Suusõnaline traditsioon - Katkud; näljad, ikaldused - Näljad ja ikaldused

Olin umbes 22-aastane, kui oli kole kuiv suvi. Vana maade päält ei saadud midagi, ainult uudise päält sai, sääl oli kütist tehtud jne. Oli suur puudus ja vilja jagati magasinist.
EKLA, f 199, m 16, 63 (III-4b) < Kõpu khk., Pärsti v., Elbi t. – Ants Vihman < Mari Nälk, 77 a. (1926)
 
Minu esimesel aastal (1865) (võib-olla et ka kolmandal, 1868), kui talu olin ostnud, oli kole põud. Kõik väljad kõrbesid ära, magasid veeti tühjaks ja suur puudus oli kõigil. Rukki puud maksis varem 70 kopika ümber, aga nälja ajal oli juba üle 2 rubla ja ei olnud selle eestki võtta. Siiski elati rukki najal üle, sest tõugu ei saanud üldse. Kõik metsad ja sood põlesid, päike oli kui verepank, kui veeres ja tõusis.
Kartuli ei saadud ka, olid kui terakesed väikesed. Olin umbes 17- või 18-aastane siis. Meie talus just suurt nälga ei olnud, sest meil oli vana järge jne. Magasi rukkit meie ka ei söönud, selle müüsime ära. Magasi rukki tsetvert, mis me linnas ära müüsime (7-8 puuda), maksis 18 rubla. Nälga suremisi ei kuulnud. Nii oli ka teistes valdades. See oli just segarendi lõpetuse ajal.
EKLA, f 199, m 16, 63/4 (III-4b) < Kõpu khk., Tarthansu t. – Ants Vihman < Hans Torogoff, s. 1849 a. (1926)
 
Olin üle 20 aasta vana, kui kuiv suvi oli. Just nälga ei näinud. Oli nii kuiv, et kastet kah ei olnud.
EKLA, f 199, m 16, 64 (III-4b) < Kõpu khk., Pärsti, Kuuni t. – Ants Vihman < Mari Leiman, s. 1846 a. (1926)
 
Olin ühe aasta oma ostetud koha pääl (Kuuni talus) olnud, kui kole põud oli. Koha ostsin 1868. aastal ja see anti sellesama aasta jüripäeval üle. Metsad ja sood põlesid, mitte Pärstis, siin ehk õige vähe, vaid mujal. Ilm oli suitsune ja päike oli tulipunane ja paistis läbi suitsu. Nälga vast ei surnud keegi, sest väljast toodi ka vilja sisse. Tartust käidi vooriga vilja toomas. Magasist anti jao pärast, nii et kellegil puudust ei tulnud, siiski võeti need päris tühjaks ja alles järgmisel aastal, mis õige hää oli, makseti tagasi.
EKLA, f 199, m 16, 64/5 (III-4b) < Kõpu khk., Pärsti, Kuuni t. – Ants Vihman < Hans Leiman, s. 1849 a. (1926)
 
1868 oli nälg. Kõik vili kakuti peoga väljalt ära. Kerjajad käisid siin isegi Kabalast, mujalt ei kuulnud.
EKLA, f 199, m 16, 65 (III-4b) < Kõpu khk., Kurika t. – Ants Vihman < Jaan Kurrikoff, s. 1865 a. (1926)
 
1867. aastal oli kole külm suvi. 1868. aastal oli kole kuiv, suitsu oli kõik kohad täis, tõug kakuti peoga põldudelt, kartuli sai ainult seeme tagasi, ehk veelgi vähem. Rukkit ikka sai. Siis oli päris nälja aeg, vilja toodi ka Venest, meie seda küll ei toonud, aga teised. Näljasurma juhtumisi ei kuulnud. Magas võeti päris tühjaks. 1869. aasta oli kõige parem.
EKLA, f 199, m 16, 65 (III-4b) < Kõpu khk., Meksi t. – Ants Vihman < Jaak Nõges, s. 1843 a. (1926)
 
Kui see suur põua ja nälja aasta oli, siis käidi Rakveres rukkit toomas, sääl oli raudtee ja sinna toodi mujalt.
EKLA, f 199, m 16, 65 (III-4b) < Kõpu khk., Meksi t. – Ants Vihman < Märt Takk, s. 1856 a. (1926)
 
