Regilaulu värsitunnuste kihelkonnasisene varieeruvus (Haljala)

Haljala suuremate laulikute laulude vaatlusele asudes lootsin selgitada, kui homogeenne on regilaulu värsitunnuste osas ühe kihelkonna materjal ja mil määral võib täheldada erinevusi laulikute ja laululiikide lõikes, kuidas valimi või kogumi koostis mõjutab saadavaid tulemusi ning milliseid tunnuseid (ja nende omavahelisi seoseid) tuleks arvesse võtta, kui seesuguse võrdluse juurde asuda.

Materjal ja analüüsi lähteandmete saamine

Lühiandmed laulikute kohta, kelle laulukogumeid vaatlesin, on toodud tabelis 1 (edaspidi viitan laulikutele eesnimede järgi). (1)

Tabel 1. Laulikute andmed ja vaadeldud värsside hulk

Lisaks laulikuandmetele registreerisin hulga eri tunnuseid. Liigitasin laulud "Vana kandle" jaotust arvestades lüroeepilisteks (edaspidi tähistatud LE) ja lüürilisteks (L); lüürilised laulud omakorda töölauludeks (TÖÖ), kiigelauludeks (KL), kalendrilauludeks (KAL; sandilaulud ja üks vastlalaul – kõik Liinalt), pulmalauludeks (PL) ja muudeks lüürilisteks (LÜ) lauludeks (vt tabel 2). Mõistagi on tulemused üldistuste tegemiseks seda usaldatavamad, mida rohkem värsse vaatluses on (kohati olen sel põhjusel tähelepanuta jätnud erandlikud ilmingud töö– ja kalendrilaulude puhul). Lastelaulud, mängulaulud ja arstimissõnad jätsin vaatlusest hoopis välja, ühest küljest seepärast, et regivärsivorm seguneb neis üsna sageli muude värsivormidega, teisalt ka seepärast, et need laululiigid moodustavad võrdlemisi väikesed ja samas ebaühtlased rühmad.

Tabel 2. Vaadeldud värsside hulk eri laulikutel laululiikide kaupa

Olles lahutanud liitsõnad tüvedeks ja märkinud kahe vokaali järjendi vahele silbipiirid, kus see vajalik oli (kauge'elle jms), sain A. Krikmanni kirjutatud makro abil iga värsi sõnade ja allitereeruvate sõnade arvu (nullalliteratsiooni ma siinses analüüsis alliteratsiooniks ei lugenud) ning värsi silbipikkusskeemi. Viimase alusel liigitasin värsid järgmiselt: 1) vältelised värsid (värsid, kus kõik mitmesilbilised sõnad algavad pika silbiga, mis täidab paarituarvulise värsipositsiooni, nt küll siis naerid narva saksad); 2) murtud värsid (värsid, kus leidub lühikese silbiga algavaid mitmesilbilisi sõnu, mille esisilp täidab paarisarvulise värsipositsiooni ja milles võib leiduda ka pika silbiga algavaid mitmesilbilisi sõnu, mille esisilbid paiknevad paarituarvulistes positsioonides, nt kuku mu kübara pääle); 3) rõhulised värsid (värsid, kus leidub lühikese silbiga algavaid mitmesilbilisi sõnu, mille esisilp täidab paarituarvulise värsipositsiooni ja milles võib leiduda ka pika silbiga algavaid mitmesilbilisi sõnu, mille esisilbid paiknevad paarituarvulistes positsioonides, nt kardan koju kuulemaie) ja 4) ebareeglipärased värsid (värsid, mis ei vasta eelkirjeldatud skeemidele, nt oleks see meesi minulla). Edaspidi on need liigid tähistatud vastavalt v, m, r, e. (2)

