Suusõnaline traditsioon - Enamlaste ja okupatsiooni aeg

Elbi talus sakslastega suuri pahandusi ei olnud. Algul oli komandantuur, mille alla kuulusid Pärsti ja Karula, Toru talus, hiljem läks Saarepeedile. Rõugeid pandi Hundi talu juures vanas koolimajas, terve vald ühes kohas. Algul pidi leiba viima komandantuuri, hiljem mitte. Siis tuli iga kana päält 2 muna nädalas viia, lehma päält 5 toopi piima nädalas. Kõik oli üleskirjutatud ja mis üle normi oli, see vili võeti ära. Heinu võeti ka, need veeti sügisel Pärsti mõisa ühte küüni kokku. Võid siit ei viidud, sest piima viisime vabrikusse ja sakslased võtsid ise säält võid. Löögipataljoni mehed, kes esimestena sakslastest sisse tulid, viisid naabritalust, Põkalt, aidast liha ära. Minul tahtis seesama pataljon hobuse ära viia, aga sain kätte veel vaksalist.
Algul vangistati Pärstis hulk punasid, revolutsiooniaegne vallavanem Laul Kirikukülast jne. Need viidi Saksamaale, kust hiljem tagasi tulid. Ainult Laul sures sinna ära. Lauli nõudis vald tagasi kui mõistlikku meest. Üldse ei olnud punased siin käredad.
EKLA, f 199, m 16, 300/1 (III-17) < Kõpu khk., Pärsti v., Elbi t. – Ants Vihman < Hendrik Nälk, s. 1887 a. (1926)
 
15. veebruaril 1918. aastal tulid sakslased sisse. 21 sakslast, kolme kuulipilduja mehed olid meie eestoas korteris. Vägisi ei võtnud nad midagi, ei algul ega lõpul. Olid hääd mehed, midagi halba ei olnud. Lõmsilt ja Väljaotsalt Viljandi vallast olid nad sead ära viinud.
EKLA, f 199, m 16, 301/2 (III-17) < Kõpu khk., Tarthansu t. – Ants Vihman < Hans Torogoff, s. 1849 a. (1926)
 
Kord tulid saksa soldatid sisse ja viisid mul ühe paari kamasse ära. Muidu ei võtnud nad omavoliliselt midagi.
EKLA, f 199, m 16, 302 (III-17) < Kõpu khk., Pärsti v. – Ants Vihman < Jaan Ainson, s. 1850 a. (1926)
 
Esialgu, kui sakslased tulid, viisid mul 2 koormat heinu, liha tarest, 6 kana, seebid, saapad, kartulad jne vägisi ära. Hiljem ei olnud enam niisuguseid asju.
EKLA, f 199, m 16, 302 (III-17) < Kõpu khk., Pärsti v., Kuuni t. – Ants Vihman < Hans Leiman, s. 1846 a. (1926)
 
Sakslased viisid mul suhkru, tubaka ja või ära.
EKLA, f 199, m 16, 302 (III-17) < Kõpu khk., Pärsti v., Kurika t. – Ants Vihman < Jaan Kurikoff, s. 1865 a. (1926)
 
Savikotil oli Überwachungsstelle ja kuulus Viiratsi komandantuuri alla. Algul oli ohvitser ja 12 meest, hiljem oli ohvitser ja 4 meest. Esialgu olid preislased väga toored, ei küsinud midagi, muudkui võtsid. Hilisemad olid viisakad mehed. Siin, Savikotil, käisid ka mehed meldimas.
EKLA, f 199, m 16, 302/3 (III-17) < Kõpu khk., Pärsti v., Savikoti t. – Ants Vihman < Andres Kurikoff, s. 1895 a. (1926)
 
Väljaotsalt viisid esialgu sakslased väevõimuga sea ära. Andsin selle üles ja hiljem makseti välja, aga mitte täis hind, vaid ainult osa. Lõmsilt viisid kah sea ära ja Pärstist Erinalt. Esimese laupäeva õhtul viisid nad kõik ära, mis aga kätte said ja lasid siis veel poissi endid küüti külamööda ringi, kus siis kõiki kokku riisusid, mis näppu puutus. Hobune võeti ka ära, aga kui rekvisitsioon kinni pandi, siis said kõik omad hobused kätte.
EKLA, f 199, m 16, 303 (III-17) < Kõpu khk., Kärksi k., Väljaotsa t. – Ants Vihman < Aleksander Kiilaspea, s. 1880 a. (1926)
 
