Ajalooline traditsioon: K�pu.

Suusõnaline traditsioon - Sõjad vanematest aegadest pääle


Kuningasaar oli ühes Raudna jõega vahel ja üks kuningas oli oma vägedega ühel- ja teine teiselpool vastamisi. Võib-olla, et oli ka lahing, ei tea seda.
EKLA, f 199, m 16, 54 (III-3) < Kõpu khk., Puiatu v., Raani t. – Ants Vihman < Mari Krass, s. 1855 a. (1926)
 
Andemägi asub Vindla talu maa pääl. Sääl olnud vanal ajal sõjalaager. Rüütlimäel olnud ka sõjalaager.
EKLA, f 199, m 16, 54 (III-3) < Kõpu khk., Puiatu v., Kolga t. – Ants Vihman < Mari Lõhmus, 74 a. (1926)
 
Rüütlimäel olnud vanast pukk-tuuliveski, mida alt keeratakse. Mina ei näinud seda.
EKLA, f 199, m 16, 54 (III-3) < Kõpu khk., Puiatu, Kingu t. – Ants Vihman < Juhan Mitt, s. 1850 a. (1926)
 
Krimmi sõda tõi muutust, see viis meilt peksu ära. Pärast sõda kaotati peks ära. Vanast oli ta Suure-Kepi mõisa, sest et kubjastel olid suured, pikad kepid. Hiljem ei meeldinud see ja pandi e asemele õ. Kõpu kubjas Jaan Hammer nägi kord pääle Krimmi sõda, et Seks Märt oli natuke kaari alla kasuma jätnud ja kubjas andis temale kolksti õla otsa, Märt vikatiga vastu. Asi läks kohtusse. Onu Jüri Jürisson oli kohtumees. Siis öeldi kubjale: "Sa oled vana mees, lubame sulle keppi kanda, aga vaata, et sa sellega enam kedagi ei löö." Krimmi sõja ajal võeti 3 korda aastas soldatisi. Kaks korda võeti soldatisi 20 meest vallast aastas ja kolmas kord võeti miilitsaid – 2 meest. Kokku aastas valla päält 22 meest. Siis korjati kah hõberaha rahvalt sõja kuluks; 1 rubla eest makseti 1,5 rubla. Pääle selle ei võetud 7 aastat soldatisi, kui siis uuesti võtma hakati, pidid kõik ilmuma liisku võtma. Mõisal jäi 25 ja vallal 25 meest, keda ei saadetud soldatiks. Pääle Krimmi sõda oli ainult vallal õigus veel jätta 100 mehe kohta 1 mees ja valla kohtule jäi veel lühikeseks ajaks peksu õigus. Kui liisku hakati võtma, siis käis kihelkonna kohtunik valdamööda liisutamas.
EKLA, f 199, m 16, 54/5 (III-3) < Kõpu khk., Kõpu, Puna kõrts – Ants Vihman < Tõnis Jürisson, s. 1840 a. (1926)
 
Tanumaraba juure on vanast, Rootsi sõja ajal, laudadega soldatid Pärnust tulnud. Igal soldatil olnud laud seljas ja selle abil roomasid üle raba, mis muidu inimest ei kandnud. Tanumaraba on Aliste küla juures.
EKLA, f 199, m 16, 56 (III-3) < Kõpu khk., Osju t. – Ants Vihman < Jüri Martinson, 80 a. (1926)
 
Umbes 200 aastat tagasi olevat meie suguselts minu vanemate jutu järele elanud Viljandi vallas Maiste talus. Ühe suure sõja järele on inimesed aga kõik nii otsa saanud, et kusagil enam ühtegi näha ei olnud. Siis hakanud otsima ja Maistelt minema ja tulnud kuni Kaniska taluni (Seru külas), säält on vist leidnud mõned inimesed eest. Hiljem on aga Kaniskalt jälle edasi liikunud ja lõpuks välja jõudnud praeguse Aliste küla Pärna tallu ja sinna ka jäänud kuni Songale tulekuni.
Aliste külas oli põldu juba sel ajal ja siin ei olnud inimesed ka kõik otsa saanud, vaid asusid enamjagu omil kohtel. Sel reisil on inimese jälg nii armas olnud, et teda nähes talle suud on antud, et veel ikka üks inimene elab, kes võib jälge teha.
EKLA, f 199, m 16, 56/7 (III-3) < Kõpu khk., Aliste k., Songa t. – Ants Vihman < Jüri Tamman, s. 1876 a. (1926)
 
