Arhiivid - Uue-Suislepi valla arhiiv

Selle valla arhiivist olen meeleldi mõned protokollid kas katkenditena ehk sõnasõnalt käesolevasse töösse asetanud, sest kõigi valla protokollid on umbes samasisulised. Et mitte kõigist nii pikalt kirjeldada, toon eelpool tähendatud arhiivist pikemad näited, milledele teiste valdade samasugused näited toetan ning pikema kirjelduse andmata jätan.

Protokoll nr 2, 1867. a. Kirjutaja valimine ja palga määramine.
Palgaks on lubatud 70 rbl raha ja 5 vakka kaeru. Selle eest peab ta valla kirjutused ja ettenähtud kirjad toimetama. Peaksid veel mõnesugused kirjutused pääle tulema, nii kui revisjonikirjutus ja muud sellesarnast, selle eest maksab vald iseäranise palga.
Sarnase sisuga protokolli olen toonud ja toon ka veel sellepärast, et neist paistab vastava kolka majandusline jõukus ja elamisviis kõige paremini silma. Ühtlasi paistab sarnastest protokollest ka selle rahva iseloom ja haridusline seisukord kõige paremini silma.

Protokoll nr 4, 7. II 1867. a.
Kiriku vöörmünder on käsu andnud Pitsu koolimaja uuesti ehitada. Siis kutsuti kokku valla volimehed ning otsustasid koolimaja mitte ehitada, sest et ta veel kõlbab ega uut ehitust ei tarvita. Leiab vald aga kunagi selle tarvis olevat, siis ehitab ta edaspidi. Vallavanem (allk[iri]).
2 vöörmündri ja 10 volimehe allk[irjad], milledest palju riste.

Protokoll nr 1, 22. I 1868. a (sisuline sõnasõnaline ärakiri).
Tänasel päeval tulid peremehed ning ka mõningad volimehed mõisa kokku ja pidasid nõu, et üks mitte oma teenritele enam palka ei anna kui teine ning seadsid kõigile teenritele kindla palga, nii kui alamal seisab: üks naiseline sulane saab igat ühte kolme nurme, 4/3 vakamaad põldu, 40 puuda heinu ning 1 rbl pastlaraha, ¼ vakamaad aiamaad. Sulase naine teeb suvel talutööd ning peab enesel karjane pidama.
Üks poiss, mis kõik töö teeb, saab 4 vakka vilja, 1/3 vakamaa alla linamaad või 15 rbl. Riide saab vanaviisi: kahe aasta päält saab üks kasuk, üks särk, üks paar villaseid pükse, 3 hamet, 2 paari pükse, 2 paari sukke, 2 paari kindaid, 1 rbl pastlaraha.
Üks tüdruk saab 2 aasta päält üks särk, üks kört, üks suvekört (kört – undruk, naisterahva riidest kate, mis ulatab kuni pääle poole puusade), kolm hamet (hame – särk), 2 naela villu, pastlaid nii palju kui peab, üks rbl rätiraha, üle kolme aasta üks kasuk, 50 kop käeraha kauba tegemise juures. Kes nimetatud seadust mitte ei pea ehk oma teenrile enam annab, maksab 5 rbl trahvi.

Protokoll nr 2, 4. III 1868. a.
Volimehed tulid kokku ja pidasid nõu, et nad magatsist sellel kevadel mitte enam vilja välja ei anna, kui siin all nimetatud on.
Igaüks peremees saab viie taalri pääle üks tsetvert rukk[e]id, kümne taalri pääle üks tsetvert kesvi ja viieteistkümne pääle kaks tsetverti kaeru. Iga üks sulane saab ¾ tsetverti rukkit ja 16 karnitsat kesvi (kesi – otri). Vabadik saab 16 karnitsat rukkit ning 8 karnitsat kesvi, see on, kel vili maas on. See mahategemine kestab kuni esimese augusteni s[el] a[astal].
Pääle selle tundsid volimehed tarvis olevat kuberneri käest paluda, et selle valla eest muretsemise kassast 250 rbl valla koolimaja ehitamiseks saaks lubatud.
(Vallavalitsuse nimel: vallav[vanema] ja 9 voliniku allk[irjad])

Protokoll nr [?], 20. sept 1868. a on tulnud kõik peremehed kokku ja teinud omavahel maha, et kui kellegil neist tulekahju juhtub, siis aitavad viimasel üles ehitada tare, ait ning laut kõlgusega ning kannavad kulud, mis vald siis nende pääle jagab hää meelega.
Olgu selle protokolli kohta juure tähendatud, et tähendatud aastal Suislepis ja selle ümbruses väga palju tulekahjusid ette tuli, kuid nende arv tõusis iseäranis suureks 1885.–1890. aastate vahel, millest edaspidi täpsemalt.

