Mõisad ja härrastemajad - Viiso [Viisu] mõis

Viiso mõis, saksa ja vene keeles Wieso. Mõisamaa üldsuurus 1542 [tessatini] 2160 [ruutsülda].
EKLA, f 200, m 11:1, 37 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)

Härrastemaja Viiso mõisas praegu ei olegi. Seks kasutatakse endist valitsejamaja.
Ennem oli härrastemaja asunud praeguses Viiso mõisa aias või pargis puuehitusena, mis lagunes aastal 1856.
EKLA, f 200, m 11:1, 37 < Peetri khk., Viiso m. – Rudolf Stokeby < Eugen von Harpe (1929)

Senise omanku von Harpe ristiisa von Harpe pidanud küll ehitama uut mõisat, seks oli vedanudki kokku paed. Oli aga ehitajate, venelastega, läinud riidu, lasknud vedada paed Ollikülla, Vedruka-Koordi ristteele ja ehitanud sinna hoopis moonamajad.
Oma nime olevat mõis saanud Viiso külast, mis asunud Vodja pool mõisa põldude kohal. Mõisa moodustamise ajal lõhutud küla maha, asendatud mõisa põldudega ja nii saanudki mõis endise Viiso küla nimeliseks.
EKLA, f 200, m 11:1, 37/8 < Peetri khk., Viiso m. < Türi khk. – Rudolf Stokeby < Rein Ratasepp, 60 a. (1929)

Eug. von Harpe ise arvab, et [nimi] Viiso on tuletatud allikatest „veesuu”. Ja ta metsas leiduvatki allikaid, mis purskavad välja paerahnulisest mäejalalt nagu suust. Laatadel käies on ta hobuste ostmisel kuulnud mujal olevat Viiso [-nimelisi] talusid ja need kõik asuvat allika juures. Nii vastavat see nime derivatsioon tõele.
EKLA, f 200, m 11:1, 38 < Peetri khk., Viiso m. – Rudolf Stokeby < Eugen von Harpe (1929)

See mõis on varemalt kuulunud Engelhardtidele. Viimased neist – kaks venda – töötanud ja tunnud kaasa vennastekoguduse liikumisele. Selle vagaduse tunnuseks püstitanud nad rohuaias mingi mälestise – väike urna põleva leegiga ülespoole, mis pidi tähendama alalist armastuse tuld. See asub väikesel alusel valge marmorist kujukesena. Praegu nimetatakse seda Freundschafts Flammeks.
See urna olevat von Harpe arvates püstitatud a. 1783 paiku. 1824 olid Engelhardid müünud juba mõisa ühele kindral Harpele. Viimase abikaasa mälestisena püsib senini mõisa aias väike monument graniidist ja kannab päälkirja:
„Die Weilande Frau
GENERALIN
CHENRIETTE von HARPE
geb. von BREWERN 1772
gest. 1855.”
Praegune omanik Eugen von Harpe oli ostnud selle mõisa aastal 1898 ja asunud sinna elama 1899. a.
Viiso karjamõisal Korbal ei ole mingisugust härrastemaja, ainult kohaliku kubja hädapäraline elamu. Karjamõisa maa on täielikult jagatud välja, kuna Viisos on ca 50 % põldu veel endise omaniku von Harpe kasutada friisi tõulavana. Tal on praegu ca 80 tõulehma.
Kogu ümbruskond tunneb von Harpet kui hääd ja osavat põllumeest. Ka rahvaga on osanud ta hästi läbi saada.
(Von Harpe kõneles huvitava loo nimede tekkimisest. Viiso mõisas saanud asuniku koha keegi Prank. Ta müünud eesõiguse teisele, teine kolmandale ja nüüd asub ses mitmes peremees, kuid koha nimi on deriveeritud Prankist – Prangli, Prangli saar jne. Ümbruskond teisiti ei kutsugi.)
EKLA, f 200, m 11:1, 38/9 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)