Lisaks sellele määrasin värsside kuuluvuse parallelismirühmadesse. Parallelismirühma esimese värsi tähistasin numbriga 1, järelvärsid numbriga 2, parallelismirühma mittekuuluvad värsid said tähiseks 0. Seejuures võtsin arvesse üksnes parallelismitüübi, kus paralleelmõistetel puuduvad iseseisvad tähendusseosed värsi teiste sõnadega, mis kuuluvad teistesse paralleelparadigmadesse; samaväärsed on tähendusseosed teiste paralleelmõisterühmade mis tahes (s.t ka parallelismirühma teistesse värssidesse kuuluvate) elementidega (nt mina kua nuttadessa, alades läen alla õue, aga mitte kupja tütar kuldarikkas, mina vaene vaskirikkas – VK VI: 1, 333). Sellise valiku tingis esmalt asjaolu, et muud laadi parallelismijuhud (nagu nt eitav parallelism või küsimus–vastus-parallelism) sisaldavad endas sageli ka siin vaadeldud parallelismi ja mitmekihilisuse puhul osutuks seesugune lihtne kodeerimine (0, 1, 2) võimatuks. Samal põhjusel ei pidanud ma eraldi arvestust ka värsisisese parallelismi kohta. Teiseks tahtsin kontrollida, kas seda laadi parallelismi seost alliteratsiooniga (vt nt Sarv 2001) saab näidata ka arvuliselt.

Värsside jagunemine ehituse järgi eri kogumites

Vaatlen lähemalt, milliseid tulemusi andis värsside jaotamine värsimõõdu tunnuste järgi. Eri värsiliikide lauludes esinemise protsentide jaotused on kujutatud joonisel 1 (esinemisprotsendid on klassifitseeritud 5% kaupa). Välteliste ja murtud värsside jaotused meenutavad kujult normaaljaotust, ebareeglipäraste ja rõhuliste värsside puhul on küllalt sage 0%-line esinemus (ebareeglipäraste värssideta laulude näit (254) on joonise piiridest ülevaatlikkuse huvides välja jäetud).

Joonis 1. Värsiliikide lauludes esinemise protsendi jaotused

Välteliste värsside protsent on laulikuti suhteliselt ühtlane, Liinal ja Maril on murtud värsse vähem ja rõhulisi värsse rohkem kui teistel (vt joonis 2). Võttes arvesse laulikute sünniaastaid, võiksime selle põhjal järeldada, et värsimõõdu erinevused laulikutel kajastavad regivärsimõõdu aeglast muutumist kvantiteeti arvestavamast rõhke arvestavama värsisüsteemi suunas.

Joonis 2. Värsside jagunemine ehituse järgi laulikuti

Kui võtta täiendavalt arvesse laulude jaotust lüürilisteks ja lüroeepilisteks (vt joonis 3), siis selgub, et ka välteliste värsside esinemisprotsent varieerub sõltuvalt laulude liigist: Liinal on murtud värsse vähem eelkõige lüürilistes lauludes; Anul, Liisul ja Leenul on murtud värsse rohkem just lüürilistes lauludes ning sellevõrra on vähem ilmselt just vältelisi värsse. Seega näeme, et eri laulikute lauludes võivad tunnused olla otse vastupidises seoses.

Joonis 3. Värsside jagunemine ehituse järgi laulikuti ja laululiigiti

Kui laulikute eripära mitte arvestada, ei ole suuri erinevusi eri laululiikide värsside jagunemises ehituse järgi (vt tabel 3). Teistest erinevad rohkem töö- ja kalendrilaulud, kuid neid oli vaatluses küllalt väike kogus; suurema materjali uurimine võiks anda selgust, kas nende laululiikide erinevus teistest on siinses materjalis juhuslikku laadi või mitte.

Tabel 3. Värsside jagunemine ehituse järgi eri laululiikides

Niisiis erineb värsside jagunemine ehituse järgi pigem laulikuti kui laululiigiti, kuid laululiikide näilise sarnasuse taga on tegelikult üsna suured laulikutevahelised erinevused (näiteks saame tunduvalt erineva tulemuse, kui jätame arvestusest välja Liina laulud, mis erinevad teistest keskmiste näitajate poolest laululiikide osas – sel juhul on näitajate poolest omavahel sarnased esiteks lüürilised laulud ja pulmalaulud ning teiseks (eelmistest veidi vähem murtud ja veidi rõhulisemad) lüroeepilised laulud ja kiigelaulud.

