oli mõni venelane olnud. Minu isa võttis Vastemõisa metsahärra Maydeli sohinaise ära ja see andis temale siis siia koha ja pani metsavahiks. Praeguse tare taga oli ait ja sinna oli kaabakas vargile tulnud ja minu poolvenda, Maydeli poeg, lõi tal kirvega kintsu puruks. Küll oli hirmus olnud, aga elama oli teine jäänud. Oja ääres ahervarel oli Musta Aadu kaabaka saun ja sellest on nüüd ka siis Musta Tõramaa nime tulnud. Kui isal esimene naine sures, võttis Riisakülast minu ema. Siis kui juba koht mõisa all oli, ajas isa ta pooleks. Noorem sai Bahmani Tõramaal metsavahiks, kuna Musta Tõramaa rendikohaks jäi. See oli umbes 65 aastat tagasi. Tõramaa kõrts ehiteti Musta Tõramaa maa pääle, veidi hiljem kui Kõduküla. Kui minu isa juba mõisa all oli, asuteti Mardu kroonu metsavahi kohaks. Esimene metsavaht oli isa üteluse järele Jüri Sander Sandrelt Vastemõisa vallast. Võib-olla, et Johan Tomson käis ainult tahtmas seda kohta või oli ta ainult tööl sääl, kohta metsast laastamas, aga isa sellest ei ole mulle midagi rääkinud.
Teliskivi tükke on jõe kaldas ja maa vees Suure-murru-madalikul Karuskose metsavahikoha heinamaas, Vastemõisa vallas. Vanarahvas arvab nii, et sääl tehas on olnud ja et kaabakad säält teliskive oma saune ahje jaoks said. (Vaata lk. 228, 229, 230 ja 231, nr. 84 [Ann ja Tõnis Riisenberg], 85 [Ants Martinson])
EKLA, f 199, m 16, 32/4 (I-3) < Kõpu khk., Musta Tõramaa t. – Ants Vihman < Ants Martinson 74 a. (1926)

Seda ma mäletan veel, kui Poldi asemel oli suur mets ja kui seda laastati. Kõpu mees Märt oli laastaja. Hiljem müüs ta oma õiguse minu pojale ära. Padriku oli juba enne mind ja Upsi ka. Teine Tuhkja on minu ajal tehtud.
EKLA, f 199, m 16, 34 (I-3) < Kõpu khk., Tuhkja t. – Ants Vihman < Eeva Roosenberg, s. 1844 a. (1926)

Laane talu koosneb Laane ja Murru (rahvasuus Puussepa) taludest.
EKLA, f 199, m 16, 34 (I-3) < Kõpu khk., Päri v. – Ants Vihman < Andres Saal (1926)

Puiatu nimi on sellest tulnud, et siin puid ei ole olnud. Kui maja ehitati, siis ei olnud Puiatus tarvilikke puid ja sellepärast on praegune härber Voltveti palkidest tehtud. Puiatu osteti kindral Järmani pärijailt. Metsadele hakati siin piire tegema alles siis, kui mets raha hakkas maksma. See oli ainult mõisa maa kohta. Vakutaludel ja talumaadel olid omad piirid metsas ja karjamaal. Puiatus on olnud ka kivilööv, kust on viidud kive Viljandi lossi ehituseks. Kivikandjad on seisnud inimene inimese kõrval kuni Viljandini. Kuulsin seda oma vanemilt.
Villu sepikoda on olnud ka siin. Umbes 100 sülda põhja hommiku poole härrastemajast kaevasime ja tuli raua ja söe puru välja. Teine sepikoja koht on jälle umbes 1/2 kilomeetrit härberist õhtu poole. Arvan, et sääl mõisa sepikojad küll ei ole olnud. Üle järve, tee äärest on ka leitud söepuru.
Väike kõrgendik Rüütli mägi on praegu põld. Isa ajal leiti säält mõõku ja raudkuub, mis kõik muuseumi saadeti, aga missugusesse, seda ei tea. Mõõgad ja hobuserauad, mis ka leiti, olid teistsugused kui meil. Mäe pääl seisis kauemat aega Rootsi ratsavägi, aga millal, seda ei tea. Veel isa elu ajal kaevasin ise säält vundamendi ja selle ringist hulk rohelisi ahjupotikive välja. Võib-olla, et see üks sõjaväe sepikoda oli, kus hobuseid rautati.
Seda olen ka kuulnud, et Raudna jõel laevad käinud, aga millal, seda ei tea.
EKLA, f 199, m 16, 35/6 (I-3) < Kõpu khk., Puiatu m. – Ants Vihman < Siegfried Joseph von Kruedener, s. 1865 a. (1926)