Ajalooline traditsioon: K�pu.

Suusõnaline traditsioon - 1905. aasta ja revolutsiooni aeg 1917. aastal


Pärstis oli vagusi.
EKLA, f 199, m 16, 283 (III-16) < Kõpu khk., Pärsti v., Elbi t. – Ants Vihman < Hendrik Nälk, s. 1887 a. (1926)
 
Revolutsiooni aeg tegid punased kolli, viisid mul umbes 20 puuda herneid ja nisu ära Pärsti mõisa. Hennukse Kiisal viidi umbes 50 puuda vilja ära.
1905. aastal tahtsid koolmeister ja kirjutaja, mõlemad olid Reierid, aga mitte vennad, usuõpetust ära kaotada. Peremehed olid vastu ja ei saanud midagi teha.
Muidu oli rahulik.
EKLA, f 199, m 16, 283 (III-16) < Kõpu khk., Tarthansu t. – Ants Vihman < Hans Torogoff, s. 1849 a. (1926)
 
Oli rahulik üldiselt. See on sellega seletatav, et linn lähedal on ja kõik linnas sündis. Ainult üks protokoll on ühest koosolekust 16. novembril 1905. Selle protokolli järele otsustas valla volikogu, et valla koolis peab õppekeeleks olema eesti keel ja sellest otsusest otsustati rahvakoolide inspektorile teatada. Teine otsus oli, et valiti üle-maalise rahvaasemikkude koosolekule Tartusse kaks saadikut: Juhan Jaani p. Kiis maapidajate poolt ja Hans Jaani p. Ritsel maatameeste poolt. Mõlemale määrati 10 rubla reisiraha, mis 1906. aasta vallamaksudega sisse pidi nõutama. See otsus muudeti komissar Nefeedevi poolt. Kooli kohta käiv otsus saadeti ära ja saadikud käisid ka Tartus ära. Peksmisi ei olnud.
EKLA, f 199, m 16, 283/4 (III-16) < Kõpu khk., Pärsti v. – Ants Vihman < Aleksander Jürgens, s. 1879 a. (1926)
 
Karistussalke Pärstis ei käinud. Enamlased käisid ja otsisid kõik kohad läbi, aidad, kapid, riided jne. Peremehel viisid hää jahipüssi ära. Kopalt viidi liha ära ja tahtsid siga ka ära viia.
EKLA, f 199, m 16, 284 (III-16) < Kõpu khk., Pärsti v. – Ants Vihman < Jaan Ainson, s. 1850 a. (1926)
 
Enamlased võtsid püssi ära, hiljem sai kätte. Kopa peremees viidi kinni, sakste tulekul sai ta lahti. Pärsti mõisas oli päämees (enamlaste) Soop, moonakas ja vallamajas olid teised. Püssid korjati mõisa.
1905. aastal ei kaebanud mede ärra kellegi pääle. August Piir, Põka talu poeg, lasti linnas maha, see oli kurjategija.
EKLA, f 199, m 16, 284/5 (III-16) < Kõpu khk., Pärsti v., Kuuni t. – Ants Vihman < Hans Leiman, s. 1846 a. (1926)
 
1905. aastal ei põlenud midagi ja ei püütud ka kedagi.
Enamlased käisid vilja otsimas, murdsid kapiukse lahti ja viisid revolvri ära. Tahtsid kinni ka viia. Asu Elblanst taheti kinni viia, aga ta andnud kinnivõtjatele 25 rubla ja sai lahti.
EKLA, f 199, m 16, 285 (III-16) < Kõpu khk., Kurika t. – Ants Vihman < Jaan Kurrikoff, s. 1865 a. (1926)
 