On veel võimalus, et värsimõõdu jaotus sõltub teatud määral ka üleskirjutajast. Kui võrdleme näiteks aastatel 1888, 1890 ja 1892–1894 kolmelt laulikult üleskirjutatud laule, siis selgub (vt tabel 4), et viimasel aastal on kõigil äkitselt rõhulisi värsse suhteliselt rohkem ja murtud värsse vähem (seda ka eraldi lüüriliste ja lüroeepiliste laulude lõikes), mis ei saa olla 2–4 aasta jooksul traditsioonis toimunud muutuse tulemus. Põhjused on ilmselt seotud laulude kogumise ja/või kirjapanemisega ning neid aitaks selgitada eri aastatel kogutud laulukirjapanekute üksikasjalikum võrdlus.

Tabel 4. Värsimõõdu jaotus aastatel 1888, 1890, 1892–1894 kogutud lauludes

Enamiku Anu lauludest on mõlemal aastal kogunud J. A. Rehberg ja väike erinevus eri aastatel kogutud materjalis on ilmselt juhuslik. Leenult 1888. ja 1890. aastal ja Liisult 1890. aastal on laule kogunud K. Leetberg, kelle üleskirjutusi M. Must (1989: 95) peab märkimisviisi täpsuse osas usaldatavateks. Aastatest 1892–1894 pärinevad A. A. Langei, A. I. Langei ja J. Einmanni üleskirjutused Leenult ja Liisult.

Kui võrrelda värsside jagunemist ehituse järgi kogumisaastate lõikes (tabel 5), siis ilmneb üsna ootuspäraselt, et välteliste värsside puhul mingit selget arengusuunda ajas ei ole, murtud värsside protsent üldiselt väheneb ning rõhuliste ja ebareeglipäraste värsside protsent (vähemalt suuremates kogumisportsudes) näitab mõningast suurenemistendentsi.

Tabel 5. Värsside jagunemine ehituse järgi kogumisaastate kaupa

Kokkuvõtteks värsside jagunemise kohta nende ehituse alusel võib öelda, et selgeid erinevusi laululiikide kaupa sedastada ei saa. Küll aga võib märgata tendentsi, et värsirütmi kujundamisel asendub kvantiteeti arvestav printsiip ajapikku sõnarõhke arvestavaga.

Parallelism, alliteratsioon ja sõnade arv värsis

Parallelism, alliteratsioon ja värsi sõnade arv on omavahel sisuliselt seotud tunnused. Esiteks, parallelismirühma järelvärsside tähenduskoormus on väiksem kui üksikvärssidel ja parallelismirühma peavärssidel, mis realiseerub osalt väiksemas sõnade arvus, osalt suuremas kujundlikkuses (sh alliteratsioonis). Teiseks sõltuvad alliteratsioonivõimalused otseselt värsi sõnade arvust – mida rohkem on värsis sõnu, seda rohkem on teoreetilisi võimalusi alliteratsioonipaaride loomiseks.

Tunnuste seesugune sõltuvus raskendab nende esinemuse objektiivset võrdlust eri laulukogumites. Alustan nimetatud tunnuste käitumise vaatlust parallelismist, mis näib olevat nende kolme tunnuse omavahelistes suhetes kõige sõltumatum. Kui vaadelda värsside jagunemist parallelismikuuluvuse järgi eri laululiikides, siis ilmneb (vt joonis 4), et lüürilised, kiige- (3) ja pulmalaulud on ses suhtes omavahel õige sarnased ja erinevad tunduvalt lüroeepilistest lauludest, kus on keskeltläbi rohkem värsse, mis ei kuulu parallelismirühmadesse, ning lühemad parallelismirühmad (viimane tuleb ilmsiks parallelismirühma peavärsside ja järelvärsside esinemisprotsentide omavahelisest võrdlusest).