Meilt viisid sakslased vilja ära ja lõhkusid kirvega sealauda ust, aga et vanaperemees õue pääl abi hakkas röökima, siis jätsid järele. Nad nõudsid siis, et meie ise uksed avaks; meie näitasime siis ka neile väiksed sead ette, aga suuri ei näitanud ja nii jäid suured alles. Selsamal korral viisid nad mujalt sigu ära.
EKLA, f 199, m 16, 303/4 (III-17) < Kõpu khk., Kärksi k., Piiskari t. – Ants Vihman < Mari Maassepp,  81 a. (1926)
 
Meilt viisid kana ära ja sea tahtsid maha lasta. Muidu olid nii kui mujalgi.
EKLA, f 199, m 16, 304 (III-17) < Kõpu khk., Viilupi t. – Ants Vihman < Ado Soon, s. 1857 a. (1926)
 
Esialgu viisid sakslased Känsa Mitil hobuse ära, keda kätte ei saanud. Raksu Jaak Tiitil viisid hää hobuse ära ja jätsid oma setukese asemele, kes ei jõudnud käiagi. Laane Särev sai oma hobuse veel raudtee vagunist kätte. Muud ei tea Päri vallas olevat.
EKLA, f 199, m 16, 304 (III-17) < Kõpu khk., Päri v., Piirioja – Ants Vihman < Tõnis Mitt, s. 1876 a. (1926)
 
Mees [Mihkel Joonson]: Olin Jaama talus, kui sakslased vasika ära viisid. Naha sain mõisast kätte ja pärast maksid mulle kah selle eest natuke. Rammsiga tahtsid kah ära viia vägisi, aga perenaine oskas saksa keelt ja siis ikka jäi alles. Hiljem meelitasid nad inimesi lepalehtedest sigaritega.
Eit [Maret Ojasoo]: Olin Päri kõrtsis, kui mulle kapi luku ära lõhkusid.
EKLA, f 199, m 16, 304/5 (III-17) < Kõpu khk., Päri v., Päri m.; Võsa t. – Ants Vihman < Maret Ojasoo, s. 1853. a.; Mihkel Joonson, s. 1857 a. (1926)
 
Känsa Mitt nõudis äravõetud hobusele hinda juure, aga ei saanud pennigi rohkem kui see summa, mis oli määratud, s.o 900 või 1000 marka. Raksu Tiit nõudis ka, aga ei saanud vist midagi. Matsilt viisid ka hobuse ära, kelle eest pärast 800 ja nõudmise pääle veel 400 juure maksid. Päärna talust Viljandi vallast viisid sea ära ja 15 puuda kaeru kah. Vilja üleskirjutamine oli õige loid, tehti muidu nagu moodi.
EKLA, f 199, m 16, 305/6 (III-17) < Kõpu khk., Päri v., Matsi t. – Ants Vihman < Gustav Andrei, s. 1888 a. (1926)
 
Päris oli ainult mõisas wirtschafti ohvitser. Sakslased võtsid kinni 2 inimest: poodnik Endersi ja Aleksander Kaarti, Heimtali kubja poja ja viisid nad Saksamaale, kust hiljem tagasi tulid.
EKLA, f 199, m 16, 306 (III-17) < Kõpu khk., Päri m. – Ants Vihman < Ernst Wilhelm von Bock, s. 1874 a. (1926)
 
Esiti, kui sakslased tulid, võtsid mul raha ära. Veel tapsid kanu ja ei maksnud midagi. Otsisid ka asju, aga lukke küll ei lõhkunud.
EKLA, f 199, m 16, 306 (III-17) < Kõpu khk., Päri v., Männa t. – Ants Vihman < Peeter Pruuden, s. 1854 a. (1926)
 