Rattamaa Lohk (Suure-Jaani kihelkonnas) ja Pani Härm (Viljandi kihelkonnas) olid 1905. aastal Pärsti mõisa soos turbaküünis varjul. Neid käidi püüdmas. Nemad olid Viljandi vallamajas koosolekul, olid sääl ka midagi vastu ütelnud ja vana Sangailov tuli soldatitega pääle. Mina sain Viilupi vanaga läbi kirjutaja köögi välja põgeneda. Siis õhtul kell 9 luges Sangailov seadust ette ja lasi kõik vabaks. Hiljem arreteeriti 7 inimest: 1) Epuni Oja, see lasti Eesti valitsuse ajal maha; 2) Lauri Ohtla; 3) Päeva Kõrevares; 4) Jõngu Lääts ja teisi ei mäleta. Need olid kõik peremehed. Püüti Lohku ja Härmi, aga neid ei saadud kätte. Karistussalke siin ümbruses ei käinud (Kärksi küla ümbruses).
EKLA, f 199, m 16, 285/6 (III-16) < Kõpu khk., Kärksi k., Väljaotsa t. – Ants Vihman < Aleksander Kiilaspea, s. 1880 a. (1926)
 
Päeva Kõrevares Ruudikülast sai peksa ka. Siit kandist (Meksi talu) ei olnud kedagi kinni, ega saanud ka keegi peksa.
EKLA, f 199, m 16, 286 (III-16) < Kõpu khk., Meksi t. – Ants Vihman < Jaak Nõges, s. 1843 a. (1926)
 
Lauri Johan Ohtla, Ants Oja ja Aadu Kõrevares said peksa kuulu järele. Viljandi vallamajas tahtnud koosoleku ajal valitsust kotti ajada, kassat ülevõtta jne, siis piirati sõjaväe poolt vallamaja sisse.
Enamlaste ajal viidi kinni Savikoti vana Andres Kurikoff, Linsi Akerberg ja vist Märt Maassepp ka. Savikoti Kurikoff oli üle nädala kinni, aga Akerberg ainult viidi ja lasti sellesama korraga kohe lahti (üks teine ütles, et ta enamlastega sõber olnud, Pöögelmani Ella olnud tema pool suvitamas jne.).
EKLA, f 199, m 16, 286/7 (III-16) < Kõpu khk., Lõmsi t. – Ants Vihman < Hans Akerberg, s. 1854 a. (1926)
 
Enamlased viisid Märt Maassepa, Piiskari peremehe venna, kinni ja ta oli niisama kui Kurikoffki nädalapäevad kinni. 3 püssi viisid ära ja otsisid kõik kohad läbi. Maassepp oli siis Piiskari talupidaja.
EKLA, f 199, m 16, 287 (III-16) < Kõpu khk., Kärksi k., Piiskari t. – Ants Vihman < Mari Maassepp, 81 a. (1926)
 
Nr 16 [Hans Akerberg] nimetatud isikud said peksa vastuhakkamise pärast. Siivers pidas kõnet turu pääl ja Väljakõrtsi juures (Väljakõrts on Viljandi maakiriku ligidal), et muud kui andke üles nüüd niisugused mehed, muud kui saatke üks kiri valitsusasutusse, ega oma nime vaja pääle kirjutada ei olegi. Meie külast (Kärksi) ei saanud küll keegi peksa.
EKLA, f 199, m 16, 287/8 (III-16) < Kõpu khk., Viilupi t. – Ants Vihman < Ado Soon, s. 1857 a. (1926)
 
1905. aasta talve lõpul oli Päri vallavalitsuse kutsel vallamajas koosolek kaitseväe asutamise asjus mustasaja vastu. Arutati ära, kuidas väed külade pääle saavad jaotatud ja isegi nimepidi äramääratud peremehed, kes pidid õpetama. Püssid pidid saama valla kulul, raha saigi selleks määratud. Mehed olid ainult Päri vallast. Selsamal koosolekul oli ka Jüri Vilms, kes oli siis veel kooliõpilane. Tema oli ühes Jaama Jonsoni poegadega, kelledega ühes koolis oli. Vilms ütles sääl praegusele Bockile õige teravaid sõnu. Bock sai pahaseks ja ütles: "Missugused mehed siin on!" ja läks minema. Peksa ei antud Päris kellelegi. Bock oli ise ohvitser küll ja oli ratsahobusega linnas ja vistist ka oli ühes Siiversiga, võib-olla et mujal peksa andmas.
Enamlased ei teinud midagi, vangis ei olnud kedagi.
EKLA, f 199, m 16, 288/9 (III-16) < Kõpu khk., Päri v., Piirioja – Ants Vihman < Tõnis Mitt, s. 1876 a. (1926)
 