Joonis 4. Värsside jagunemine parallelismikuuluvuse järgi eri laululiikides

Kui võrrelda eri laulikute värsikogumite jagunemist parallelismikuuluvuse järgi, siis ilmneb, et see sõltub suures osas sellest, milline on lüroeepiliste ja lüüriliste laulude vahekord ühe lauliku laulude hulgas. Seepärast arvestasin laulikute parallelismikasutuse võrdlemisel eraldi lüroeepilisi ja ülejäänud laule (vt joonis 5).

Joonis 5. Värsside jagunemine parallelismikuuluvuse järgi eri laulikutel

Kõigil laulikutel peale Liina ilmneb erinevus lüroeepiliste ja ülejäänud laulude vahel. Parallelismirühma peavärsside protsent (s.t parallelismirühmade arv) on kõikides kogumites enam-vähem stabiilne, parallelismita värsside ja järelvärsside protsendis on erinevused laulikute vahel siiski märgatavad – kerge tendentsina võib täheldada parallelismirühmade lühenemise ja parallelismita värsside hulga suurenemise seost lauliku sünniaastaga (laulikud on joonisel järjestatud sünniaastate järgi), kuid tegemist pole siiski reegliga – taas erineb Liina lüroeepika.

Joonisel 6 on näidatud, kuidas värsi sõnade arvu jaotus on seotud värsi parallelismikuuluvusega (värsside absoluutarvud on teisendatud suhtarvudeks, nii on elimineeritud eri parallelismikuuluvusega värsside erinev osakaal materjalis – nt parallelismirühma järelvärssidest on kolmesõnalised 53%). Parallelismirühma järelvärsside hulgas on kõige rohkem kolmesõnalisi värsse, peavärsside ja parallelismita värsside hulgas neljasõnalisi – üldiselt kehtib see seaduspära laululiigist või laulikust sõltumatult. Eri laululiikide jaotusgraafikudki sarnanevad koondpildiga, erandina võib välja tuua vaid pulmalaulud, kus pöördumisvärsside (neiukene, noorukene; peiukene, poisikene) rohkus tingib kahesõnaliste parallelismita värsside suurema protsendi (19%); töölaulud, mille erandlikkuse võib panna nende vähese esindatuse süüks; ning Anu laulud, mille parallelismita värssides on kolme- ja neljasõnaliste värsside protsent peaaegu võrdne (vastavalt 38% ja 41%).

Joonis 6. Erineva parallelismikuuluvusega värsside jaotus värsi sõnade arvu järgi

Iseloomulik on ka parallelismita värsside ja parallelismirühma peavärsside sõnade arvu jaotuste suur kokkulangevus (v.a juba esiletoodud erandid). Seda võiks seletada nende sarnase funktsiooniga laulu süžee arendamisel, mis ilmselt kajastub ka nt värsi grammatilises koostises.

Edasi vaatlen allitereeruvate sõnade keskmist arvu värsis (edaspidi: alliteratsiooninäitaja) eri tunnustega (sõnade arv, parallelismikuuluvus, laulik, laululiik) laulu- ja värsirühmades. Tabelist 6 näeme, et enamasti on erineva sõnade arvuga värsirühmade puhul parallelismirühmi moodustavates värssides rohkem alliteratsiooni kui üksikvärssides ning parallelismirühma järelvärssides rohkem kui peavärssides. Kõrvalekaldeid üldisest seaduspärast näeme vaid kuuesõnaliste värsside ja viiesõnaliste parallelismirühma järelvärsside puhul. Kõik need värsirühmad on suhteliselt väiksearvulised; viimati nimetatud värsirühma mõjutab näiteks värsi ja siis/see aine poja+naine korduv esinemine (17 värssi 194-st) (4).