Enamlaste aeg oli iga pühapäeval koosolek. Kõik kolm Reeseni olid alati koosolekul kas kooli- ehk vallamajas. Reesenite isal on Väike-Kõpu mõisast koht, umbes 20 vakamaad põldu ühes kõrvaliste maiega. Kõik kolm elasid isa juures. Õhutaja ja ässitaja oli Johan Puiss (surnud), kes oli kahe hingemaakoha omanik Väike-Kõpu mõisas. Väike-Kõpu hingemaa mehed ja Puiatu mõisa moonakad olid kõik enamlased ja enamalt jaolt popsid. Puiatu mõisa võeti üle ja Märt Reesen oli valitseja. Juhan oli ka tegev. Kolmas vend, Aleksander, oli arvatavasti veel väeosas kinni, kuid siin viibides tegutses energiliselt. Vallavalitsus võeti üle, volikogu aeti laiali, omad mehed pandi ametisse: Märt Reesen sai sekretäriks ja ühtlasi ka mõisas. Volikogu valiti rahvakoosolekul uus, enamlise koosseisuga.
Enamlastest oli salkkond mehi, kes püsse korjas ja läbiotsimisi toimis. Arreteerimisi ei olnud. Minu juure tulid ka, viisid püssi ära ja nõudsid maaliidu kirjandust. Midagi ei saanud. Ütlesid mulle, kui ise välja ei anna ja pärast üles tuleb, langeb karistuse alla. Mina ütlesin, et otsige läbi. "Kustkohast me otsida teame, kõik kohad paberit täis," oli vastus. Mind oli õpetaja ametist lahti mõistetud ja Juhan Reesen asemele määratud.
Oli nimekiri kokkuseatud, kus mina 17. olin, kellele ei tule mingisuguse kaitseriista luba anda. Nimekirjas oli üldse 53 isikut. Pärast rahvas rääkis, et see nimekiri sisaldanud isikute nimesid, kes punaväe tulekul oleks tulnud maha tappa. Kõik varandused oli otsustatud ära võtta ja ühetasaselt ära jagada. Nädalat kolm saivad nad siin oma valitsust pidada kuni sakslased tulid. Paar päeva enne sakslaste tulekut saadeti Puiatust üle 20 mehe, ainult punaseid, Viljandisse sakslastele vastu. Neil oli talude poolt küüt ja nädala leivakott ligi. Teisel-kolmandal päeval põgenesid kõik kodu tagasi. Päeva tulid sakslased Viljandisse ja õhtul olid juba Puiatus. Eelmisel ööl oli punaste volikogu veel koosolekut pidanud, sääl tehtud otsused on teadmata. Talumehed olid sakslaste tuleku üle üpris rõõmsad. Kohe kutsuti endine vallavalitsus kokku ja nõuti, et punaste vallavalitsus ja nõukogu kinni võetakse ja Viljandi viiakse. Küüt käsutati kokku, millega nõutavad isikud kohale toimetati ja Viljandi viidi. Neid oli umbes 15 meest. Pääle nende võeti sakslaste poolt veel 6-7 eraisikut kinni ja viidi Viljandi. Kõik said varsti vabaks, Saksamaale ei saadetud ühtegi. Rüüstamise juhuseid ei tea Puiatust.
EKLA, f 199, m 16, 306/9 (III-17) < Kõpu khk., Puiatu – Ants Vihman < Tõnis Raudsepp, s. 1868 a. (1926)
 
Okupatsiooni aeg oli meil 2 meest ja 2 hobust söömas. Vilja võtsid nad ära ja keldrest viisid nad liha varga moodi ära, aga selle sain kätte. Puiatu paruni juures käisin Kõpu vallavanemaga. Parun lubas teetegemise asjus jne uue seaduse välja töötada.
Kõpu Leesmendi Karl Riisenbergil lükkasid venelased taganemise ajal tema oma põllu otsas heinakoorma päält maha ja viisid hobuse ühes reega ära. Mind ajasid ka taga. Selsamal korral viisid venelased ka pastor Tischleril hobuse ära.
EKLA, f 199, m 16, 309/10 (III-17) < Kõpu khk., Ligelava t. – Ants Vihman < Tõnis Saar, s. 1852 a. (1926)
 