Protokoll nr 3, 13. VI 1869 (väljavõte: katkendid).
1) 1843. aastal on otsustatud kihelkonnakooli õpetajale palka 50 rbl maksa. Seda maksu on mõisapidajad ise ära võtnud ilma koolikohtu teadmata ja lubata 1868. a.
2) Tarvastu kihelkonnakooli kohus on ilma maakogukonna eestseisja lubata kihelkonna koolmeistri palka iga koolilapse pääle 2 rbl ja kihelkonna pääle 100 rbl suuremaks mõistnud ja mõisade ära võetud maks 50 rbl – kokku 150 rbl – talurahva pääle üksi maksa on seadnud ja ei ole mitte tähele pannud, et aastal 1858 selle köstri H. Wühneri köstreks võtmise juures ka kihelkonnakooli ülespidamine 1843. aastal protokollis kirjutatud põhjusel selgesti ära lepitud ja protokolli üles kirjutatud on, nõnda et mõisad maksavad 50 rbl palgaraha, vallad 20 sülda puid ja iga koolilaps 3 rbl raha. Sedasinast kooliseisust ja omandust kinnitab ka Liwlandi maa talurahva seaduse raamatu § 592 igapidi muutmata ja kindlaks.
[3)] Siis on vöörmündrid ilma konvendi pääl maakogukonna eestseisuse nõu ja lubata ja küsimata kiriku maja hooned ja ehitused ja parandused ette võtnud ning kõik ehitused ja parandused oma meelevallaga üksi, tööd liig kallilt ja päälegi veel võõrastele välja, teha annud, kui nälja- ja tööpuuduse aastal 1868 talurahval just tarvis oli töörahvast ise anda ja maksusi seeläbi vähendada. Siis kaevatakse veel, et olla [töö eest] liiga kallist [hinda] makstud.
4) Kihelkonna koolmeister H. Wühner ja vöörmönder Deiselden on salaja kihelkonna koolimajale uue nime pannud, keelnud koolil 20 sülda puid andmast jne. Kui mitte kihelkonnakooli enam ei ole, mis kihelkonna koolimaja materjali juures peetakse, siis nõudvad vallad keskmist üüri 35 rbl koolimaja materjali pruukimise eest uue maja ostmiseks.

Protokoll nr 4, 13. VI 1869. a (sisu).
Valiti üle Tarvastu kihelkonna igast vallast mehed, kes Tarvastu kihelkonna raskuste asjus kaebaks ja kohtus käiks jne jne. Neile kõigile anti volikiri.

[Protokoll] nr 5, 13. VI 1869 (sisu).
Antakse volitused kõigile meestele, kes valiti igast vallast, et nad kaebaksid vöörmündri kõrgemasse kohtusse, et ta ilma loata on kirikumõisa vastast ja kõvat reht sellel vaesel aastal ümber ehitama hakanud.

Protokoll nr 10, 5. sept 1869. a (sisu päämõte).
Antakse vallavanemale õigus kohtusse kaevata, et Kestner on Tarvastu kiriku eestseisjaks valitud, kes rahva seas tema vigade jne pärast poolehoidu ei leia.

Protokoll nr 14, 21. okt 1869. a.
Nõutakse vilja tagasimaksmist magatsisse ning nimetatakse ka käesolevat st jutu all olevat aastat igal pool nälja-aastaks.

Protokoll nr 15, 11. nov 1869. a.
Valitakse Uue-Suislepi kogukonna ja kohtu kirjutajaks J. Järv. Palgaks on aastas: 45 rbl hõberaha, 2 sülda puid kohtumaja kütmiseks. Kantselei kulu jääb valla maksa. Juhtub aga tema teenistuse aegu hingede lugemine (revisjon), siis saab kirjutaja iga hinge päält 5 kop hõbedat.

