Suuline traditsioon - Ärkamisaeg

Jakobsoni kõnet käidi hulgana linnas kuulamas. Ta oli hää kõnemees. Kord pandi kõne ajal 200 rubla raha kokku Põllumeeste Seltsi hääks või oli see mõne kooli jaoks.
EKLA, f 199, m 16, 274 (III-14) < Kõpu khk., Puiatu v., Kingu t. – Ants Vihman < Juhan Mitt, s. 1850 a. (1926)
 
Minu poole eluaja sees hakkas Sakala käima, Postimees tekkis hiljem
EKLA, f 199, m 16, 274 (III-14) < Kõpu khk., Puiatu – Ants Vihman < Villem Kool, 82. a., Marie Kool, s. 1876 a. (1926)
 
Minul käis Jakobsoni leht. Mõnel teisel käis ikka kah. Olin Põllumeeste seltsis kah liige Jakobsoni ajal ja hiljem. Teda käidi kuulamas, kui ta vahest kõneles linnas. Kõpus asutati ka Aleksandri kooli komitee, kes raha kogus kooli jaoks. Siis oli ka hääleõigus komitee koosolekul. Olin ise liige. Kui Köhlerile taheti Aleksandri kooli kapitalist raha anda Kuutekani (Kundaukhan = koiduvürst; Juusti teade, nr 66) mõisa ostmiseks Krimmi, siis käisid Kõpu komitee saadikutena Tartus Jüri Kalam, Kõpu koolmeister ja mina. Tartus oli pääkomitee, selle president oli Hurt ja tema oli laenu vastu. Palju oli poolt ja palju vastu, ei tea, kas Köhler sai laenu või ei. Aastat, millal see oli, ei mäleta. Kõpu kihelkonnas oli ainult abikomitee. Peet Köhler, doktori vend, oli sekretär vallas ja tema oli komitee kirjutaja kah. Hiljem oli Hendrikson niisama valla ja abikomitee sekretär.
EKLA, f 199, m 16, 274/5 (III-14) < Kõpu khk., Puiatu v., Kõssa ja Lapi t. – Ants Vihman < Märt Pihlak, s. 1843 a. (1926)
 
Kõpu mehi oli Põllumeeste Seltsi liikmeid küll. Tuhkja Jüri oli ka liige. Naistevalla pool korjas Aleksandri koolile raha Tasase Jaak. Kes Kõpus korjas, seda ei tea. Jakobsoni ajal käis igal Sakala. Enne ja Krimmi sõja ajal käis Pärnu Postimees enamasti igal talul. Kui Sakala hakkas ilmuma, siis jäi Postimees vähemaks ja mõnel käis ka kaks lehte korraga.
EKLA, f 199, m 16, 276 (III-14) < Kõpu khk., Kõpu, Puna kõrts – Ants Vihman < Tõnis Jürisson, s. 1840 a. (1926)
 
Leesmenti Märt oli põline vüülmölder ja tema tellis Kõpus esimese lehe. Missuguse, seda ei tea, vist oli Kodumaa.
EKLA, f 199, m 16, 276 (III-14) < Kõpu khk., Kõpu, Puna kõrts – Ants Vihman < Ann Reiman, s. 1846 a. (1926)
 
Kärksi küla ümbruses käis enne Jakobsoni Postimees. Kui Sakala ilmus, jäi Postimees vähemaks, mõnes talus käisid ka mõlemad. Õige kõvasti hakati Postimeest mõnitama, kui ta laulu tõi väljarändajatest, sääl oli siis, et siga sõidab kahvel seljas jne. Kui Jannseni poeg Harry toimetama hakkas, siis mõnitas Sakala ka teist veel ja Postimees jäi päris ära siis.
EKLA, f 199, m 16, 276/7 (III-14) < Kõpu khk., Vanaveski t., Solu – Ants Vihman < Jüri Kuuskler, s. 1849 a. (1926)
 
Üks Seituni leht käis Tartust. Mõnel harva, kui Jakobsoni Sakala algas, jäi Seituni leht kõrvale.
EKLA, f 199, m 16, 277 (III-14) < Kõpu khk., Osju t. – Ants Vihman < Jüri Martinson, 80 a. (1926)
 
Doll jutlustas Kõpu kirikus: üks lendav madu on ülestõusnud, kes 1/3 rahvast oma sabaga on ümber piiranud. Kõpust käis palju rahvast Viljandis Jakobsoni kuulamas ja oli ka hulk Põllumeeste Seltsi liikmeks Viljandis.
EKLA, f 199, m 16, 277 (III-14) < Kõpu khk.,  Marguse t. – Ants Vihman < Johan Juhkam, s. 1848 a. (1926)
 
