Ajalooline traditsioon: K�pu.

Suusõnaline traditsioon - Mõisate, külade ja talude lammutamine


Pärsti mõisa põllus nimetatakse ühte kohta Elbiks, arvatavasti oli sääl kord Elbi talu.
EKLA, f 199, m 16, 188 (III-8) < Kõpu khk., Pärsti v., Elbi t. – Ants Vihman < Hendrik Nälk, s. 1887. a., Mari Nälk, 77 a. (1926)
 
Talude lõhkumisi ei ole minu ajal olnud. Nägin Pärsti mõisa põllul ühte metsatükki, mida hüüti Elbi Kopliks, meie linatükk oli sääl lähedal. Tiitluse talu ahju ase oli 1862. aastal veel näha. Oli kord soe ilm, kui ma säält mööda läksin, siis laulis kilk veel ahju jäänuste vahel. 1860. aastal oli veel Nigula talu ahju ase näha mõisa Pollimetsa servas. Räästa talu olevat ka olnud Pollimetsa pool kandis, aga selle varemeid ei ole ma näinud. Nimetud taludest ei ole ma tervena ühtegi näinud. Lõhkumist ka ei tea. Praeguse Kaelapulga talu all on arvatavasti Räästa talu maad, vähemalt asus Räästa talu Kaelapulga ja mõisa vahel ja kust kord piir tõmmati, see oli mõisa asi. Kaelapulga talu olevat hiljem asutet, kui karjapoiss (sünd. 1849) olin, siis nägin juba küll hooneid. Ema üteluse järele olevat sääl esimene peremees olnud üks mõisa poiss, kellele härra talu asutanud. Nigula talu järele õigatakse praegu veel mitmeid kohti, nagu: Nigula sööt, sääl oli ahjuase näha, Nigula heinamaa ja Nigula oja. Räästa talu järele: Räästa alune heinamaa, see on praegu Andu käes. Elbi talu järele nimetati ühte kuusikut Elbi kuusikuks.
EKLA, f 199, m 16, 188/9 (III-8) < Kõpu khk., Tarthansu t. – Ants Vihman < Hans Torogoff, s. 1849 a. (1926)
 
Pärstis olid Elbid ja Tiitlased, mis ära on kadunud. Näinud ma neid ei ole kunagi. Praegu on veel olemas Tiitluse perekonna nimi, mis ehk talust on tulnud.
EKLA, f 199, m 16, 189/90 (III-8) < Kõpu khk., Pärsti v., Kuuni t. – Ants Vihman < Mari Leiman, s. 1846 a. (1926)
 
Varblase talu olevat ka olnud, nägin ise mõisa metsas varemeid. Võib aga olla, et see ka Räästa oli, ei mäleta enam.
EKLA, f 199, m 16, 190 (III-8) < Kõpu khk., Pärsti v., Kuuni t. – Ants Vihman < Hans Leiman, s. 1846 a. (1926)
 
Elbi talus elasid Elbrehtid ja selle peremehe nägin ma kah ära. Tiitluse talu õigati ka Teetlaoseks, selle aseme olen ma ära näinud. Räästa ja Kaelapulga kadusid vallas ära, praegu on üks Jutu. Räästa talu kaotas mõis ära (aega ei tea) ja Kaelapulga Jutu omanik. Enne mind juba kaotas mõis Roosi talu ära ja võttis maad endale. Sellest on veel järele jäänud inimese nimi Proost.
EKLA, f 199, m 16, 190 (III-8) < Kõpu khk., Kurika t. – Ants Vihman < Jaan Kurrikoff, s. 1865 a. (1926)
 
Teoorjuse ajal oli hulk talusid, mis üldise maamõõtmise ajal ära kadusid: Vardja talu oli Mihkli ja Rinksi vahel, tema maad aeti kahe viimase talu vahel pooleks. Sarve talu oli Piiskari ja Tiidu vahel ja maad aeti kahe viimase vahel pooleks. Oru talud aeti üheks Oruks. Viilupid aeti üheks ja Laaned aeti üheks Laaneks.
EKLA, f 199, m 16, 190/1 (III-8) < Kõpu khk., Meksi t. – Ants Vihman < Märt Takk, s. 1856 a. (1926)
 