Kui see kuiv suvi oli, siis põles Pani talu heinamaa, praegu on sinna mets kasvanud. Tõugu kakuti põlvili olles peoga, nii väike ja armetu oli see, et muu riistadega koristada ei saanud. Rukkit ikka oli ja seda sai. Inimesed olid tööta ja käisid kerjamas. Magasid söödi tühjaks ja siis toodi väljast va mädanud vilja, mis hirmust kõhutõbe tekitab, nii et inimesi sellesse suri.
EKLA, f 199, m 16, 65/6 (III-4b) < Kõpu khk., Viilupi t. – Ants Vihman < Ado Soon, s. 1857 a. (1926)
 
Olin siis veel Supsis, kui see kole kuiv suvi oli. Mujal oli igal pool põud, aga meil tuli kole kõvasti müristamise vihma ja meil olid kartulad kui mürakad ja muu vili oli kah hää. Järgmine aasta oli ka mujal juba hää, siis olin Tohvril. Võib-olla, et vihma sel suvel ainult Supsis tuli.
EKLA, f 199, m 16, 66 (III-4b) < Kõpu khk., Pärsti v., Karu t. – Ants Vihman < Mari Tepper, 87 a. (1926)
 
Seda on aastat 59 tagasi, kui ilm suitsu täis oli. Olin siis 14-aastane. Kartulad olid kui terakesed ja muld tolmas kõik. Tartust toodi jahu, tangu ja kartulid. Jahu ja tangud olid koitanud ja kopitanud ja väga halvad. Kartulaid veeti külmetanud kotes, siis olid need terved sees. Olin siis Vardis. Magasi vili oli ka must ja väga halb.
EKLA, f 199, m 16, 66/7 (III-4b) < Kõpu khk., Päri v., Päri m. – Ants Vihman < Maret Ojasoo, s. 1853 a. (1926)
 
Nagu teiste jutustus. Pääle selle: Riiast toodud jahu olnud tärpentiiniga.
EKLA, f 199, m 16, 67 (III-4b) < Kõpu khk., Päri v., Matsi t.; Sanga t. – Ants Vihman < Andres Andrei, s. 1848. a.; Jaan Veinthal, s. 1863 a. (1926)
 
Nagu teiste jutustus. Siis veel: Kui see nälja aeg oli, siis söödi üldiselt viimast korda rapandse leiba.
EKLA, f 199, m 16, 67 (III-4b) < Kõpu khk., Päri m. – Ants Vihman < Ernst Wilhelm von Bock, s. 1874 a. (1926)
 
Olin 16-aastane, kui kuiv suvi oli. Sood ja metsad põlesid. See oli enne Mihkli laata 1 või 2 päeva, kui esimene vihm tuli. Nõelusime vana kasuka ja muid naha tükke põlvede alla, kui teri ja päid käsitsi põllult korjasime, ise põlvili olles. Kartulad olid kui kuulid. Ei oleks väljast vilja toodud, siis oleks küll paljud nälga surnud. Vilja anti laenu pääle, pärast maksid selle laenu jälle pikkamööda tagasi. Lehmad ja sead olid kui nahad.
EKLA, f 199, m 16, 67/8 (III-4b) < Kõpu khk., Puiatu v., Täku t. – Ants Vihman < Johan Riisenberg, s. 1852 a. (1926)
 
Sel kuival suvel said vihma ka Tuhkja ja Upsi talud, Sammaste ja Vaistre valla külad Kaarlis, Kiipsu ja Aratsi talud Kõpus. Elasin tolkorral Metskülas, sääl ei tulnud tilkagi tervel suvel. Vihmasao päeval läksin ma Metskülast ja nägin: Tohvril ei olnud veel tilkagi, Leppojal olid juba tilgad, Osjus olid juba rööpad ja lohud vett täis, Tuhkjas oli ka päris vihm olnud, siis Padriku ja 2 Upsi talu, neis oli igas vihma tulnud. Ei tea, palju ta edasi läinud oli, kaugemal ei käinud, läksin Upsile. Sääl, kus vihma tuli, olid ilusad viljad. Olin siis 26-27-aastane. Kui 18-20-aastane olin, siis oli ka üks kuiv suvi. Meie läksime Upsilt Torile veskile, sest omad veskid olid kuivad. Toris kakuti siis peoga vilja.
EKLA, f 199, m 16, 68/9 (III-4b) < Kõpu khk., Kõpu, Puna kõrts – Ants Vihman < Tõnis Jürisson, s. 1840 a. (1926)
 