Enamlaste ajal võeti püss ära, aga sakslaste ajal sain kättte, siis võtsin luba. Minu juures olid 4 hobust ja 3-4 sakslast korteris. Engel oli varem, enne Ilmasõda Puiatus ja Kõpus valitseja. See tuli sakslaste salga eesotsas siia sisse. Engel elab praegu Viljandis. Kruedener oli üks saksaaegne ametnik, poolkohtunik või mis ta oli. Mõned teenijad oli ta lahti lasknud.
EKLA, f 199, m 16, 310 (III-17) < Kõpu khk., Tünni t. – Ants Vihman < Karl Laksberg, s. 1873 a. (1926)
 
Kord tulid mitu sakslast ja ohvitser ning sundisid mõõgaga aidaust avama ja kaeru kotti panema. Ühel teisel peremehel viisid siis 3 koormat heinu ära, selle kuhja juures oli varem varas käinud ja sellepärast läksid sakslased meie kuhja juurest tema kuhja juure. Vägisi võeti voori ja kord aeti isegi Tartu ja säält tagasi tulles saadeti kohe Viljandist Heimtali, ilma söömata ja puhkamata.
Kihult viisid venelased 2 hobust ja 2 rege ära. Sakste aeg pidid Puiatu mehed Marienburgis loomi viimas käima. Igal mehel oli 2 vagunit elajaid käes.
EKLA, f 199, m 16, 310/1 (III-17) < Kõpu khk., Puiatu v., Kurvi t. – Ants Vihman < Peet Soots, s. 1843 a. (1926)
 
Enamlased võtsid vilja õige väikese hinna eest. Sakslased viisid heinakuhja ära ja vilja kah 15 puuda. 8 suurtükki (kahurit) ja moonaladu olid meie talus. Aida võtsid käest ära oma tarvitada. 12 hobust ja 10 meest oli meil ja teistes taludes kah korteris. Vilja eest maksid natuke, aga heinte eest mitte sugugi.
EKLA, f 199, m 16, 311 (III-17) < Kõpu khk., Solu nr 1 t. – Ants Vihman < Willem Karlson, 65. a., Karl Willem Karlson, s. 1892 a. (1926)
 
Alaliselt oli siin 3 hobust ja 1-6 meest sakslasi. Möldril viisid nad sea ära ja maksid ainult 40 marka. Padriku Johanil jne võtsid ka sea ära.
Enamlased saatsid tähtedega inimesi siia vilja otsma. Ma ei annud, et kaevaku kui tahavad. Siis tulid püssega siia, võtsid minu püssi ära ja veske võtsid (Tohvri veske) üle ja mölder maksis kahekordse rendi, neile ja mulle.
EKLA, f 199, m 16, 312 (III-17) < Kõpu khk., Puiatu v., Tohvri t. – Ants Vihman < Ants Roosi, s. 1858 a. (1926)
 
Enamlaste ajal oli sagedasti läbiotsimisi, püssid võeti kõigilt peremeestelt ära ja anti popsidele.
Sakslased võtsid Kurikalt sea ära.
EKLA, f 199, m 16, 312 (III-17) < Kõpu khk., Metsküla, Kiltsi t. – Ants Vihman < Martin Soop, s. 1899 a. (1926)
 
Sakslastel oli siin hobusid ja mehi korteris. Kord oli 25 hobust ja hulk mehi. Kõik toad olid täis, ühes nurgas saime ise olla. Kolm ülemat võtsid oma kätte saali ja teised olid kolmes toas. Ülemad olid sulepatjades ja soldatid magasid maas õlgedel.
EKLA, f 199, m 16, 312 (III-17) < Kõpu khk., Puiatu v., Vindla t. – Ants Vihman < Ann Raisman, 73 a. (1926)
 
Enamlased viisid öösel ree ära, püssi nad ei saanud, sest meil ei olnud seda.
Sakslasi oli siin 20-30 meest ühes niisama palju hobustega. Kõik kohad, rehealused jne, olid neid täis. Neid oli Vindlal, Raanil, Lapil ja mujal. Ülemus oli Puiatu alevikus. Kõik olid kangesti hääd mehed.
EKLA, f 199, m 16, 312/3 (III-17) < Kõpu khk., Puiatu v., Kolga t. – Ants Vihman < Mari Lõhmus, 74 a. (1926)
 