Tabel 6. Alliteratsiooninäitajad erineva parallelismikuuluvuse ja erineva sõnade arvuga värssides

Arvestades sõnade arvu jaotuste äärmist sarnasust parallelismita värssides ja parallelismirühma peavärssides, võib tunduda, et nende rühmade eristamine ei olegi mõttekas. Alliteratsiooninäitude osas on aga rühmade vahel selge erinevus – parallelismirühma kuulumine soosib alliteratsiooni, vaatamata parallelismirühma peavärsi suuremale tähenduskoormusele võrreldes järelvärssidega.

Kui võrrelda alliteratsiooninäitajate muutumist vastavalt parallelismikuuluvusele eri laulikutel (vt joonis 7), siis näeme, et alliteratsiooniliste sõnade arv värsis on kõigil laulikutel ühtemoodi parallelismita värssides väikseim, parallelismirühma järelvärssides suurim. Liinal ja Liisul on graafikul kujutatud jooned enam-vähem murdmata sirged, mis näitab kolme selgelt eristuva klassi olemasolu; teistel laulikutel on alliteratsiooniliste sõnade keskmine arv parallelismirühma peavärssides ja järelvärssides suhteliselt sarnasem (vaatamata sellele, et järelvärssides on keskeltläbi vähem sõnu).

Joonis 7. Alliteratsiooninäitaja muutumine vastavalt parallelismikuuluvusele

Kui soovime aga võrrelda laulurühmade alliteratsiooninäitajaid, arvestades nii värsi sõnade arvu kui parallelismikuuluvust, vajaksime veel üht mõõdet. Kahe kogumi võrdlemisel pole kolme tunnuse arvestamine veel päris võimatu. Soovides näiteks teada saada, kas lüroeepilised laulud on ka objektiivselt võttes (s.t arvestades vaatluses kõiki alliteratsioonilisust ilmselgelt mõjutavaid tunnuseid) teistest lauludest vähem alliteratiivsed, nagu üldiselt arvatakse, või tuleneb nende väiksem alliteratsioonilisus parallelismi ja värsi sõnalise koostise iseärasustest, võime lahti kirjutada kaks kihti andmeid ja neid omavahel võrrelda (vt tabel 7). Veendume, et lüroeepilised laulud on tõepoolest vähem alliteratiivsed (e lüroeepiliste laulude kahesõnalised parallelismita värsid on väiksema alliteratsiooninäitajaga kui muude laulude kahesõnalised parallelismita värsid jne). Rohkemate tunnuste ja mitte nii selgelt jagunevate andmete puhul on ülesanne aga märksa vaevarikkam. Meie äsjasest avastusest selgub ühtlasi, et alliteratsioonirohkuse võrdlemisel laulikuti tuleks arvestada ka lüroeepiliste laulude osakaalu nende laulude hulgas.

Tabel 7. Alliteratsiooninäitajad erineva parallelismi- ja liigilise kuuluvusega ja erineva sõnade arvuga värsside puhul

Katsetan veel võimalust koostada alliteratsiooninäitaja jaoks lineaarne regressioonimudel mitme tunnuse alusel. See on sirge, mille valem on koostatud nii, et selle järgi arvutatavad väärtused (kui panna valemisse sisse eri tunnuste arvulised näitajad, nt värsi sõnade arv jm) erinevad võimalikult vähe prognoositavate tunnuste (alliteratsiooninäitaja) tegelikest väärtustest. Teisendades ka lüroeepilisuse/lüürilisuse arvuliseks tunnuseks (väärtustega vastavalt 0 ja 1), saame alliteratsiooninäitaja arvutamiseks parallelismikuuluvuse, värsi sõnade arvu ja lüürilisusnäitaja alusel järgmise valemi: allitereeruvate sõnade arv värsis = 0,36 x värsi sõnade arv + 0,27 x parallelismikuuluvus + 0,13 x lüürilisus + 0,27. Näitena on tabelis 8 selle valemi abil saadud näitajad lüroeepiliste laulude jaoks. Korrelatsioonikordaja on küllalt väike (0,31), kuid selle üheks põhjuseks on kindlasti asjaolu, et alliteratsioonilisi sõnu saab värsis olla üksnes täisarv ja see arv ei saa olla ka üks, lineaarne mudel on aga pidev. Kuna kõik tunnused ükshaaval mudelisse lisatuna parandavad selle headust (suurendavad korrelatsioonikordaja väärtust), siis saame vaid väita, et allitereeruvate sõnade arv sõltub kõigist arvesse võetud tunnustest (seda võisime aga tõdeda juba eeltoodud tabelite silmitsemisel).