Selle suure põua ja nälja ajal olid inimesed kõik nälginud ja niikui uutse leiba on saanud, on kõik kõhutõppe jäänud. Meil sures ka üks tüdruk ära. Metsamaal on palju surnud, aga kõva põlde pääl ei ole nii hull see asi olnud. Kõpus oli kord 11 surnut korraga matta, Viljandis oli alati üle 20. Seda on 80 aastat tagasi, olen 78-aastane, õde on 3 aastat vanem ja tema oli väike laps olnud siis.
EKLA, f 199, m 16, 69 (III-4b) < Kõpu khk., Marguse t. – Ants Vihman < Johan Juhkam, s. 1848 a. (1926)
 
Järvamaalt käisid noored mehed siin tööd otsimas, palka nad ei tahtnudki, tahtsid ainult söögi eest teenida. Meil Napsil oli juba üks Madis ja hiljem tulid veel 3 tükki, aga need läksid ära. Madisele ostsin saapad, tubakat ja ehk veelgi muud. Tallinnamaal olnud siis suur nälg.
EKLA, f 199, m 16, 69 (III-4b) < Kõpu khk., Napsi t. – Ants Vihman < Willem Ekbaum, s. 1865 a. (1926)
 
Kord oli 7 aastat järgimööda vihma sadanud ja vesi võtnud vilja ära. Peterburist toodud siis kuulega (mis see kuul tähendab, seda jutustaja ei tea, aga kuulega toodud, seda teab kindlasti. Vene vilja mõõt – A. V.) vilja. Leivasse on siis õige ohtrasti linaseemne haganaid pandud, aga need ei ole leiba koos pidanud, siis on nõmme sammal tarvitusele võetud, see olevat hää olnud, leib olnud valge ja sikke. Seda leiba antud ka jao pärast. Nälga küll keegi ei surnud. Kole kuiv suvi oli kohe pääle vihmast aega. Siis oli ka kole kõhutõbi. Minul olid 2 poega kõhutõbes. Punasel Jaanil sures poeg ära. See oli 1 aasta enne Teesoo ehitust ja vihmane suvi oli 2 aastat enne. Kõhutõbi tuli siis kui taevast, varem Kõpus neid haigeid ei olnud.
EKLA, f 199, m 16, 70 (III-4b) < Kõpu khk., Aliste k., Pärna t. – Ants Vihman < Liisu Ardel, s. 1841 a. (1926)
 
Kuival suvel siin nälga ei olnud. Siin ei saa vesise suiga midagi (Venesaunal).
EKLA, f 199, m 16, 70 (III-4b) < Kõpu khk., Aliste k., Venesauna t. – Ants Vihman < Ann Roosenberg, s. 1846 a. (1926)
 
Siin (Tuhkjal) jõeäärne ja vesine maa, kuiva ei ole siin kunagi olnud. Kui see kõhutõbi oli, siis surid Tuhkja talus kõhutõppe onu, onu naine, onu poeg ja esimesena minu oma poeg. Olin siis 20-aastane, 18-aastaselt läksin mehele, 1 aasta pärast oli poeg ja see suri 1-aasta vanuselt. Nüüd (1926) sain jakobipäeval (25. juuli) 82-aastane. Padrikus sures üks naine tuhuvoodis (lapsesünnis). Poldil ei surnud ühtegi ja Upsil ka mitte. Upsil oli perenaine (Jürisson) ahelatega, hiljem kui vagasemaks jäi, paalaga mitu aastat saunas kinni. Sinna ta ka sures. Peremees võttis enne selle lolli naise surma juba teise ja laulatas ka; esimene oli ka laulatud naine. Lolliks oli ta vihastamisest jäänud; oli kord heinu kusagilt viidud ja ei ole tema keeldu kuuldud. Nii oli siin 3 nädala jooksul 4 surnut. Kõpu maisamaal oli ka kõhutõbe kuulda.
EKLA, f 199, m 16, 70/1 (III-4b) < Kõpu khk., Tuhkja t. – Ants Vihman < Eeva Roosenberg, s. 1844 a. (1926)