Vanast käinud pardiajajad kormi kokku ajama ja tapsid selle juures inimesi, kui kätte said. Mäeltkülla tulnud kord 3 pardiajajat ja hakanud tares ahju ees soetama, võtnud riided lahti ja olnud ahju ees. Parsile peitu läinud talunikud nägid seda ja tapsid puulõmmega ära, olid 3 vene naist. Mehe ema rääkis seda.
EKLA, f 199, m 16, 57 (III-3) < Kõpu khk., Aliste k., Venesauna t. – Ants Vihman < Ann Roosenberg, s. 1846 a. (1926)
 
Rootsi sõjavägi on tulnud Pääsmaa poolt, vist Pärnust, teised tulid siit poolt (Venesauna poolt) vastu. Lahing oli siis Läti ja Pääsmaa vahel. Rootslased löödi taganema ja nad ei saanud muud teed valida, kui läksid Tanumaraba mööda Kariste poole. Tanumarabas pole laukid, on kitsas ja kõva raba. Sel reisil on kuninga saapad vett täis läinud ja Vana-Karistes olnud ta ööd, säält saanud kuivad saapad jalga ja sellest saanudki Kuivasaapa, nüüd Saapa talu, oma nime. Vene ajal ei maksnud need 2 talu mingit maksu, sest olid priiks kingitud. Taganemise ajal lükkasid rootslased oma rahakatla paksus metsas olevasse sügavasse Aliste jõe hauda, et mitte vaenlase kätte ei sattuks. Johan Tuisk, Pääsmaa metsavaht, kui ta Teesoost (metsavahikoht) ära oli läinud, umbes 40 aastat tagasi, oli selgete ilmadega vahtinud, et näha saada, kas sääl on midagi. Tema oli siis näinud pool ratast ja rummu moodi asi paistnud ka. Rahakatel olnud kahe ratta pääl ja jõgi on säält kohalt kole sügav. Johan Tuisk elab praegu Riisakülas Kangru talu maa pääl, Tori vallas, enne oli see Vastemõisa valla järele.
Enne oli õige Kõpu piir meie (Venesauna) ja Pauna vahel, aga Pauna, Pääsmaad, Läti, Kõdu ja Tõramaa külad on kõik kroonu käest Kõpu külge varastet.
EKLA, f 199, m 16, 57/9 (III-3) < Kõpu khk., Aliste k., Venesauna t. – Ants Vihman < Jüri Roosenberg, s. 1872 a. (1926)
 
Meie lauda taga on üks vana-aegne sepikoda olnud. Vana rahvas arvab, et siin on Rootsi sõja ajal olnud sepikoda. Üks tudent käis ja rehkendas siin välja ja ütles, et siin pidavat kusagil üks ase olema ja et see siinsamas ongi. Kui suina veel poisika olin, siis nägin veel vundamendi aset ja sellest natuke eemal (umbes 20 sammu) oli üks suurem maja olnud, selle vundamenti nägin ma ka. Kaevasin sepikoja asemelt ja leidsin rauaparka ja ühe raud-tollipulga, mis muust pargast allpool oli. (Tollipulgal on numbrid ja jaotused selgesti veel pääl. Maa on liivane. Arvatavasti on see hilisemast ajast. Pulga pikkus 12 tolli. - A. V.)
EKLA, f 199, m 16, 59 (III-3) < Kõpu khk., Nurga t. – Ants Vihman < Tiit Sander, s. 1884 a. (1926)
 
Sõjad olevat siit läbikäinud, aga kes need käijad olid ja kunas nad käisid, seda ei ole kuulnud. Siis oli siin ju ka päris mets.
EKLA, f 199, m 16, 60 (III-3) < Kõpu khk., Musta Tõramaa t. – Ants Vihman < Ants Martinson, 74 a. (1926)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!