Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Talude rentimine ja ostmine

Üks Kirepi mees ütles, et: „Minul oli kolm hobust, käisin vooril nendega. Mulk tuli kahe kärnatse hobusega, ostis hää talu käest ära, no nüüd tuleb raudtee, vooril käimist enam pole, mis meie nüüd teeme.” Meie maksime ise rendi puhtas rahas. Minu isa käis küll ka vahel mõisas teol, kuidas ja mis tingimistel ta käis, seda ma ei tea, vist oli nii, et kui mõisa tarvis, siis pidi minema.
Talude ostmise aegu oli nii – kes raha andis, see sai talu. Vanal olejal oli küll ka natuke eestõigus. Kord Tarvastus oli keegi ühe taluperemehelt 50 rbl laenanud läinud mõisa ning tahtnud laenaja talu selle raha eest ära osta ja pakkunud härrale seda raha käerahaks ehk sissemaksmise rahaks. Härra ütelnud aga: „Ma küsin enne, kas seesoleja osta ei soovi.” Kutsuti mees sinna, see ütles, et: „Ostatahtja minu käest laenas selle raha.” Härra vastanud: „Noh hää! Siis on ta sinu eest sisse maksnud.”
Ostu aegu ehitati ka elutaresid, aga kus nüüd on ajad – suits läheb teist teed välja ja tuppa jääb ainult soe. Mis masin see võib küll olla?
EKLA, f 199, m 21, 89/90 (III-3f) < Tarvastu khk., Uue-Suislepi v., Lepiku t. – Elmar Anton < Hans Tanilas, 82 a. (1926)

Härra katsus ikkagi, et igaüks ostaks ise maa. Kellel paar lehma, aga muudkui anti talu kätte. Natuke, nii umbes kasvõi 25 rbl tuli sisse ka maksa.
EKLA, f 199, m 21, 90/1 (III-3f) < Tarvastu khk., Uue-Suislepi v., Sälgo t. – Elmar Anton < Laats, 66 a. (1926)

Minu vanaisa oli rentnik. Vanaisa isa on juba siin elanud. Minu isa ostis selle koha ära. Ostutingimused väga hääd. Kapitalostu hinnast pidi 10 aasta eest 100 rbl maksma. Võib-olla olid härrad sellepärast vastutulelikumad, et minu vanaisa oli valla kohtumees. Talusid oli oksjoni alla läinud meie pool ainult joodikutel mõnel.
EKLA, f 199, m 21, 91 (III-3f) < Tarvastu khk., Uue-Suislepi v., Õmbleja t. – Elmar Anton < Johan Mägi, 72 a. (1926)

Tarvastus müüdi Erna talu kõige enne. Taaldri eest maksis ta 70 rbl. Uue-Suislepis ostis Kaarli Juder Vanasaarde kõige enne, maksis ka 70 rbl taaldri eest. Selle eest, et ta kõige enne ostis, anti temale Virtsjärve saarelt 15 vakamaad paremat heinamaad. Selle poeg sai Tarvastu kihelkonnakoolis haridust ja reisis Ameerikasse, umbes 50 aastat tagasi. Sissemaksuks oli kõige enam 100 rbl. Enamasti oma mehed ostsivad talud ise ära. Talud osteti Theodori [Theodor von Krüdener, 1851–1866] aegu.
EKLA, f 199, m 21, 91/2 (III-3f) < Tarvastu khk., Uue-Suislepi v., (Järv[e]küla) Siidre t. – Elmar Anton < Moorits Liimeon, 90 a. (1926)

Raharendi aeg oli enne ostuaega. Meie tegime päevi ka. Meie talu oli 15 taaldrit. Raha maksime rendiks umbes 80 rbl aastas ning selle kõrval tegime veel 40 päeva oma tööriistuga. Mina ostsin selle talu, maksin 3700 rbl. Käerahaks nõuti 100 rbl. Meie pool võõraid talusid ostma ei tulnud, kõik ostsid ise. Ostmiseks sai laenu „riidikassast”.
EKLA, f 199, m 21, 92 (III-3f) < Tarvastu khk., Uue-Suislepi v., Maltsa – Elmar Anton < Johan Saarik, 77 a. (1926)

