Suusõnaline traditsioon - Usust

(Vaata usu kohta ka lk 49–59)
Suislepist võeti maad ära, anti vene usku minejatele. Veneusulised on enamasti Kärstnast tulnud Vana-Suislepi mõisa, kust nad maad saivad. Seda kohta nimetatakse praegu Venekülaks. Vene usku läksid enamasti vaesemad maata inimesed. Meie vallast vene usku minejaid väga vähe.
EKLA, f 199, m 21, 101 (III-4) < Tarvastu khk., Uue-Suislepi v., Lepiku t. – Elmar Anton < Hans Tanilas, 82 a. (1926)

Rahva ja kirikuõpetaja vahekord rahuldav. Õpetaja pärast vene usku minejaid polnud. Vene usku minti kuulujutu järele, et kes vene usku lähab, see saab maad. Mõni jagu said ka natuke Vana-Suislepi mõisast. Enamasti olid vene usku minejad popsnikud ja sulased. Luteruse õpetajad laimasid vene usku, vene usu preestrid jälle luteruse usku. Kohalik õpetaja pidanud palju kõnesid vene usu vastu.
EKLA, f 199, m 21, 101/2 (III-4) < Tarvastu khk., Uue-Suislepi v., Sälgo t. – Elmar Anton < Laats, 66 a. (1926)

Kes vene usku lähevad, pidivad maad saama – papp pidi nõudma. Meie vallast ei olnud minejaid. Vene usku minejad olid vaesed ja alamad enamasti.
EKLA, f 199, m 21, 102 (III-4) < Tarvastu khk., Uue-Suislepi v., (Järv[e]küla) Siidre t. – Elmar Anton < Moorits Liimeon, 90 a. (1926)

Meilt vene usku minejaid polnud. Veneusulised on meie valda sisse tulnud Kärstnast ja Tuhalaanest. Tarvastu kirik on väga vana kirik. Sellel kirikul on olnud vastu vai läheduses ka üks teine kirik. Mõlemad nad asusid põlises metsas. Selle teise kiriku ehk palvemaja nimi oli Taara. Et praegune kirik seisukoha ja ka usu suhtes tolle, st Taara kiriku vastu seisis, hakatigi praegust kirikut kutsuma Taaravastu, millest ongi nimi Tarvastu saanud.
EKLA, f 199, m 21, 102 (III-4) < Tarvastu khk., Uue-Suislepi v., Maltsa – Elmar Anton < Johan Saarik, 77 a. (1926)

Kes vene usku pidi minema, see pidanud priimaad saama ja orjusest vabastatama.
EKLA, f 199, m 21, 102 (III-4) < Tarvastu khk., Vana-Suislepi v., Saadre t. – Elmar Anton < Kadri Latik, 91 a. (1926)

Tarvastu Kontsu talu peremees ja perenaine lasknud ennast vene usku salvida. Pärast ajas aga Meltsenkampf [Mensenkampff] nad sellepärast talust välja ja müünud nende varanduse ära. Nad olid vene usku sellepärast läinud, et pidid orjusest vabaks lastama ja maad saama, kuid pole kumbagit saanud. Seda lugu jutustas minule mu sugulane, kes suri 30 a. tagasi. Mees, kes talust välja aeti, olla olnud joodik.
EKLA, f 199, m 21, 103 (III-4) < Tarvastu khk., Vana-Suislepi v., Saadre t. – Elmar Anton < Liis Põder, 62 a. (1926)

Minu isa oli ka ennast vene usku kirjutamas käinud. Oli öeldud, et parem elu ja orjusest saab vabaks. Ta ennast salvida pole lasknud.
EKLA, f 199, m 21, 103 (III-4) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Soone vstm. – Elmar Anton < Tõnis Sakkeus, 100 a. (1926)

Tuhalaane preester oli ütelnud, et: „Kes minu usku tuleb, see saab maad.” Üks mees oli vastanud: „Pistke perse oma usk, kui ma mitte maad ei saa.”
EKLA, f 199, m 21, 103 (III-4) < Tarvastu khk., Vana-Suislepi v., V. Roosi t. – Elmar Anton < Johan Liiv, 68 a. (1926)

Vene usk nii vana, kui minagi. Mina olin pooleaastane olnud, kui on käidud vene usku üles kirjutamas. Oli kuulda, et sellepärast oli tahetud vene usku minna, et maad pidada saama, kuid pärast oli öeldud, et muud ei saa kui vene usku. Üles kirjutamas käisivad pea kõik, kuid salvida ei lastud – meist oli salvimisele läinud ainult üks veli. Muud ta säält ei saanud, kui pidi soldatisse minema – ostis küll mehe asemele, kuid Krimmi sõja aegu pidi ikkagi ise minema.
EKLA, f 199, m 21, 103/4 (III-4) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Nuki t. – Elmar Anton < Jaak Purk, 80 a. (1926)

Tädi jutustas, et tema läinud ennast vene usku kirjutama, aga Viljandis olnud nii palju kirjutamas endaid, et pidanud teiseks päevaks jääma. Kuressaare vallas olnud ainult minu ema ja Kitsilt kodus, muidu olnud kõik Viljandis. Rahvas läinud maa pärast vene usku. Kirikuõpetaja oli neile siis öelnud, et siit ei sa muud kui vene usku. Teine päev olivad nemad siis ära tulnud.
EKLA, f 199, m 21, 104 (III-4) < Tarvastu khk., Kuressaare v., Vaigu t. – Elmar Anton < Anu Loos, 70 a. (1926)

Rahvas oli käinud koos, asutatud palvemaju jne. Öösel käidud palvetamas. Võõraid ei lubatud sisse kuulama. Kord käinud kaks Pahuvere meest palvemajas, neile mintud juure ja öeldud: „Kulla mehekesed, teie pole meie liikmed,” ja viidud välja.
Üks sarnane palvemaja olnud Tarvastus, üks Viljandi pool. Viimaks kaebanud mõisnikud kroonule, et rahvas pole mingit usku, siis pakutud vene usku.
Piiskop Laton [Platon] käinud siin – rahvas küsinud temalt: „Miks te meile maad ei anna?” piiskop vastanud: „Teile pole maad lubatud.” Ta oli ka küsinud, et kas teil hää preester jne. Viimaks oli antud Tännassilma mõisast maad mõned[ele]. Kus rendihärra kondratiaeg täis oli, säält anti. Minu isa läks vene usku sellepärast, et temal polnud võimalus laupäeval end lauakirikusse kirjutada – pühapäeval läinud aga õpetaja altari ees temast karikaga mööda. Isa ütelnud: „Mida, kurat! Ma lähan parem vene usku, siis pole sinuga tegemist.”
EKLA, f 199, m 21, 104/5 (III-4) < Tarvastu khk., Tuhalaane v., Jõksi t. – Elmar Anton < J. Saabas, 85 a. (1926)

Vene usku läks rahvas Tuhalaane pool vabaduse ja maa saamise pärast. Meie härra ei müünudki maad veneusulistele. Üks oli saanud poolkogemata, kuid tolle vastu pidas härra ennast nii üleval, et see mees lõpuks tuli ka luteruse usku üle.
EKLA, f 199, m 21, 106 (III-4) < Tarvastu khk., Loodi v., Toosi t. – Elmar Anton < Hans Kurvits, 77 a. (1926)