Saksa aeg oli igas talus üks mees ja üks hobune. Söögi pidi talu mõlemile andma.
EKLA, f 199, m 16, 313 (III-17) < Kõpu khk., Puiatu v., Kingu t. – Ants Vihman < Juhan Mitt, s. 1850 a. (1926)
 
Siin üleval, praeguses koolipreili toas, koolimajas, oli Wirtschaftsunteroffizier Boeschel ja hiljem Eckert. Boeschel riisus kord ühe räimeranda mineja Karula mehe paljaks. Ta nägi, et üks talumees läheb, lasi kinni pidada ja kõik asjad vankrist maha tõsta. Leivakoti ja umbes paari puuda ümber jahu võttis ära. Hapupiimalassi tahtis ka ära võtta, arvas et on koor sees, aga meie rääkisime et küll sai, enne kui uskuma jäi, et hapupiim on. Mehel ei jäänud muud nõu üle, kui pööris ümber ja läks kodu tagasi. Eckert oli teistmoodi mees, tema kiristas hambaid ja vibutas rusikaid keiser Wilhelmi pääle, aga ainult siis, kui kahekesi vahest olime. Teiste juuresolekul ta seda ei teinud. Kui vilja ülevaatus ja üleskirjutus tuli, siis teatas ta meile seda ette, käskis muist vilja oma tuppa sängi alla jne viia, et ega nad säält ikka ei otsi.
EKLA, f 199, m 16, 313/4 (III-17) < Kõpu khk., Puiatu – Ants Vihman < Tõnis Raudsepp, s. 1868 a. (1926)
 
Täkule tulid kord sakslased heinu otsma. Ei küsinudki midagi, muud kui läksid ise lakka ja hakkasid säält heinu maha ajama. Perenaine näinud seda ja võtnud luugil redeli eest ära, et enam maha ei saa. Sakslased aga tõmbasid püssid ja ähvardasid perenaist mahalaskmisega. Perenaine kohkus hirmsasti ära ja vist kiljatanud ka kord. Neil oli hulk mehi ja need said siis jaole, perenaisele appi: tõmmasid teibad ja mis keegi sai ja sakslastele lähemale. Viimased seda nähes eest jooksma, ei lasknud ka püssega ja Täku mehed kisades ikka järele. Seda nägid Vindla ja Raani mehed, tõttasid kohe appi, nad tahtsid sakslastele vastu jooksta ja läksid nii ikka kõrtsi poole (kõrts asub alevikus). Alevikust tulid aga teised sakslased tagaaetavatele appi, need võtsid siis Vindla ja Raani mehed kinni ja hakkasid peksma. Täku mehed olid veel kaugemal ja teiste kinnivõtmist nähes jooksid tagasi kodu poole.
EKLA, f 199, m 16, 314/5 (III-17) < Kõpu khk., Puiatu v., Kingu t. – Ants Vihman < Juhan Mitt, s. 1850 a. (1926)
 
Puiatu parun käis sakslastega ühes mune ja vilja võtmas.
EKLA, f 199, m 16, 315 (III-17) < Kõpu khk., Puiatu – Ants Vihman < Villem Kool, 82. a., Marie Kool s. 1876 a. (1926)
 
Venelased võtsid Kihuoja Jüri Kaskilt härja ära. Sakslased võtsid Taki Lepikult sea ära ja Kaevandiku Tamburilt ka, aga viimasele tõid Laane talust uue asemele. Püsse viisid õige paljud neile ära.
EKLA, f 199, m 16, 315/6 (III-17) < Kõpu khk., Kõpu – Ants Vihman < Jüri Sõitam, s. 1844 a. (1926)
 
