Ajalooline traditsioon: Tori.

Suusõnaline traditsioon - Asustamisküsimus (saartel eriti rahvuste vahekord). Sisse ja väljarändamised


Asustamisküsimus (saartel eriti rahvuste vahekord.) Sisse ja väljarändamised.
Tori kihelkonnast on välja rännatud (Vaata käesolev aruanne lhk. 37, aasta 1887) pääasjalikult Kaukaasia, Suhuumi, Samaarasse ja Sara[a]tovi.
Väljarändamise põhjuseks oli lootus hingemaad, paremat elu ja rendist vabastamist saada.
Rahva suust olen selle kohta järgmist kuulnud:
EKLA, f 200, m 8:4, 58 (III,1) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

1860. a ümber oli siin väljarändamise tuhing. Räägiti ikka – Samaarasse ja Saraatovi. Ka siit mõtlesid mitmed inimesed minna, neil omal olid suured talu kohad käes. Saatsid ühe vaatama, kuda sääl lood on. See läks jala sinna vaatama. Kui tagasi tuli ja oma äranägemisest teatas, jäeti väljarändamise mõte katki.
EKLA, f 200, m 8:4, 58 (III,1) < Tori khk., Arakaoja t. – Ada Piirak < Peet Tammann, 76 a. (1925)

Umbes 51-52 a tagasi oli väljarändamise hooaeg Suhuumi ja Samaarasse. Usuti, et sääl saab hingemaad.
EKLA, f 200, m 8:4, 58/9 (III,1) < Tori khk., Kõrsa t. – Ada Piirak < Juhan Alberg, 53 a. (1925)

2 korda oli väljarändamine:
I kord – Kaukaasia – umbes 60 a tagasi
II kord – Suhuumi – see oli hiljem.
Sinna mindi, et paremat elu saada.
EKLA, f 200, m 8:4, 59 (III,1) < Tori khk., Põlendmaa k., Penjami t. – Ada Piirak < Katariina Penjam, 86 a. (1925)

Nägin, kuda rahvas Suhuumi läks. Tegid oksjoni, müüsid kraami ära. Kroonu aitas neil minna. Alguses oli neil sääl küll vilets. Nad ei saanud selle kliimaga ära harjuda, jäid külma tõppe.
Harilikult läksid välja ikka need, kel oma kohta polnud. Mõned käisid vaatamas, tulid aga jälle tagasi.
EKLA, f 200, m 8:4, 59 (III,1) < Tori khk., Põlendmaa k., Kase t. – Ada Piirak < Madli Jürisson, 82 a. (1925)

Kui Torisse uut kirikut ehitati, oli väljarändamise hooaeg. Taali parun tulnud Torisse. Töölised pannud parajasti kiriku ukse käeraudu külge. Parun ütelnud: – Kirik on nüüd ilus, peaks, et Jumal nüüd rahva meeled ära pööraks, et nad Suhuumi ei rända. Säält ei võta nad midagi, sääl on kõik tühi.
EKLA, f 200, m 8:4, 59 (III,1) < Tori khk., Tori – Ada Piirak < Habicht (1925)

Umbes 30-40 a tagasi oli Torist väljarändamine hoos. Mindi pääasjalikult Suhuumi, sääl olevat paremad elamistingimused. Välja rändasid siis kohe hulgana.
EKLA, f 200, m 8:4, 60 (III,1) < Tori khk., Metsaküla k., Torilaane t. – Ada Piirak < Jüri Puust, 57 a. (1925)

Endise hingekirja järele elas Suigu valla inimestest 2/3 väljas – suurelt poolt Siberis ja Kaukaasias –, kuna 1/3 koha pääl elas. (Jutustanud Suigu valla kirjutaja)
Sisserändamisest ei kuulnud ma Tori kihelkonnas õieti midagi. On küll üksikud perekonnad naaberkihelkondist ja kaugemalt sisse rännanud, kuid mingisugust sisserändamist suuremal arvul pole olnud.
EKLA, f 200, m 8:4, 60 (III,1) < Tori khk. – Ada Piirak (1925)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!