Asjalised mälestised - Pelgupaikadest

Siin meie all (Viilupi talu all), kus praegu on heinamaa, oli järv ja palju kõrk[j]aid . Sinna jooksis rahvas pardiajajate eest varju õige vanal ajal ja pääle sõdasid ka röövlite ja riisujate eest.
EKLA, f 199, m 16, 43 (I-5) < Kõpu khk., Viilupi t. – Ants Vihman < Ado Soon, s. 1857 a. (1926)

Ristemetsas on Leerimäesööt ja selle lähedal Kuningasaar (üle 100 vakamaa hääd heinamaad jõe käärude vahel. Viljandi mõisa järele). Sinna olevat Viljandi linna elanikud Poola-Rootsi sõdade ajal varju läinud. Võib olla, aga minu arvamise järele on sääl Rootsi ratsavägi laagris, leeris, käinud ja Kuningasaarel oma hobuseid söötnud, sest ümberringi olid teised mõisad. Rootslased tulid Viljandist.
Rüütlimäel, Puiatus, on olnud küll kord laager, seda ütles mulle endine Puiatu omanik Joseph von Krüdener. Vanus kirjes on Raudna-Raudenagel ja vana kaarte pääl kah. Enne oli Alustveere küla all ja Aruküla mäe otsas. Sellest on ehk tulnud nimi Alustre=Alustvere.
EKLA, f 199, m 16, 43/4 (I-5) < Kõpu khk., Päri m. – Ants Vihman < Ernst Wilhelm von Bock, s. 1874 a. (1926)

Kuningasaar oli vanast olnud kroonu hobuste kopel.
EKLA, f 199, m 16, 44 (I-5) < Kõpu khk., Puiatu v., Kurvi t. – Ants Vihman < Peet Soots, s. 1843 a. (1926)

Rahvas räägib, et praeguse vana Puiatu mõisa tuuliveski juures olevat olnud Villu sepikoda. Maast on leitud rauatagi ja söepuru.
EKLA, f 199, m 16, 44 (I-5) < Kõpu khk., Puiatu v. – Ants Vihman < Toom Valtin (1926)

Kuningasaare tegid pajudest lagedaks soldatid, kes Viljandi mõisa pääl olid.
EKLA, f 199, m 16, 44 (I-5) < Kõpu khk., Kõpu, Puna kõrts – Ants Vihman < Tõnis Jürisson (1926)

Kuulsin Auksaare karjastelt (Uue-Karistes), et nad Uue-Kariste metsast on leidnud maa-alused kambrid, köögid ja sahvrid. Arvatavasti on see tehtud Ilmasõja ajal kartuses sakslaste eest. Kambrimäed on säälsamas.
EKLA, f 199, m 16, 44 (I-5) < Kõpu khk., Songa t. – Ants Vihman < Alide Tamman, s. 1900 a. (1926)

Kõpu metsavahid Teesoost jne, aga mitte Aliste mehed, nagu mõned räägivad, tegid omale maa-aluse maja Saare Rebaste mägedes, sakslaste hirmul. Hää suur elutuba ühes köögiga. Nad arvasid ja kartsid, et sakslased tulevad lennumasinatega jne ja et nad ära ei näeks, istutasid puid veel majale pääle. Maja seinad ja lagi on puust. Aliste mehed käisid teinepool metsas kohta vaatamas koopa ehitamiseks. Ka sakslaste hirmul. Ehitamisest ei tulnud aga midagi välja. See oli revolutsiooni algul.
EKLA, f 199, m 16, 45 (I-5) < Kõpu khk., Songa t. – Ants Vihman < Tõnis Tamman, s. 1852 a. (1926)

Kui sakslane juba Riias oli, siis arutas siit ümbruskond, et kui saks peaks tulema ja põgenema oleks pidanud, siis oleks me läinud Mõrdeperasse, see on metsa nimi Kilingi-Nõmme pool soo sees, just raba külje all. Sääl on Maassaare mägi ja sinna oleks siis koopa teinud. Sääl on ka varemil aegil pelgus oldud, sest koht selleks on väga hää.
EKLA, f 199, m 16, 45/6 (I-5) < Kõpu khk., Oovi – Ants Vihman < Jüri Nurk, s. 1853 a. (1926)

Kaabakad olid siin pelgus.
EKLA, f 199, m 16, 46 (I-5) < Kõpu khk., Musta Tõramaa t. – Ants Vihman < Ants Martinson, 74 a. (1926)