Kõrtsi talu kõrtsi lähedalt on kaotatud ei tea millal. Maad võeti mõisale. Nägin veel selle talu varemeid. Käntsa ja Koti talud kaotati ära enne Ilmasõda ja maad võeti mõisa külge. Kaotaja oli Ernst Bock, kes praegu on ise asunik Päris. Rohkem ei tea terves vallas kaotatud talusid.
EKLA, f 199, m 16, 191 (III-8) < Kõpu khk., Päri v., Piirioja – Ants Vihman < Tõnis Mitt, s. 1876 a. (1926)
 
Käntsa, Sepatare (Päri kõrtsi juures) ja Võsa ehk Leimani talud võeti mõisa külge; viimasel on hooned veel alles. Koti, Lõpekuru ja Mäealuse talud hävitati ka ära, kaks viimast pandi metsa alla. Kõrtsitare talu kaotati varem, vana Bocki ajal veel, aga teised kaotati umbes 15 aastat tagasi, praeguse Bocki ajal.
Mees [Mihkel Joonson]: Olin ise Mäealusel selkorral, kui ära aeti. Koti kaotati selsamal ajal, aga Känsa (Käntsa) varem.
EKLA, f 199, m 16, 191/2 (III-8) < Kõpu khk., Päri v., Päri m.; Võsa t. – Ants Vihman < Maret Ojasoo, s. 1853. a.; Mihkel Joonson, s. 1857 a. (1926)
 
Võsa või Leimani, Koti, Võrdi-Käntsa, Kõrtsi ja Sepatare talusid nägin veel. Praeguse Bocki isa võttis nad oma alla ja praegu on kõik põllus, ei ole enam asetki järel. Need olid veel valla talud. Lõpekuru ja Mäealuse olid mõisa maa pääl; Lõpekurru pandi moonakad ja Mäealusele tisler elama.
EKLA, f 199, m 16, 192 (III-8) < Kõpu khk., Päri v., Matsi t./Sanga t. – Ants Vihman < Andres Andrei, s. 1848. a.; Jaan Veinthal, s. 1863 a. (1926)
 
1. Võsa või Leimani oli kvote talu. Sellelt võtsin 8 vakamaad ära ja andsin 20 asemele. Kui see mees ära sures, sai ta poeg mujale koha. See oli 1902. või 1903. aastal.
2. Võrdi-Kätsal võtsin heinamaad ära, sest tahtsin melioratsiooni teha. Põllud võtsin mõisale 1906. aastal.
3. Koti talu majad olid juba päris lagunud. Ma enam uusi ei lasknud ehitada, sest heinamaad olid ka võetud nagu Võrdi-Käntsalgi. Üks Milistver oli peremees, praegu linnas. See oli 1904. aastal.
4. Kõrtsi ja 5. Sepatare hoonetes elasid vanad mõisa teenijad. Kõrtsi koht on juba Rootsi ajal olnud. Hiljem talu enam ei olnud, oli kõrts ja maa ainult. Kord on aga kindlasti talu olnud, sest ma maksin veel kiriku maksu, mis juba vanast sisse oli seat. Nii et see Rootsiaegne koht hävines ehk sõdade ajal.
6. Lõpekuru ja 7. Mäealuse võeti üles minu isa ajal. 1901 või 1902 olid need väiksed kohad.
EKLA, f 199, m 16, 192/3 (III-8) < Kõpu khk., Päri m. – Ants Vihman < Ernst Wilhelm von Bock, s. 1874 a. (1926)
 
Saaremõisa asemel on varem järgmised talud olnud: kokku 4 talu, kahed Lõmsid ja kahed Pambud. Varem on olnud Puiatu karjamõis Pinska külas, enne oli Puiatu järele 7 Pinska küla talu, nüüd on nad Viljandi valla järele. Säält kaotati siis mõis ära ja toodi praegusse Saaremõisa või Friedrichshofi. Saaremõisa meestele anti siis uued maad Pinska külla ja nii vahetati lihtsalt. Aega ei mäleta.
EKLA, f 199, m 16, 194 (III-8) < Kõpu khk., Puiatu – Ants Vihman < Tõnis Raudsepp, s. 1868 a. (1926)
 
Leemeti tallu pandi moonakad elama ja maa jagati neile ära.
EKLA, f 199, m 16, 194 (III-8) < Kõpu khk., Ligelava t. – Ants Vihman < Tõnis Saar, s. 1852 a. (1926)
 
Korvi talu viidi endiselt kohalt kõrtsi lähedalt välja ja asutati praegune Korvi.
EKLA, f 199, m 16, 194 (III-8) < Kõpu khk., Puiatu v., Raani t. – Ants Vihman < Mari Krass, s. 1855 a. (1926)
 