Enamlased võtsid Kõpu vallamaja üle. Peeter Lindau sai vallavanemaks ja madrus Paju abiliseks. Sekretäriks sai noor poiss Karl Veinberg, Looritsa abi. Endine sekretär Loorits ei annud püssi ja ei kuulanud enamlasi. Vallanõukogu kandidaadid olid ka seatud, aga neid ei saadud enam valida. Mõisa (Kõpu) oli ka üle võetud. Mõisa valitsejaks oli valitud mõisa vanemate komitee. Mõisa sekretäriks oli Jüri Riisenberg (asunik), tema kirjutas ka vallale, sest Veinbergist ei olnud suurt asja. Punakaarti juhtis madrus Paju. Palju püsse korjati peremeestelt ära. Vanaveski Hendrik Meetil võtsid sea ära, jagasid mõisas välja ja Meetile ei maksnud pennigi. Kõpu Ühispangast otsiti saladokumente. Üks võti oli minu käes ja mind viidi püsse vahel sinna uksi avama. Teine võti oli Junsera peremehe Tõnis Martinsoni käes, kes ka sinna toodi (nr 68 [Willem Ekbaum]: kolmas oli Napsi peremees, tema oli nõukogu liige). Läbiotsija oli madrus Paju. Tema ütles, et temal olevat selleks ülemuselt eeskiri, sest pankadest antavat raha välja valgekaarti asutamiseks. Metskülast Lauri Tõnissonil võtsid kuhja heinu ära. Kui sakslased tulemas olid, siis läksid tüdrukuid ja poisse 20 ümber Viljandi, et säält sakslastele vastu minna. Suuremad talud ja pastor Tischler pidid neile minejaile leivakotid viima. Õhtul tulid juba tagasi, aga leivakotid jäid kaotsi, inimesed olid kõik laiali jooksnud ja Lindau ühes Pajuga läks sellejärele Suure-Jaani kuulama, mis sääl tehakse. Vastemõisa kõrtsis söömise ajal võttis Metsküla Tõnisson nad ühes Vastemõisa meeste abiga kinni ja viisid linna. Hiljem püüdsid sakslased punasid, terve nõukogu võeti kinni (Jakob Suri, asunik, oli üks). Muist viidi Saksamaale, muist olid Viljandis kinni. Ojakäär, 50-60 aastat vana moonakas, sures Saksamaale ära, teised tulid tagasi. Sakslased tulid Pärnu poolt (lõuna poolt). Võtsid kohe vallamaja ja mõisa üle. Ratsasalk: 4 soldatit ja 1 ohvitser, käis kõige ees.
Pääle Lindau vangistamist astus iseenesest Kerenski aegne vallanõukogu kokku. Mina olin siis kirjutaja ja tegin ülevõtmise protokolli. Rossa talus vahetasid sakslased hää hobuse oma ronu vastu ümbere ja võtsid veel ühe sea kah ära.
EKLA, f 199, m 16, 316/8 (III-17) < Kõpu khk., Taki algkool – Ants Vihman < Jaak Laane, s. 1885 a. (1926)
 