Sarnaseid väikseid talusid, nagu meie talu on, kutsuti popsikohtadeks. Sarnaseid on siin 7. Meid ei lasknud mõisnikud veel lahti. Isa oli minul mõisa puussepp. Oma koha tegemiseks sai ta aega 2 päeva nädalis. Mõisa ei rentinud ega müünud neid popsikohte veel. Meie vald on kroonuvald. Suuremad talud maksivad ka juba renti, mitte mõisale vaid vallamajja. Meie 7 popsitalumeest olime aga veel mõisniku all. Tahtsime küll saada kroonu alla ja renti maksa teol käimise eest. Küll oli asja aetud hoolega. 7 popsi valinud enestest kolm saadikut Riiga, et asju ajada. Riiast vastatud, et kiri on juba saadetud, et teie olete vaba orjusest. Aga no mõisnikud hoidsivad kirja kusagil kinni. Saadikud läksivad siis Suislepi baroni juure, et nemad on kuulnud, et kiri on tulnud, et nemad on orjusest lahti saanud. Baron vastanud, et tema kätte küll pole tulnud, vahest on siis Riidaja härra käes. Läksivad Riidaja härra juure ja rääkisid sedasama. Riidaja härra vastanud: „Ei, minu käes küll kirja pole, kiri on siis Lõve härra käes.” Läinud siis Lõve härra jutule. Too vastanud: „Kiri võib-olla on tulnud küll, kuid mina tahan teda hoida veel oma trepi all kolm aastat kinni, enne kui ta teile kätte saab.”
Kui meil veel vana tare, siis oli puukorsten. Suits läks põranda alt, mis oli kivist, paar sülda seinast kaugele välja. Õhtul oli nende kivide pääl korstna kohal [hea] jalgu soendada. Seda on umbes 26–30 a. tagasi. Kui tuul oli korstna poolt maja otsast, siis ei tõmmanud, muidu tõmbas väga hästi.
EKLA, f 199, m 21, 92/3 (III-3f) < Tarvastu khk., Vana-Suislepi v., Saadre t. – Elmar Anton < Jaak Põder, 65 a. (1926)

Esmalt maksime renti 46 rbl, siis 55 rbl ning pärast peaostu aegu juba 72 rbl. Ostmine ja rentimine oli kroonu käest. Seda on umbes 50 a. tagasi, kui selle talu ostsime. Makseti 1500–1600 rbl ühes protsentidega.
EKLA, f 199, m 21, 94 (III-3f) < Tarvastu khk., Vana-Suislepi v., Rantsu t. – Elmar Anton < Jaan Eerik, 83 a. (1926)

Teoorjuse aegu raha ei maksetud. Kui talud juba rendi pääle anti, siis Varese Mats ja Nuki Jaagu Tohver olivad kupjad. Selle eest olid neil talud ilma rendita käes. Siis tuli ikka kroonu päält sundus talud renti, no siis pandi ka Varese Matsile 40 rbl renti. See pidanud juba välja minema, et raha pole kusagilt saada, aga hakkasivad abjakeste moodi linu tegema ja säält saivad siis raha. Kui raha hakkas saama, siis abjakesed – enamasti peremeeste vennad – võtnud ja ostnud talud ära. Talude ostmise aegu pidi umbes 50 rbl sisse maksma.
EKLA, f 199, m 21, 94/5 (III-3f) < Tarvastu khk., Vana-Suislepi v., V. Roosi t. – Elmar Anton < Johan Liiv, 68 a. (1926)

Hindamise komisjon, kes seisis koos mõisahärra Vardsonist ja kahest talumehest, hindas talud. Tuhalaane vald on kallilt hinnatud. Hindamise järele makseti renti. Kolm korda pandi renti juure. Kõige enne maksime 60 rbl, siis 85 rbl ning viimaks 96 rbl. Ostuhinnaks oli iga rendirubla eest 25 rbl. Kes sada rbl sisse maksis, sai 5% odavam. Aega oli maksa 49 aastat, iga aasta maksime 104 rbl 36 kop. Meie krunt on 105 vakamaad.
EKLA, f 199, m 21, 95 (III-3f) < Tarvastu khk., Tuhalaane v., Kullesse t. – Elmar Anton < Adu Kütt, 63 a. (1926)

Alguses makseti rent mõisale, pärast, kui kroonule, sai vald, siis makseti vallamajja. Mõisahärra oli pahane ja ajanud kiusu, ei annud mõisas ruumi kohut pidada jne, kuni kroonu abiga ehitati kohtumaja. Renti kord-korralt kõrgendati. Mina ostsin oma talu. Osturaha maksin 2 korda aastas rentereisse. Majandusline seisukord oli kehv. Talu käis ühe käest teise kätte. Härra oli pakkunud sulastelegi, kes natuke jõukam. Viimati pakuti isegi väljast valla mehele.
EKLA, f 199, m 21, 95/6 (III-3f) < Tarvastu khk., Tuhalaane v., Jõksi t. – Elmar Anton < J. Saabas, 85 a. (1926)