1875. a protokollis on et üks mees ära põgenenud vallast ning et vald peab omal kulul kubermangu tseitungis kuulutama, et ta tagasi saadetakse.

23. jaan 1876. a teevad peremehed jällegi omavahel maha palganormi.
Kes 20-aastane poissmees, saab: 5 vakka vilja, 2/3 linamaad, 3 hamet, 3 paari pükse, üks särk ja villaseid pükse (ehk kasuk), kolm paari sukke ja kolm paari kindaid.
Alla 20 aasta vanadusega on peremehel õigus kaupa teha kokkuleppel.
Tüdrukute palk: raha 20 rbl, 2 naela villa ehk rõõvas, ja nimelt: esimesel aastal kasuk, teisel aastal särk ja suveundruk ja kolmandal aastal üks jakk ja undruk ja iga aasta kaks naela villa.
Naisemehe palk: 4/3 vakamaad maad, ¼ aiamaad kartulimaaks, 80 p[uuda] heinu, naise ja mehe päält 2 rbl pastlaraha.
Kes rohkem maksab, kui eelpool tähendatud, langeb 25 rbl trahvi alla valla koolimaja hääks. (All on 32 peremehe allkirjad.)

1882. a maksis pääraha vene usku liige 4 rbl 32 kop, luteruse usku liige maksis 1 rbl 5 kop rohkem.

1885.–1890. a [oli] palju tulekahjusid. 20. V 1887. a võetakse otsus vastu, et tulekahju puhul üksteist enam ei toetata. Toetavad tulevikus ainult need peremehed neid, kes eelmiseid on toetanud.
1901. aastal on olnud õiget usku 10, luteruse usku 510 meeskodanikku.

Katkend protokollist nr 20, 1. dets 1905. a. Ärakiri.
Punkt II. Eespool nimetatud vallakogu tegi ühel häälel otsuseks õpetuse andmine vallakoolis tänasest päevast saadik ema keeles, s.o eesti keeles sisse seada. Vene keel jääb ainult üheks õppeasjaks. Ei peaks kooliõpetaja eelseisvat protokolli täitma, siis vallavalitsus temale palka maksa ei tohi. Vallakogu lubas kooliõpetaja eest seista, et ta milgil teel ülemuse poolt oma ametist ei või vabastatud saada, ega ka mingisugust tagakiusamist kannatama. Sellest protokollist otsustati ärakiri saata ja ette panna kohalise rahvakoolide inspektorile.
Olen selle protokolli kuuland ja luban seda täita. Kooliõpetaja allk[iri].

Protokoll nr 21 1. dets 1905 (katkendist ärakiri sisuline).
Eelpool nimetatud kogu (38 isikut) tegi ühel häälel otsuseks kohalist talurahva asjade kommisari paluda, et ta lubaks valla magatsi kassast, mille suurus praegusel ajal hinnalistes paberites 4700 rbl, ilma tagasi maksuta 1500 rbl puhtas rahas välja anda sõjariistade ostmiseks valla rahvale, vallamajale ja koolimajale, eneste elu ja varanduse kaitsmiseks praegu kuulda oleva mustasõja vastu.