Pääle nende nelja talu (mis nr 29 [Tõnis Raudsepp] nimet) olid veel kahed Saared, nii et 6 talu oli ja sellest ongi Saaremõisa nimi tulnud. Olin siis 14-aastane (sünd. 1852), kui Saaremõisa hooneid tehti.
Enne oli Puiatu mõis Pinska külas ja praegune mõis oli siis Vastemõisa karjamõis. Minu isa rääkis mitu korda, et nad panid puud Puiatus pääle, viisid linna ja tagasi tulles panid Pinskast sõnikukoorma pääle ja tõid Puiatusse. (Nr 88 [Siegfried Joseph von Kruedener] ütleb, et see sõnikuvedu on siin pahupidi pöördud) Saaremõisa talunikkudele ei antud midagi uusi kohte, vaid aeti välja ja mine kus sa tahad.
EKLA, f 199, m 16, 194/5 (III-8) < Kõpu khk., Puiatu v., Täku t. – Ants Vihman < Johan Riisenberg, s. 1852 a. (1926)
 
Korvi talu oli ka varem aleviku juures. 67 aastat on ta nüüd siin praegusel kohal olnud. Endine maa aeti Raanile, Saarele jne. Korvi ehitati küla karjamaale ja siis pidi põldu ise tegema hakkama.
EKLA, f 199, m 16, 195 (III-8) < Kõpu khk., Puiatu v., Kurvi t. – Ants Vihman < Peet Soots, s. 1843 a. (1926)
 
Minu aeg lõhuti Kõpus surnuaia vastast oja kaldalt talu ära. Männiku talu oli mõisa rentnik, selle maad võeti mõisale ja majadesse pandi moonakad elama.
Kitsid, Tebinad ja Kääriku talud lõhuti ära ja asemele tehti Heimtali.
EKLA, f 199, m 16, 195/6 (III-8) < Kõpu khk., Puiatu v., Tohvri t. – Ants Vihman < Ants Roosi, s. 1858 a. (1926)
 
Saaremõisa kivimaja oli juba valmis, kui Puiatu vald mõisa kohtusse kaebas, umbes 45-50 aastat tagasi, teetegemise pärast, sest mõis lõhkus talud ära ja vald nõudis nüüd, et mõis nende talude eest kah teed teeks. Valla poolt olid saadikuteks Kõssa Andres Pihlak ja mina, Johan Mitt Kingult. Meie käisime Tartus asja advokaadi kätte andmas. Advokaadiks oli Hendrikson, tema oli kuulus selle poolest, et ta ka Jakobsoni oli lahti päästnud ja teda usaldati siis ka sellepärast. Asi läks kuni senatini ja mõis võitis, sest neil olevat luba olnud sel ajal lõhkuda. Rahvas rääkis siis, et meie oleme raha endale võtnud ja asja õiendamata jätnud. Selleks andis põhjust selleaegne asjade aeglane käik. Hendriksoni valisime sellepärast, et ta oli ikka targem ja kuulsam mees, sest egas Jakobson omale rumalat ette ei võtnud.
EKLA, f 199, m 16, 196/7 (III-8) < Kõpu khk., Puiatu v., Kingu t. – Ants Vihman < Juhan Mitt, s. 1850 a. (1926)
 
Kooli talu maad võttis Kõpu mõis ära ja pani moonakad majadesse. Olin siis juba töömees, umbes 25 aasta ümber. Serukülas olid talud enne kärakas koos. Enne talude müümist aeti krunti ja viidi laiali.
EKLA, f 199, m 16, 197 (III-8) < Kõpu khk., Kõpu, Puna kõrts – Ants Vihman < Tõnis Jürisson, s. 1840 a. (1926)
 
Külasid lõhuti küll, aga nad said siis mujale maad, ära ei võetud nii, et asemele ei saanud. Inimesed olid siis küll vastu ja hulusid, aga nüüd on neil hää küll. Löövi talu Tõrval kaotati ja maa anti kolmandale Tõrvale. See oli sellepärast, et Löövi peremees ei teinud kohta mäe otsa, enne oli all; Tõrva Mihkel võttis siis selle koha kinni (võttis endale).
EKLA, f 199, m 16, 197/8 (III-8) < Kõpu khk., Kõpu, Puna kõrts – Ants Vihman < Liisu Raudsik, s. 1840 a. (1926)
 