Enamlaste ajal ei tohtinud püssi muidu kanda, kui pidi nende käest luba olema. Luba said siis Matsi peremees, Kudu Jonson ja Raksu Tiit, hiljem nõuti aga, et püssid toodagu ära. Kõik ei viinud ära, Matsi peremees ja Raksu Tiit ei viinud ära ja teised ka. Siis hakati läbi otsima talusid. Ümberkaudu olid kõik juba läbi otsitud, Raksul olid õige tublisti tuhninud, aga siin ei otsitud mitte sugugi.
1905. aasta oli Päris rahulik. Bock tahtis organiseerida rahva hulgas vastukaitset mustasaja vastu. Ainult peremehed olid vallamajja käsutatud selleks. Jüri Vilms oli aga sääl Bockil naha täis sõimanud, Bock saanud vihaseks ja läinud ära. Vilms oli ka ainukene, keda üles anti Bocki poolt, aga ta sai enne ära põgeneda. Viljandi vallavanema Auksmani näitamise pääle said ka peksa mõned.
Nr 12 [Aleksander Kiilaspea] loetud neljaga arreteeriti koos veel rätsep Nurk. Risti talu juures elab endine moonaka naine Liisa Jüris ja see rääkis, et ta oli juures olnud, kui Bock oli inimestele ütelnud, et tema tõmmanud Siiversiga liisku, kumb neist karistussalga ülemaks saab. Liisk langenud Siiversi pääle ja Bock öelnud: "Mul oli päris hää meel, et lahti sain." Noh oleks Bock eesotsas olnud, ega siis ehk nii ülbeid tegusid ei oleks tehtud kui Siiversiga. Karistussalka Päris ei käinud.
EKLA, f 199, m 16, 289/91 (III-16) < Kõpu khk., Päri v., Matsi t. – Ants Vihman < Gustav Andrei, s. 1888 a. (1926)
 
1905. aasta suvel tekkisid jutud, et mustsada tuleb kusagilt. Kudu Õunap oli vallavanem ja Takk oli sekretär, see oli tige mees ja tundis ehk ka poolehoidu punastele. Ma ise käisin mitmel pool mujal rüüstajaid mõisatest eemale hoidmas. Päris ei tulnud aga midagi ette, ma hoiatasin inimesi ja mehed ise olid ka mõistlikud.
Selles liisuheitmises on pool tõtt ja pool mitte. See oli kord Viljandis Kasinas lõunat süües, kui Siivers küsis, et kas ei ole siin mõni ohvitser. Noh mina olin ja pidin seda ka muidugi ütlema. Varem ei olnud ma Siiversiga mitte tuttav. Temal oli abilist vaja ja et muud ei olnud, siis andis minule käsu, et ma mundrisse paneks ja tema juure tuleks. Järgmise päeva hommikul kaunis vara läksingi kodust ratsa Viljandi mõisa, kus ta elas. Siivers oli juba kärmam ja oma töö ära teinud. Ma leidsin teda kaunis kõrges palavikus olevat, ta pesi ennast külma veega üle ja riietus siiski. Ta näitas mulle oma revolvert ja ütles, et ta kõik omad padrunid on pidanud välja laskma, sest soldatitel olnud vähe padrunisi ja nad lasknud halvasti, ta kirus, et kui hirmus töö see on olnud. Et ta jaluli oleks haavatute otsas tampinud, seda ma ei usu küll, aga et mind juures ei olnud, siis ju ei näinud. See oli kohe pääle mahalaskmisi Viljandis. Edaspidiseks tahtis Siivers veel mind kaasa, aga et Karula noorhärra ka oli ilmunud ja ka ohvitser oli, siis läks lõpuks tema Siiversiga ja mina sain vabaks. Ja seda nõupidamist, kumb meist läheb, nimetavadki ehk liisuvõtmiseks.
EKLA, f 199, m 16, 291/3 (III-16) < Kõpu khk., Päri m. – Ants Vihman < Ernst Wilhelm von Bock, s. 1874 a. (1926)
 