Protokoll nr 22 15. XII 1905. a (ärakiri sisuliselt sõna-sõnalt).
Vallavanem pani ette volikogule kohalise rahvakoolide inspektori kirja 29. nov s.a nr 1910 ja kohalise talurahva asjade komissarilt saadud kirja 6. dets nr 3331, milles nõutakse (vene valitsuse poolt), et kooliõpetaja peab nii olema, nagu praegu maksvad Vene riigi seadused seda nõuavad, s.o: ei tohi mitte õpetuse andmine koolides emakeeles sisse seatud saada.
Volikogu, asja läbi arutades, tegi ühel häälel otsuseks: kohalise rahvakoolide inspektori ja komissari kirjade järele käia, omalt poolt ligi soovides, et õpetuse andmine küll väga soovitav emakeeles vallakoolides oleks, sest see võiks eesti rahvast rohkem harituks teha.
II. Uue-Suislepi mõisa omanik baron Moorits [Moritz] Theodori p[oeg] Krüdener ilmus volikogu ette ja soovis järgmist protokolli maha kirjutada: „Nagu mul lootus on, et lapsed tulevikus jälle oma emakeeles õppida võivad, sellepärast tahan, nii kui minu kadunud isa seda oli, Uue-Suislepi vallakooli ülespidamisele abiks olla, nimelt:
1) mina luban vallakooli hääks ja nimelt valla koolmeistri palga parandamiseks umbes 15 vakamaad põllumaad ja umbes 7½ vakamaad heinamaad, nii kui juure pandud iseäraliku paberiga kaart näitab, ilma hinnata Uue-Suislepi vallale pruukimiseks. Niisama luban karjamaaks umbes 9 vakamaad, mis Pitso, Õmbleja ja mõisa metsa vahel on selle tingimusega, et kõrval elavate mõisamoonakate loomad ka seal karjamaal söödal käivad. Pääle selle annan, kui mul mitte praegusel mässu ajal suuri õnnetusi ei sünni, 1906/7. a talvel vallakooli rehe ehitamiseks palgid ja katuse latid. Rehe suurus 4 sülda lai ja 7 sülda pitk.
2) Mina luban Virtsjärve kala püüdmise rendi rahast pool osa Uue-Suislepi valla hääks, nii kaua kui nimetatud vald iseseisvalt valitseb ja soovin, et seda summat ka kohalise vallakooli hääks saaks tarvitatud, Virtsjärve kalapüüdmise õiguse väljaandmise juures saab vallavanem olema.
3) Jahiõigus ära müüdud talude piirides, mis praeguse seaduse järele üksi mõisa päralt oli, luban mina talumaa omanikkudele priiks ja soovin, et talumaade omanikud seda õigust välja rendivad.
Pärast minu surma ehk kui minu mõisa peaks ära müüdud saama, peavad minu pärijad ehk järeltulejad samat lubamist ka edaspidi pidama. Kõiki neid lubamisi annan üksi selle tingimisega, et kui peaks üle kõige maa uued seadused antud saama, mis neid asju puutuvad ja teisiti sisse seadvad, siis kaotavad need lubamised oma tähtsuse.
Punkt esimese juure tähendan veel: a) koolimaa annan ma 23. aprillil 1906. a koolile kätte; b) kahe vakamaa rukki saab mõisa 1906. a suvel tagasi kooli maast.“
(Mõisaomaniku allk[iri].)

Protokoll nr 14, 25. aprillil 1906. a (katkendi ärak[iri]).
IV. Uue-Suislepi mõisa omanik baron Moorits [Moritz] Theodori p[oeg] Krüdener ilmus volikogu ette ja soovis, et volikogu 1907. a ja nõnda ikka edasi arvab koolimaja maa rent ühe vakamaa eest 4 rbl.
Pääle selle soovis baroni-herra, et üks moonamees peab ka uues koolimaja päralt olevas rehes, kui see ükskord valmis saab tehtud, oma reht peksma; mida volikogu ühel häälel vastu võttis. (Baroni allk[iri].)

Protokoll 29. dets 1910. a (ärakiri: katkend).
II. Uue-Suislepi mõisa omanik baron Krüdener ilmus volikogu ette ja soovis, et volikogu protokollist 15. dets 1905. a nr 22 punkt II Virtsjärve kalapüüdmise poole rendi rahast saaks ümber muudetud ja lubaks selle asemele 20 sülda männapuid, kahe jala pikkused. Volikogu ühel häälel otsustas oma rahulolemist, et need puud iga aasta saaksid korralikult antud eelnimetatud protokolli põhjuse järele. (Baroni allk[iri].)
1918. a.
Leebiku piimaühisusest on punakaartlaste toitluskomitee võtnud võid ja juustu ning ära müünud. Pärast aga nõuab Liivimaa landrathi-herra Androp, et vald vastava summa piimaühisusele välja maksaks. Vallanõukogu otsustas vastava summa tollekordsete punalaste käest sisse nõuda.
Pärast, s.o 1918. a saadeti enamlased kellele vald usaldust ei avaldanud, vallast välja. 1918. a … märtsil. Vald otsustas punaste poolt taluperemeestelt rekvireeritud vilja eest rahas kinni maksa.
Vallanõukogu ühel häälel toetab põllumeeste palvet, mis saadetud Viljandi maakonna toitlus- ja varustusosakonnale, et 1920. aasta ikalduse pärast 1919. aasta sunninormist vabastada põllumehi.
EKLA, f 199, m 21, 16/31 (II-1) < Tarvastu khk. – Elmar Anton (1926)