Asjalised mälestused - Suislepi Matsi-Andresse kivirist

Sarnase nime panen ma talle sellepärast, et see rist on Suislepi vallas Matsi-Andresse talu maa sees. Sellest ristiga kivist jutustas minule juba Moorits Liimeon järgmist:
Rootsi sõja ajast peab olema Kivilõpe külas kivirist (s.o Matsi-Andresse kivirist), kuhu on maetud üks kindral.
Samat jutustas ka Tõnis Sakkeus. Kuid need mõlemad teated on liiga lühikesed.
EKLA, f 199, m 21, 4/5 (I-1) < Tarvastu khk., Uue-Suislepi v., (Järv[e]küla), Siidre t. – Elmar Anton < Moorits Liimeon, 90 a. (1926)

Läksin ise kohale ning talu omanik Liiv, kelle maa sees see rist, jutustas mulle sellest ristist ja kohast järgmist:
Olin poisikene, kui leidsin siit maast ühe tinakuuli, mille läbimõõt umbes toll kuni poolteist. Mäletan ka justkui läbi une, et see kivi pikali, maa seest väljas oli ning et selle kivi maa sees olevale osale midagi võõras keeles oli kirjutatud, millest meie keegi aru ei saanud. See kivi on praegu umbes kolm jalga maa sees ning teine samapalju väljas. Ma olin siis umbes kümneaastane, kui see kivi maa seest väljas oli.
Selle kivi ümbrus on inimese luid täis. Ka on siin mõned vanad rahad leitud. Mõni aasta tagasi, kui meie kartulikoopa kaevasime, kaevasime ka maa seest inimese luid palju välja; muuseas kaevasime ka terve inimese luukere välja, mis oli välimuse järele otsustades tugeva inimese luukere. Pääluu küljes oli veel tort juukseid.
EKLA, f 199, m 21, 5/6 (I-1) < Tarvastu khk., Vana-Suislepi v., Matsi-Andresse t. – Elmar Anton < Liiv, 43 a. (1926)

Johan Liiv jutustas sellest kivist ja ümbrusest:
Minu onu jutustas mulle, kui ma veel poisikene olin, et vanarahvas olla temale jutustanud järgmist: Anni silla päält pööranud Rootsi vägi Veneusse pedastiku pääle, millele kohe järgnes Vene vägi. Rootslased olla laagris olnud terve suvi, aga viimaks tulnud rootslastel halvad päevad – lahing. Siis on selles lahingus surma saanud Vene ja Rootsi kindral ning selle mälestuseks olla rootslased kindralite künkale pannud selle kivi. Selles lahingus pole kumbagi võitu saanud. Rootslased, keda ainult „näputäis” järele jäänud, läinud viimaks Tarvastu poole suurtee pääle välja. Surnuluud ja rahad ka tollest ajast päri.
EKLA, f 199, m 21, 6 (I-1) < Tarvastu khk., Vana.-Suislepi v., V.-Roosi t. – Elmar Anton < Johan Liiv, 68 a. (1926)

Kivi ja selle ümbruse praegune seisukord ja välimus enda nägemise järele kirjeldatuna: kivi, nagu juba eelpoolgi tähendatud, on umbes kolm jalga maa seest väljas. Kivi kuju on piklik, nii umbes pool jalga kuni jalg igat pidi lai. Kivi ühel[e] küljele on sisse raiutud ristid, millest mõned on kaunis hästi näha, kuna mõned on väga sammaldanud ning suure ja raske silmitsemise järele on tunda sisse raiutud risti aset. Paar risti on suuremalt ja selgesti sisse raiutud, millepärast ka vist ümbruskond arvab, et selle alla on maetud kaks kindrali, kuna vaevalt märgatavaid riste on seal palju, mis vist on raiutud kivile kahes reas ülevalt kuni alla. Kivi seisab püsti põllul, mis nüüd üles küntud ja vilja all on, kuna varem see söödis olnud. Terve see plats, kust on leitud luid, on nüüd põllu all. See plats ühes kiviga on väga Virtsjärve lähedal.
Valga pool kivi ja platsi on talu, mida nimetatakse Veneusseks; Viljandi pool olevat talu nimetatakse Roosi. Rahvas räägib, et need talud on nime saanud vanast Rootsi sõjast ning nimelt kahe väe seisukohast. Sääl, kus on olnud Vene vägi, on saanud praegune Veneusse, kuna Rootsi väe seisukohast on saanud praegune Roosi (neid praegu mitu).
Kohalikud inimesed ütlevad aga, et see ei vasta tõele ning et mainitud nimed neile taludele on võetud alles hiljuti. Kirikuraamatus olla alles veel endised nimed. Veneusse olla oma nime vist sellest saanud, et selle talu ussaed on olnud kalupüüdjaid venelasi kord täis. Need talud on võrdlemisi Virtsjärve kaldal. Põllud ulatavad kuni järveni.
Need ja kõik teised ümberolevad talud kuuluvad Kivilõpe küla nime alla. Selle nimega on nad märgitud ka kaardile. Eelpool nimetatud kivist ja kohast umbes hommiku poole on nn Ritsniku Liivaauk.
EKLA, f 199, m 21, 7/9 (I-1) < Tarvastu khk. – Elmar Anton (1926)