1905. aastal oli septembrikuu lõpul koosolek, kus valiti tööliste poolt saadikuteks Tartu koosolekule Männa Pruuden ja Jaan Jürisson, Pruudeni naise isa. Rongiga läksid Tartu, kus rahulikult koosolekud olid. Eneste vahel kiskusid inimesed, mõnele kuued lõhki jne. Vallamajas koosolekul ei arutatud midagi sõjaväe asutamisest, kui vast üksikud selle üle nõu pidasid, aga seda ei tea.
EKLA, f 199, m 16, 293 (III-16) < Kõpu khk., Päri v., Männa t. – Ants Vihman < Peeter Pruuden, s. 1854 a. (1926)
 
Puiatu Saare (karja)mõisa rentnik Kass oli härrale viimase aasta rendi maksmata jätnud ja ise linna õllepoodi pidama läinud. Enne 1905. aasta rabinat, vist samal aastal, tulnud parun Kruedener kord temale uulitsal vastu ja küsinud: "Noh, kunas sa rendi mulle ära maksad?" "Missuguse rendi?" küsinud Kass vastu. "Noh hää küll, hää küll, hääd tervist!" ütlenud parun ja läinud minema. Kui Siiversi lööksalk Viljandisse tuli, siis võeti Kass kinni ja lasti maha. Arvatavasti oli Kass õige mees, sehvti ta ikka oli teinud. Kohtu poolt oli karistamata. Puiatu vallast kedagi kinni ei võetud, maha ei lastud, peksa ei antud. Puiatu valla hingekirjas olejaist võeti Viljandis 4-5 meest kinni ja lasti maha. Pääle Kassi olid need kõik karmantsikad ja pasatskid: 3 venda Koolid ja üks vist oli veel, aga seda ei mäleta enam.
Koosolekuid peeti mitu, ise rääkisin sääl vene keele vastu koolides ja et emakeeles saaks õpetust antud. Vahest sai ka mõni muu sõna öeldud ja kui see ragin tuli, siis sai hirmu ka tuntud. Väljastpoolt käisid kõnelejad: Loorits, Kõpu vallakirjutaja ja Vain, Kõpu õpetaja (kooli). Need rääkisid riiklisest olukorrast ja rahva elu viletsusest ja omavalitsuse parandamisest ja mõisnikkude võimu kaotamisest. Kõned olid kaunis käredad. Nad ütlesid, et valitsus asja enam ei korralda, siis tuleb rahval ise seda hakata läbi viima. Rahvas oli sellega nõus. Otsustati ka mõisat ülevõtta, aga enne tuli juba hirmuvägi sisse. Looritsale ja Vainule ei tehtud midagi. Kohalikkudest Kõpu kihelkonna elanikkudest ei saanud keegi karistada. Tünni Karl Laksberg käis üle-maalisel koosolekul Puiatu valla saadikuna. Üks teine oli Laksbergiga veel olnud, aga ei mäleta kes. Nende valimine sündis Tartust saadetud kutse põhjal.
EKLA, f 199, m 16, 293/6 (III-16) < Kõpu khk., Puiatu – Ants Vihman < Tõnis Raudsepp, s. 1868 a. (1926)
 
Teiseks saadikuks oli Puiatust praegune Uue-Vändra kirjutaja Herman Raid, kes siis Puiatu sekretär oli. Käre oli ainult Tartu koosolek, aga siin kohapääl oli vagune.
EKLA, f 199, m 16, 296 (III-16) < Kõpu khk., Tünni t. – Ants Vihman < Karl Laksberg, s. 1873 a. (1926)
 
Puiatu härra sõitis ratsahobusega ringi, peksis karjaseid. Karistussalk käis, aga ei tehtud kellegile midagi. Mõnda aeti taga küll, aga need hoidsid kõrvale. Härra öelnud küll, et ma kolmele laseks anda nahapääle, aga las jumal maksab. See oli pääle küüni põlemist.
EKLA, f 199, m 16, 296 (III-16) < Kõpu khk., Puiatu v., Täku t. – Ants Vihman < Johan Riisenberg, s. 1852 a. (1926)
 
V.-Kõpu mees Uibo ehitas linna maja, elas linnas ja sai peksa.
EKLA, f 199, m 16, 296 (III-16) < Kõpu khk., Puiatu v., Tohvri t. – Ants Vihman < Ants Roosi, s. 1858 a. (1926)
 
