Suusõnaline traditsioon - Usulised liikumised

Pärsti vana rahvast ei olnud sugugi veneusku, kui nüüd on, siis on need sisse tulnud.
EKLA, f 199, m 16, 257 (III-12) < Kõpu khk., Tarthansu t. – Ants Vihman < Hans Torogoff, s. 1849 a. (1926)
 
See oli häda asi, kui mõni pühapäeval kirikust kohe kodu tuli, ilma et ei oleks Leiarus palvemajas käinud. Selle kohta arvati siis, et ei tea, mis tal viga oli, kas ta haigeks jäi või ... Kirikus käidi hoolega, kui kõik korraga ei saanud, siis kordamööda käidi ikka.
EKLA, f 199, m 16, 257 (III-12) < Kõpu khk., Pärsti v., Kuuni t. – Ants Vihman < Mari Leiman, s. 1846 a. (1926)
 
Veneusulistele anti V.-Kõpust ja Vana-Tänassilmast maad.
EKLA, f 199, m 16, 257 (III-12) < Kõpu khk., Meksi t. – Ants Vihman < Jaak Nõges, s. 1843 a. (1926)
 
Salaja laotati teadet: kes veneusku on, see saab maad. Isa ütles, et lasknud ka ennast üleskirjutada veneusu poole, et saab siis maad. Aga vähesed läksid üle ja vähesed said maad.
EKLA, f 199, m 16, 257/8 (III-12) < Kõpu khk., Päri v., Männa t. – Ants Vihman < Peeter Pruuden, s. 1854 a. (1926)
 
Viljandi õpetaja Doll ütles kirikus, olin ise ka sääl, et hoidke veneusu eest kui tule eest.
EKLA, f 199, m 16, 258 (III-12) < Kõpu khk., Ligelava t. – Ants Vihman < Tõnis Saar, s. 1852 a. (1926)
 
Veneusulisi ei sallitud, neid tehti kohtadest lahtigi. Täkul oli Jaan Kark veneusuline, tehti lahti, anti Saaremõisa koht ja Täku anti praeguse peremehe isale, Hans Müürissepale. Olin 15- või 16-aastane.
EKLA, f 199, m 16, 258 (III-12) < Kõpu khk., Puiatu v., Täku t. – Ants Vihman < Johan Riisenberg, s. 1852 a. (1926)
 
Vene kool oli kuni sakslaste tulekuni V.-Kõpu endise mõisa hoonetes. Esialgu rändas kool. Olin 7-aastane, kui kooli läksin. Kool oli siis Matsima talus. Kusta Tompson oli õpetaja, ühe laua otsas seadis tema linu ja teise otsa pääl olid lapsed. Tompsoni järele tuli Jaan Saar, see oskas natuke juba vene keelt. Tompson oli Matsima peremees. Endises vene kooli majas on nüüd baptisti õpetaja ja palvekoht. Esialgu oli neile poolehoid suurem, aga nüüd on vähemaks jäänud. Mõned on ka ristitud. Üks tisler Peet Saks on jutlustaja.
Minu vanaisa on Pärnus käinud veneusku otsimas. Maanälja pärast võeti seda usku vastu.
EKLA, f 199, m 16, 258/9 (III-12) < Kõpu khk., Puiatu v., Veneküla – Ants Vihman < Jaan Taalman, 76. a., Jüri Taalman, s. 1885, (1926)
 
Sel ajal, kui kroonu mõisad vallale rendile anti, küsiti vallalt, et kas ei ole niisuguseid inimesi, kes ehk tahavad maad saada mõisast. Vallast vastati: kes tahab, see ei jõua võtta, kes jõuab, see ei taha. Seda kuulis ka venepapp ja saatis teate: minul on inimesi küll, kes maad tahavad. Siis tegi nii, kes veneusku läheb, see saab maad minu käest. Siis tulidki inimesed, kes praegusest Venekülast maad said. Tulid, mõned kaevasid augud maasse, tegid koopaid ja elasid nendes, sest maju veel ei olnud ja keegi neid oma juure ei võtnud, sest neid ei sallitud. Nüüd läksid vallameestel ka silmad lahti, et oma peremeeste vennad ja teised mehed oleks kõik maad tahtnud, aga papp oli juba kõik välja jaganud ja kätte või tagasi enam ei saanud ja nii jäigi see Veneküla siia. Venekülla tulejad olid kõik väljast sissetulejad. See oli enne minu aega ja seda olen ma teistelt inimestelt kuulnud.
Inimesed käinud Pärnus veneusku otsmas. Minu ema oli alles tüdruk olnud (Heimtalis), kui säält Kibe talust poisid ja tüdrukud Pärnu vene usku otsma läinud. Tagasi tulles nutnud mõned, et veneks on tehtud.
EKLA, f 199, m 16, 259/60 (III-12) < Kõpu khk., Puiatu v., Tohvri t. – Ants Vihman < Ants Roosi, s. 1858 a. (1926)
 
Venekülla tulid inimesed igast ilmakaarest ja olid kole vaesed. Neil midagi ei olnud. Umbes 58 aastat tagasi.
EKLA, f 199, m 16, 261 (III-12) < Kõpu khk., Puiatu v., Kingu t. – Ants Vihman < Juhan Mitt, s. 1850 a. (1926)
 
