Ajalooline traditsioon: K�pu.

Asjalised mälestised - Lahingu-, matuse- ja ohvrikohtadest


Viilupi talu väljal, kõrgemal kohal, olevat sõjaaegne matusepaik. Olen seda kuulnud vanadelt inimestelt. (Sääl kus praegu Viilupi talu kartulakoopad, mäe otsas ja külje pääl, on liivane maa ja kaevades olevat palju luid välja tulnud; ühelt kohalt isegi nii palju, et koopa tegemine pooleli jäetud ja uus koht valitud – A. V.) (Vt. lk. 61, nr. 19 [Ado Soon]
EKLA, f 199, m 16, 37 (I-4) < Kõpu khk., Kopa t. – Ants Vihman < Kadri Kopelm, s. 1846 a. (1926)

Lüüsi tammi või paisu kohta arvatakse, et sääl vanast veski ja tamm on olnud ja et terve soojärv on olnud.
EKLA, f 199, m 16, 37 (I-4) < Kõpu khk., Päri v., Männa t. – Ants Vihman < Peeter Pruuden, s. 1854 a. (1926)

Rihkamalt on leitud vana mõõk, sääl oli vast kunagi sõda.
EKLA, f 199, m 16, 37 (I-4) < Kõpu khk., Ligelava t. – Ants Vihman < Tõnis Saar, s. 1852 a. (1926)

Kurika talu maa päält männikust on luid leitud. Rahvajutu järele olevat sääl palju rahaauke ja palju varandust ära peidetud. Ööseti hoigavat sääl surnu luud.
EKLA, f 199, m 16, 37/8 (I-4) < Kõpu khk., Metsküla, Kiltsi t. – Ants Vihman < Martin Soop, s. 1899 a. (1926)

Vindla maa pääl on üks matusepaik, vanast olevat sinna maetud.
EKLA, f 199, m 16, 38 (I-4) < Kõpu khk., Puiatu v., Kõssa ja Lapi t. – Ants Vihman < Märt Pihlak, s. 1843 a. (1926)

Aliste külas Kääru Koffi õues on kalmet. Säält on leitud reesisid jne ja suur vesi uhtus säält suuri siniseid helmeid välja. Lähedal olevast kalmetist on luid välja tulnud. Sääl olnud harilik küla matusepaik. Annikalme juures on lahing olnud. See on lahingu surnuaid.
Metskülas Saksa talu maa pääl oli Hiielepik, vanaaegne ohvri koht. Vanast viidi iga esimene asi sinna. Tuhkja talus olnud õues kase kand, kuhu esimene asi pandi. Kord pannud kaks karjapoissi selle põlema, siis kardeti, et saab näha, mis nüüd saab, aga mitte midagi ei ole tulnud. Sinna on 3-4 põlve tagasi. Metskülas, teinepool teed on jälle Varesemägi, see on vanaaegne matusepaik (Varese talu juures). Upsis nimetatakse kah ühte kohta Kalmetikäär. See on üks kõrgem koht, kuhu vesi ei puutu. (Upsi talul on veealune maa. Suurvesi ujutab üle kõik põllud ja heinamaad. A. V.)
EKLA, f 199, m 16, 38/9 (I-4) < Kõpu khk., Kõpu, Puna kõrts – Ants Vihman < Tõnis Jürisson, s. 1840 a. (1926)

Kiipsu talu krundis on üks matusepaik, säält on luid välja tulnud. Arvatakse, et sääl lähedal on sõjaväe seisukoht olnud. Varem nimeteti ka Katlapaiga mägi, aga nüüd ei tea rahvas sellest enam midagi.
EKLA, f 199, m 16, 39 (I-4) < Kõpu khk. – Ants Vihman < Johan Ekbaum, s. 1873 a. (1926)

Meie väljas oli üks surnuaid – Kalmeti väli – kiviaid oli ümber. Mina lõhkusin ja vedasin selle ära. Praegu on põld. Üks poisike leidis säält ühe oda otsa. Siitsamast suure kivi alt leidsid vend ja tädipoeg hõberaha, mis plekiga olid ühendet. Õige pikk rodi oli, ikka väike ja suur, väike ja suur kõrvuti. Sõrmusid oli ka mitu tükki, neist oli muist hõbe pääga ja alt tinast ja muist oli üleni hõbedast. Viimaste pää oli sõrme vahe (lüli) suurune. Vend viis neid ka Viljandi vana Schölerile apteeki ja sai suuremast 20 ja väiksemast 15 kopikat. Supseral on ka luid leitud. Üks üliõpilane on sääl käinud ja puha üles kirjutanud.
EKLA, f 199, m 16, 39/40 (I-4) < Kõpu khk., Marguse t. – Ants Vihman < Johan Juhkam, s. 1848 a. (1926)

Kaniska Holzmeiari aida asemelt on luid välja tulnud. Teise Napsi kruusaaugust võeti 3-4 pääluud välja, umbes 55 aastat tagasi. Rahasid leiti ka, hõbe ja pool vaskseid, umbes 4-toobilise püti täis. Rätsepa lombaka Kingu isa leidis. Mujalt ei tea.
EKLA, f 199, m 16, 40 (I-4) < Kõpu khk., Selge t. – Ants Vihman < Jaan Riisenberg, s. 1848 a. (1926)

Kääru õues on vanaaegne matusepaik. Vesi on säält õige palju luid ja rahasid välja uhtunud. Luud olid õige suured, pääluud jne. Vanarahvas räägib, et sakslased on tulnud Pärnu poolt üle raba ja eestlased on siin siis vastus olnud ja Kääru talu maie pääl olnud lahing. Kord olid tulnud Pääsmaa poolt ja eestlased olnud jälle siin vastus ja taplus tulnud siis Sõjamaa käärul, mida veel praegugi nii nimetatakse. Eestlased ajanud siis lootsikutega sakslasi üle, need ei ole osanud sõuda ja sundinud eestlasi üle viima. Viija oli eesotsas ja kohe, kui jalad kaldale sai, pööris lootsiku ümber ja uputas nii ära. Siin on nad kõik tagasi löödud. Pardiajajad on hiljem käinud. Nende hulgas oli ka naisi. Mõned soendanud ennast ahju ees ja parsile varjule läinud inimesed jälle nägid ja tapsid nad puualuga ära.
Pääsmaa lähedal nähtud jõest sõjavankert, aga kätte ei ole saadud, sest olnud liiga sügaval. Pärna lähedal metsas on Kalmetimägi, säält tuli ka luid ja litre moodi raha välja.
EKLA, f 199, m 16, 40/2 (I-4) < Kõpu khk., Songa t. – Ants Vihman < Tõnis Tamman, s. 1852 a. (1926)

Pääsmaa juures õigatakse veel Sõjamaa käär, sääl olevat sõjavägi olnud.
EKLA, f 199, m 16, 42 (I-4) < Kõpu khk., Oovi t. – Ants Vihman < Jüri Nurk, s. 1853 a. (1926)

Meie põllult (Tuhkjal) leiti raha, hõbelitreid, päris lagedalt kohalt ja hää peo täis. Muist olid teisest äärest katki, suuremad olid veel terved. Umbes 20 aastat tagasi. Sandrel, Vastemõisa vallas, on jõe kaldast kaevades luid välja tulnud.
EKLA, f 199, m 16, 42 (I-4) < Kõpu khk., Tuhkja t. – Ants Vihman < Eeva Roosenberg, s. 1844 a. (1926)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!