Olin ise Aleksandri kooli komitees esimees. Komitee ülesandeks oli ainult raha korjata. Kõpu saadikuna Tartus Kalam ei käinud, sest tema oli haige tolkorral ja Pihlakut ma ka ei tea. Mina sõitsin selkorral parajasti Krimmi Köhlerile külla, kui Tartus see laenamise küsimus otsustamisel oli. See oli aprilli kuul 1883. aastal. Mõis oligi Köhleril siis juba ostet. Kui komitee lõpetati, vist aastal 1885, siis pidi kassaraamatu sillakohtusse ja raha renteisse viima.
EKLA, f 199, m 16, 277/8 (III-14) < Kõpu khk., Kangelaski või Kaniska t. – Ants Vihman < Jaan Juust, s. 1844 a. (1926)
 
Põllumeeste Seltsi liikmeid siit palju ei olnud Jakobsoni ajal; vana Juust oli ja rohkem ei tea. Jannseni Postimees käis ka, kui Sakala tuli, jäi meil Postimees ära. Siin külas ei käinud üldse rohkematel ajalehti. Pääle Jakobsoni surma tuli Kõppu 20 eksemplaari Sakalat, 1881. aastal oli Postimeest ainult paar eksemplaari. Olevikku oli paar eksemplaari. Rossa Rüütelil oli Olevik, siis oli veel Grenštein toimetajaks. Virulast oli 3-4 eksemplaari, selle tellimist võttis sepp Ekbaum vastu.
EKLA, f 199, m 16, 278 (III-14) < Kõpu khk., Napsi t. – Ants Vihman < Willem Ekbaum, s. 1865 a. (1926)
 
Vanast ajalehti Kulli tallu ei käinud
EKLA, f 199, m 16, 279 (III-14) < Kõpu khk., Kulli t. – Ants Vihman < Jüri Org, s. 1865 a. (1926)
 
Algusest pääle oli minu isal, Peet Aamanil, Allika talus Postimees, siis Sakala ja Postimees korraga ja veel Virulane ja Olevik. Nüüd on lapsed kõik juba ära purustanud. Hävitati ka Peterburis käijate palvekirja ärakiri ära.
Minu isa, Peet Aaman, käis ühes Pihlaka Tõnise ja Glück Kustaga Peterburis. Professor Köhler esitanud isa üteluse järele neid Aleksander II-le palees. Keiser teretanud neid kättpidi ja katsunud nendega soome keeles rääkida ja ainult mõned sõnad eesti keeles. Kingituseks annud mehed keisrile kõvera otsaga kepi ja enne nende seletust ütelnud keiser: "See on hää kingitus, ta tähendus on hää. Vene riik on suur, aga väike eesti rahvas on tema tugi." Palvekirja andsid keisrile ära ja tagajärg oli see, et orjus kaotati. (Vaata lk. 215-218, nr. 61 [Tõnis Kuusik])
EKLA, f 199, m 16, 279/80 (III-14) < Kõpu khk., Kõpu – Ants Vihman < Peet Aaman, s. 1865 a. (1926)
 
Kui Jakobsoni Sakala ilmuma hakkas, siis oli Aliste külas igas talus Sakala. Alistest Põllumeeste Seltsi liikmeid ei olnud. Piilinna Peet on praegu liige. Sakalat loetakse praegu ka kõige rohkem. Enne Jakobsoni oli Postimeest ainult Pärtlel ja Palul Uue-Karistes, mujal ei olnudki.
EKLA, f 199, m 16, 280 (III-14) < Kõpu khk., Songa t. – Ants Vihman < Tõnis Tamman, s. 1852 a. (1926)
 
Villem Reiman on pärit Pauna talust, praeguse peremehe isa vend oli ta. Siin ei teinud ta midagi. Sakalat käis küll meil ja Paunal ka, aga ei mäleta enam, aga enamasti igalühel käis.
EKLA, f 199, m 16, 280 (III-14) < Kõpu khk., Aliste k., Venesauna t. – Ants Vihman < Ann Roosenberg, s. 1846 a. (1926)
 
Kas siia taludele ajalehti käis, seda ei mäleta.
EKLA, f 199, m 16, 280 (III-14) < Kõpu khk., Tuhkja t. – Ants Vihman < Eeva Roosenberg, s. 1844 a. (1926)
 
Sakalat käis Puiatus Jakobsoni ajal õige vähe.
EKLA, f 199, m 16, 280 (III-14) < Kõpu khk., Puiatu m. – Ants Vihman < Siegfried Joseph von Kruedener, s. 1865 a. (1926)