Veneusku käisid inimesed jala Puiatust Pärnus otsmas. Läksid vahest, valged leivakotid kaelas, härra keelas seda käimist, aga inimesed läksid ikkagi. See oli Kaarli ja Eeva ajal. Kõik, kes sellelt reisilt tagasi tulid, aeti talli ja anti sääl neile nahapääle. Öeldi, et mis te otsite sinna, ta tuleb siia muidugi. Hingemaad anti minu poole eluajal.
EKLA, f 199, m 16, 261 (III-12) < Kõpu khk., Puiatu – Ants Vihman < Villem Kool, 82 a. (1926)
 
Kõpust käisid inimesed Viljandis veneusku saamas, lootes, et siis saab maad kah. Papp ütles küll, et mul ei ole maad anda, minu käest saate ainult usku. Aga rahva hulgas oli niisugune maasaamise kuulujutt, kes ta lendu laskis, ei tea. Inimesed aga läksid jala, leivakotid seljas. Olid mehed, naised, tüdrukud. Viljandis tehti siis nii, et kohe ei salvitud, vaid kirjutati ainult üles soovijad ja mõne kuu järele pidid need siis salvimisele minema. Kirjutamas käisid peaaegu puha, maaga ja ilma maata inimesed, aga pärast ei läinud enam salvima keegi, siis said juba asjast aru, õpetaja (pastor) seletas seda ära jne. Seda on umbes 80 aastat tagasi, mina olin siis veel väike laps.
Ainult 1 veneusuline oli Kõpus Lauri talus Metskülas, see oli Vene Mats. Tõramu Andres Suure-Jaani kihelkonnast viis papi Viljandist kodu ja lasi oma perekonna ja teisi ka ära salvida. Üks tema poeg, Tõnis, oli sääl siis vene koolmeister. Kool oli Tõramu talus teise korra pääl. Talu põles ära umbes 70 aastat tagasi. Kas pärast seda põlemist kooli veel oli, seda ei tea.
Riisakülas Vastemõisa vallas Tori piiri juures oli ka veneusulisi.
1860. või 1870. aastate see oli V.-Kõpus hingemaade andmine.
EKLA, f 199, m 16, 261/3 (III-12) < Kõpu khk., Kõpu, Puna kõrts – Ants Vihman < Tõnis Jürisson, s. 1840 a. (1926)
 
Minu isa läks ka Junsilt Pärnusse veneusku saama, leivakott oli kaelas. Lootis, et siis saab maad ja õigust. Peeter Auster oli köster ja tuli temale Suurekõrtsi juures vastu ja tema reisisihti teada saades ütles, et pööra ümber ja tule tagasi. Ja isa tuligi tagasi. Siis läksid õige paljud Pärnu, aga tulid puha tagasi.
EKLA, f 199, m 16, 263 (III-12) < Kõpu khk., Kõpu, Puna kõrts – Ants Vihman < Liisu Raudsik, s. 1840 a. (1926)
 
Peet Saks on baptistide õpetaja, elab Väike-Kõpus. Suure-Kõpus on temal ka poolehoidjaid. Ta käib naistega sagesti metsas marjul jne.
EKLA, f 199, m 16, 263 (III-12) < Kõpu khk., Vanaveski t., Solu – Ants Vihman < Jüri Kuuskler, s. 1849 a. (1926)
 
Kõpus, Tõramaal, on üksainuke veneusuline, s.o Mihkel Tamm. V.-Kõpus on neid väljast sissetulnuid.
EKLA, f 199, m 16, 264 (III-12) < Kõpu khk., Osju t. – Ants Vihman < Jüri Martinson, 80 a. (1926)
 
Minu isa käis ka Pärnus veneusku otsmas, aga tema ei ole võtnud, sest muud ei ole antud kui ainult veneusku ja mis ma sellest siis võtan, mõelnud ta.
Suure-Kõpus ei võtnud ükski seda vastu. Metskülas Lauri talu popsid olid 2 vene meest, isa ja poeg: Vene Mats ja Mihkel.
EKLA, f 199, m 16, 264 (III-12) < Kõpu khk., Tõrva t. – Ants Vihman < Eeva Valtin, s. 1845 a. (1926)
 
Veneusulisi ei ole siin Aliste külas olnud ja ei ole ka. Adventiste on siin käinud lugemas ja laulmas ja rahvas käis hulgana neid kuulamas, aga vastu ei võtnud keegi nende usku. Neil oli kord ka laulukoor ligi.
EKLA, f 199, m 16, 264 (III-12) < Kõpu khk., Songa t. – Ants Vihman < Tõnis Tamman, s. 1852 a. (1926)
 
Isa rääkis mulle, et papid on õige kavalad olnud hakatusel. Nad kinkinud naisele uue päärätiku ja naine läks siis veneusku.
EKLA, f 199, m 16, 264 (III-12) < Kõpu khk., Puiatu m. – Ants Vihman < Siegfried Joseph von Kruedener, s. 1865 a. (1926)