Suusõnaline traditsioon - Katkud; näljad, ikaldused - Haigused

Vanast on katkud olnud, siis on palju inimesi maha surnud. Hiljem oli kõhutõbi, siis suri ka palju inimesi. Kõhutõbe ajal olin väike laps. Siis maeti suurtesse haudadesse ühiselt ja ilma kirstuta.
EKLA, f 199, m 16, 60 (III-4a) < Kõpu khk., Pärsti, Kuuni t. – Ants Vihman < Hans Leiman, s. 1846 a. (1926)

Leiarust (Karulas) olevat kaks korda katk alganud ja laiali lagunenud. Sinna ehitati viimaks palvemaja.
EKLA, f 199, m 16, 60 (III-4a) < Kõpu khk., Hendriku t. – Ants Vihman < Mari Hendrikson, s. 1854 a. (1926)
 
Umbes 50 aastat tagasi tulid mitu korda (oli mõni aasta vahet ja jälle algas) haigused (mitmesugused haigused) Savikotilt välja ja läksid harilikult kuni Viilupi sillani ja siis lõppesid ära. Kõhutõbi oli mitu korda. Savikoti õue oli keedik maa. Kui Tõnis Kurikoff, kes Tartumaale läks, tuli, torutas ta õue ära ja siis kadusid ka kõik haigused, kui peoga pühiti ära. Enne oli rahva suus juba küsimus, kas Savikoti rahvas on terve. Kui terved on, noh siis on terve küla rahvas terve.
EKLA, f 199, m 16, 60/1 (III-4a) < Kõpu khk., Lõmsi t. – Ants Vihman < Hans Akerberg, s. 1854 a. (1926)
 
Viilupi rehe juures on vana matuse paik, luid tuleb välja. Umbes 100 aastat tagasi oli üks kirstuga välja võetud. Neid leide tehti kartula koobaste tegemise ajal. Minu ema oli siis veel tendsik olnud. Ema rääkis, et katku ajal oli üks mees inimesi siia mäele maha vedanud, mõni olnud vedamise ajal veel poolelus ja palunud meest, et ärand vii mind veel, aga mees vastanud: "Ah, kunas ma sulle jälle järele tulen" ja muud kui matnud maha. Selle mehe hobune, kellega ta surnud vedas, olnud rahadega ja ristidega ehitet. Viilupi mäesse on maetud umbes 4-5 põlve tagasi üks Pani ilma kiriklise kombeta. (Vaata lk. 37, nr. 7 [Kadri Kopelm])
EKLA, f 199, m 16, 61/2 (III-4a) < Kõpu khk., Viilupi t. – Ants Vihman < Ado Soon, s. 1857 a. (1926)
 
Mäemetsas on katku ajal maetud. 1667. aastal ja võib-olla et ka Põhjasõja ajal. Olen näinud dokumenti, mille järele, nagu veel mäletan, Poola-Rootsi sõja järele ei ole Pärstis ühtegi inimest enam olnud ja Päris ainult 1 (1660. aasta ümber). Põhjasõja järele oli Päris ja Pärstis õige vähe veel inimesi. Täpseid arve enam ei mäleta.
EKLA, f 199, m 16, 62 (III-4a) < Kõpu khk., Päri m. – Ants Vihman < Ernst Wilhelm von Bock, s. 1874 a. (1926)
 
1869. aastal oli kõhutõbi. Mõnes talus sures 2-3 inimest. Anni kalmedesse (Anni talu lähedal) olevat vanal ajal maetud. Siin elas üks võõrausuline ja sures. Kusagile teda matta ei saanud ja see maeti siis veel 1840. aasta ümber sellesse kalme. Mina nägin veel, et sellel kalmel oli kiviaid ümber, mis nüüd juba maha vajunud on.
EKLA, f 199, m 16, 62 (III-4a) < Kõpu khk., Päri m. – Ants Vihman < Ernst Wilhelm von Bock, s. 1874 a. (1926)