Põllumeeste Selts

Põllumeeste Selts asutati aastal 1897 Kotli algatusel (Martin Meos).
Põllumeeste seltsi asutamisel kirjutasin Karl Rossmannile Sangastesse, et saadaks minule sealse põllumeeste seltsi põhikirja. Selle eeskujul koostasime oma. Sangaste põhikirjas seisis asutajana ka krahv Bergi nimi. Saatsin selle põhikirja tutvumiseks kaheksale mõisnikule ja nad pooldasid asutamist. Kogusin küla mööda asutajate allkirju ning panin vallamajja asutamiskoosoleku kuulutuse. Kõik mõisnikud tulid kutse järele täpselt kokku, ainult Põdrangu Harpele jätsin kutse saatmata, kavatsedes minna tema juurde isiklikult, milleks aga ei jätkunud aega. Harpe oli haavunud, kuigi hiljem tuli ikkagi seltsi ja sai - nagu oligi ette määratud - esimeseks presidendiks. (Johann Kotli)
Väike-Maarja Põllumeeste Selts sai kõikides naaberkihelkondades asutatud põllumeeste seltside isaks. Simuna, Viru-Jaagupi, Koeru, Ambla, Iisaku - kõik tellisid meilt põhikirja ning juhtnööre. Harpe tellimise peale saatsin meie näituse reeglid Koerusse. Seal kopeeriti need niisuguse täpsusega, et ei parandatud isegi viga, mis esines meie eksemplaris. (Johann Kotli)
Mõisnikud pidasid head kõned põllumeeste seltsis. Arvult pidasin aga mina kõige rohkem kõnesid. (Johann Kotli)
Põllumeeste seltsist kasvasid välja veel vene ajal: ühispank, tarvitajate ühisus, karja kontrollühisused ja masinatarvitajate ühisus (Martin Meos).
Seltsimaja ehitati 1912. aastal põllumeeste seltsi tegelaste algatusel. Liiv oli mõtte levitaja - kõneleja, Meos - arhitekt! Põllumeeste selts andis ainult ehitusplatsi ja loa ehitada tema nimel. Raha laenati ühispangast, kuhu andsid sada isikut võlakohustused kolmsada rubla. Enne vabadussõda oli suurem osa võlast tasutud ning lõplikult sai maja tasa 1920. aastal. Sel puhul otsustati asutada kapital põllumajanduse edendamiseks, mis ulatub praegu tuhande kroonini. On antud stipendiume põllutöökoolide õplastele. (Martin Meos)
EKLA, f 199, m 58, 110/2 (279-284) < Väike-Maarja khk. - Olga Männik (1931/32)