1. Tõnu talu (Kõpus) lõhuti juba enne mind ära. Nägin veel kellert. See asus Sõitami (kellalööja) taga pastoraadi juures. Tõnu oja ja Tõnu heinamaa oli veel 20-30 aastat tagasi rahvasuus. 2. Kooli talud vallamaja juures kaotati kah enne mind hammugi. Neid oli 2 või koguni 4 talu. 3. Männiku talu oli mõisa koht. Umbes 30 aastat tagasi põles ta maha, uuesti üles enam ei ehitud ja maa jäi mõisale.
Subsis oli kroonu maa, vald pidi selle omale saama kasarmute kaotamise järele, aga selleaegse vallavanema, Johan Jaska Kiipsu talust, tegevuse tõttu sai see koguni mõisale. Paljud on veel näinud ristikivide maasse laskmist.
EKLA, f 199, m 16, 198/9 (III-8) < Kõpu khk. – Ants Vihman < Johan Ekbaum, s. 1873 a. (1926)
 
Siis päris vald kah järele vallavanemalt, et kuhu see raha jäi, mis Subsi müügist saadi. Jaska vastas, et see arvati pääraha juure.
EKLA, f 199, m 16, 199 (III-8) < Kõpu khk., Vanaveski t., Solu – Ants Vihman < Jüri Kuuskler, s. 1849 a. (1926)
 
Tõnu, Koolid ja Männiku talud on kõik minu ajal ära õhutud. Nägin ise veel nende hooneid. Kõige varem lõhuti Koolid, siis Tõnu talu aastal 1872 või 1873. Läksin 1871. aastal soldatiks, siis oli veel Tõnu, aga kui aastal 1876 tagasi tulin, ei olnud enam. Männiku põles ära umbes 25 aastat tagasi, kui ta ei oleks põlenud, ehk oleks ta siis veel praegugi alles olnud. Üks sakslane, vana Punt, oli valitseja ja see laskis siis need talud ära lõhkuda.
EKLA, f 199, m 16, 199 (III-8) < Kõpu khk., Kiipsu t. – Ants Vihman < Mihkel Raudsik, s. 1848 a. (1926)
 
Tõnu talu Toomas läks Tartumaale, kui mõis maad ära võttis.
EKLA, f 199, m 16, 199 (III-8) < Kõpu khk., Tõrva t. – Ants Vihman < Eeva Valtin, s. 1845 a. (1926)
 
Kõpus hakati moonakaid asutama 1863. aastal, 2 aastat enne minu (Jaan Juust) tulekut hakati ja mina tulin 1865. Siis ehitati moonamajad Kaevandikku (koha nimetus) ja mõisa, Koolile hiljem. Kooli peremees Jüri Tischler sai Uia talu ja läks vist aastal 1865 sinna. Tõnu oli veel hulk aega rendil, oli kellalööja koht, mis praegu veel 14 vakamaad suur, peremees läks Randu 1866 või 1867, koht jäi tühjaks, hooned lõhuti siis ära ja kellalööjale ehitati praegune maja.
EKLA, f 199, m 16, 199/200 (III-8) < Kõpu khk., Kangelaski või Kaniska t. – Ants Vihman < Jaan Juust, s. 1844 a. (1926)
 
Männiku põles 45 aastat umbes tagasi. Tõnut ei näinudki, Koolit nägin, sinna pandi moonakad sisse ja peremees ostis omale Uia umbes 1868, aga 1865. ja 1870. aasta vahel.
EKLA, f 199, m 16, 200 (III-8) < Kõpu khk., Napsi t. – Ants Vihman < Willem Eksbaum, s. 1865 a. (1926)
 
Pinska oli vanasti väike rüütlimõisa, sääl oli kõik mõisa maa, talusid üldse ei olnud. Siit, Puiatust, veeti sinna sõnikut, viljaseemet ja vili vist pekseti ka siin, s.o Pinskast veeti siia peksmiseks. See oli ju hirmus töö, viitis muidu aega. Saaremõisas oli jälle talumaa, siis vahetati mõisamaa talumaa vastu ümber ja praegu on see mõisamaa. Saaremõisa nimetati minu venna järele Friedrichshofiks. Vend oli polkovnik. 1856 põles mõisa vana hoone ära. Sellel oli veel õlgkatus ja ruumisid oli kõigest 3-4 tuba. Terve mõisa arhiiv ühes piltide kogudega hävinesid. Selle asemele tehti praegune Puiatu härrastemaja (mis on 2-kordne puuehitus).
EKLA, f 199, m 16, 200/1 (III-8) < Kõpu khk., Puiatu m. – Ants Vihman < Siegfried Joseph von Kruedener, s. 1865 a. (1926)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!