Vist Terrik oli õpetaja ja Metskülas. Siin 1905. aastal kõnesid ja koosolekuid ikka peeti. Koolimajas visati keisri pilt oreli taha ja löödi kepiga auk rinnust läbi. Mina vaatasin kord väljas, et mis asi see sääl on – tulid, punane lipp oli ees, oli rongkäik. Ma olin 6-7-aastane. Kinni ei võetud kedagi, asi sumbutati ära.
EKLA, f 199, m 16, 296/7 (III-16) < Kõpu khk., Metsküla, Kiltsi t. – Ants Vihman < Martin Soop, s. 1899 a. (1926)
 
Kassi oli linn üles annud. Ta olevat õllepoodi pidades ka karmandsikaid pidanud. Kass oli meie sugulane. Valla ametnikud andsid ka üles, kes ei maksnud valla makse.
EKLA, f 199, m 16, 297 (III-16) < Kõpu khk., Puiatu v., Kingu t. – Ants Vihman < Juhan Mitt, s. 1850 a. (1926)
 
Kõpu härra tahtis peksa, aga Puiatu parun keelas ära 1905. aastal. Oli öelnud isale, et Kõpu Stryk tahtnud oma teenijaid peksa, aga ma keelasin ära, et on nad, mis nad on, aga peksa ma neid küll ei lase. Tema oli hää mees.
EKLA, f 199, m 16, 297 (III-16) < Kõpu khk., Puiatu – Ants Vihman < Marie Kool, s. 1876 a. (1926)
 
Taki kooli juure ajas vallakirjutaja rahva kokku koosolekule.
EKLA, f 199, m 16, 297/8 (III-16) < Kõpu khk., Kõpu, Puna kõrts – Ants Vihman < Tõnis Jürisson, s. 1840 a. (1926)
 
Rahvas valinud õpetaja Vaini saadikuks Tartusse 1905. aastal. Teisi oli ka veel, aga ei mäleta. Muud Kõpus ei juhtunud. See ehk mõjus ka Vaini lahtilaskmiseks. Stryk oli Põllumeeste Seltsi esimees ja tegutses leplikult.
EKLA, f 199, m 16, 298 (III-16) < Kõpu khk., Taki algkool – Ants Vihman < Jaak Laane, s. 1885 a. (1926)
 
Olin 1905. aastal vallavanema abi. Koosolekuid olevat siin ikka peetud, aga mina ei võtnud neist osa, sest pidasin paremaks kõigist niisugustest asjadest kõrvale hoida. Koosolekuil nõudnud nad vabadust, maad ja kavatseti väge organiseerida, et kui valitsus ei täida, siis vägisi nõuda saab. Pärast nõuti valitsuse poolt, et kas on valitsusvastaseid koosolekuid peetud ja kes on pidanud. Küsijateks olid 3 vene tšinovnikut. Kõik vastasid, et koosolekuid ei ole peetud ja valitsusvastaseid koosolekuid ei ole ka olnud. Teine abi ja vallavanem ise olid ikka käinud koosolekutel, aga ütlesid ikka ei. Mina ja teine ei käinudki ja ütlesime ka ei. Mõisast oli ka küsimine. Mõisavalitseja Ernits ei teadnud, mis teha, härrat ei olnud kodus, kas vastata ei või ja. Ta kirjutas siis kirja ja kirjeldas selles sündmusi just nii, nagu nad tõepoolest olid. Öösel tuli härra kodu ja valitseja läks ka kohe asja arutama ja andis kirja ära. Härra tõmbanud kirja katki ja öelnud: "Ma vastan neile ise (ma kirjutan ise), meil ei ole ju siin midagi olnud, kas meil neid soldatisi vaja on siia." Ja asi jäigi vaikseks, soldatisi ei käinud, peksa ei saanud keegi ja kinni ei olnud ka keegi.
EKLA, f 199, m 16, 298/9 (III-16) < Kõpu khk., Aratsi t. – Ants Vihman < Tõnis Kuusik, s. 1872 a. (1926)
 
Uue-Kariste poolt pidi tulema mustsada, aga ei tulnud midagi, olid 5 versta kauguselt tagasi pööranud. Minu õemees ütles seda, tema tuli säält poolt ja oli näinud viie reega 11-12 meest.
EKLA, f 199, m 16, 299/300 (III-16) < Kõpu khk., Napsi t. – Ants Vihman < Willem Ekbaum, s. 1865 a. (1926)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!