Enamlased panid seaduse maksma, et välja ei tohi midagi (omast vallast) viia. Üks Pärnu lihunik ostis Kõpust 15 siga ja lasi neid Tippu tuua. Omad (Kõpu) enamlased said teada sellest, sõitsid ette, võtsid sead ära käest ja jagasid seltsimeestele välja. Lihunik kaotas omad käsirahad ja talumehed omad sead. Pärnu mehed ostsid Tõramaalt heinu ja omad enamlased võtnud neilt hobused ja reed ära ja andnud veel tappagi. Minu juure tulid kord öösel 5 meest püssega sisse: 1. Jüri Seitam, asunik praegu Kõpus, kellalööja poeg, tisler; 2. Johan Tasane, talupoiss, praegu asunik Kõpus; 3. Voldemar Matiisen, talupoiss, oli varem ka mul poisiks, praegu Allika talu sulane; 4. Telg, teenis Kihu veskil, mis praegu, ei tea; 5. ei mäleta. Nad sundisid mind uksi avama, ütlesid: "Piiramise seisukord on välja kuulutatud, siin saab läbiotsimine toime pandud, anna tuleriistad siia ja ava uksed!" Nõudsid ka nende vastast kirjandust. Viisid mind siis Kõpu Hoiukassasse, et seda üle võtta, olin nõukogu liige pangas. Ülevõtmine jäi ära, sest Liiberg (üks kaubandusteadlane, praegu veel Viljandis) ei tulnud linnast vastu võtma, siis pandi 3 moonakat vahiks, aga need läksid hiljem ise ära. Enne sakslasi viidi ühelt koosolekult kinni Johan Noodapera, Uue-Marguse ja Johan Kask, Kihuoja peremehed. Pastor Tischlerilt võeti 2 lehma ja vedruvanker ära.
Taganevad venelased muud kui nõudsid küüti. Kõik hobused olid juba küüdis ja viimase viisid nad ise ära, aga ma läksin järele ja Vastemõisa kõrtsi juures, kui nad sisse sööma läksid, sain järele ja hobuse kätte. Naabri Napsil viisid ka hobuse ära. Viimased venelased läksid laupäeval ja teisipäeval tuli Saarde poolt 5 ratsanikku – sakslast, jäid siia sooja ja panid hobused talli. Ühe tunni peatasid ja läksid siis kohe Viljandisse. Ma läksin ka selsamal päeval linna ja see oli juba sakslasi täis. Turu nurgal trehvasin seda ohvitseri, kes esimesena tuli nelja soldatiga ja teretasin, meil mõlemil oli hää meel ja teised mehed imestasid, kust ma seda sakslast juba tunnen. Napsikülas neid korteris ei olnud, ainult öömajal olid mitu korda, kui siit mööda läksid. Vilja üleskirjutamine oli loid, nad ei läinud aita vaatamagi, ainult küsisid.
EKLA, f 199, m 16, 319/21 (III-17) < Kõpu khk., Napsi t. – Ants Vihman < Willem Ekbaum, s. 1865 a. (1926)
 
Enamlased viisid mul 8 vakka otre ilma tasuta ja püssi ka ära. Kätte püssi ei saanud enam, ei tea, kus ta jäi. Saksa aeg oli vaikne.
EKLA, f 199, m 16, 321 (III-17) < Kõpu khk., Kulli t. – Ants Vihman < Jüri Org, s. 1865 a. (1926)
 
Enamlased: Jaan Mänd Aliste külast, teised olid Kõpu maisamaalt, kokku 4-5 meest, tulid püssega sisse ja hakkasid läbi otsima. Kõik hoonete urkad otsisid läbi ...
Peremees pidi ühele Pärnu lihunikule 4 nuumatud siga Tipu koolimaja juure viima, aga enamlased olid vastas, võtsid kinni ja lasid sead Kõpu mõisa viia. Aliste kõrtsikoha omanikul Tõnis Roosenbergil võeti ka selsamal korral Tipu juures 1 siga ära. Teistel ei kuulnud, et oleks võetud. Sigade eest ei maksetud mitte midagi ja mehed otsiti selkorral ka veel läbi. Heinu viisid ka metsast ühe kuhja ilma hinnata ära. Läbi otsima tahtsid veel tulla ja ütlesid ikka, et kus meil see varandus peaks olema?! Aga enne tulid sakslased ja pandi igasse talusse 2 meest ja mõnda ka hobusid. Meil ei olnud hobusid. Sakslased olid hääd mehed.
EKLA, f 199, m 16, 322/3 (III-17) < Kõpu khk., Aliste k., Venesauna t. – Ants Vihman < Ann Roosenberg, s. 1846 a. (1926)
 
Enamlased käisid siin läbi otsimas, ära viisid püssi, aga selle sai pärast kätte, olid Vastemõisa ja mujalt mehed, mitte Kõpu. Sakslased viisid Tuhkja Tiit Roosenbergil sea ja Padriku Jürissonil mitu siga õige väikse maksu eest ära. Siin käisid sakslased harva (metsanurk ja suurevee ajal ehk vihmase suvega on maad üle ujutatud, vee all. - A. V.). Ainult Poldil olid umbes 10 nädalat 7-8 meest 1 hobusega. Tuhkjal, Padrikul ja Upsil neid ei olnud.
EKLA, f 199, m 16, 323 (III-17) < Kõpu khk., Tuhkja t. – Ants Vihman < Eeva Roosenberg, s. 1844 a. (1926)