Tabel 8. Regressioonimudeli järgi prognoositud väärtused lüroeepiliste laulude jaoks (lüüriliste laulude vastavate väärtuste saamiseks liita kõigile toodud väärtustele 0,13) (5)

Eri laulukogumite objektiivset alliteratsioonilisust võiks meile ehk näidata neisse kuuluvate värsside allitereeruvate sõnade arvu tegelike ja prognoositud väärtuste erinevuse keskmine. See annab meile tulemuseks (vt tabel 9), et Leenu ja Liina laulud on keskmisest alliteratsioonilisemad ning Liisu ja Anu laulud vähem alliteratsioonilised. Samuti näitavad tulemused, et kalendrilaulud on lüüriliste laulude keskmisest alliteratsioonilisemad ning pulma- ja kiigelaulud vähem alliteratsioonilised.

Tabel 9. Värsi allitereeruvate sõnade tegeliku arvu ja mudeli järgi prognoositava väärtuse erinevuse keskmised eri laulikutel ja lüürika alaliikides

Käesolevast peatükist nägime, et värsside jagunemine parallelismikuuluvuse järgi sõltub sellest, kas tegemist on lüüriliste või lüroeepiliste lauludega, kusjuures parallelisminäitaja keskmised väärtused on nii lüürilistes kui lüroeepilistes lauludes keskmisest suuremad kõige varasema sünniaastaga laulikutel Anul ja Leenul. Värsi sõnade arvu jaotus on äärmiselt sarnane parallelismita värssides ja parallelismirühmade peavärssides, seevastu parallelismirühma järelvärssides on võrreldes teiste rühmadega vähem sõnu. Õnnestus ka näidata, et alliteratsioonirohkus sõltub üsna järjekindlalt parallelismikuuluvusest ja sellest, kas tegemist on lüüriliste või lüroeepiliste lauludega, ning koostada uuritud materjali põhjal mudel, mille abil on võimalik võrrelda eri laulukogumite alliteratsioonirohkust nii, et oleks arvesse võetud (elimineeritud) seda otseselt mõjutavate tegurite, nagu värsi sõnade arv, parallelismikuuluvus ja lüürilisus/lüroeepilisus, esinemus.

Kirjandus

Must, Mari 1989. Haljala regilaulude murdeline taust. – Vana kannel VI. Haljala regilaulud 1. Toim. E. Laugaste. Tallinn, lk 70–85.

Sarv, Mari 2001. Parallelismi liigitamise poole. – Klaasmäel. Pro Folkloristica VIII. Toim. M. Hiiemäe, K. Labi. Tartu, lk 175–185.

Tiit, Ene–Margit 2001. Andmeanalüüs I. http://www.ms.ut.ee/oppetoo/aa1.htm.

VK VI = Vana kannel VI. Haljala regilaulud 1, 2. Toim. E. Laugaste. Tallinn 1989.

Viited

1)"Vana kandle" Haljala köidetes laulude juures olevate andmete võrdlemisel arhiivis asuvate originaalköidetega selgus, et märkimisväärselt palju on väljaandes eksimusi laulude omistamisel laulikutele. Nii on näiteks Anu lauludeks määratud ka kellegi neiu A. E. R. laulusaadetis Rakverest ning ka endise proua Haaviku laulud (mõlemad H II 9). Eksimused langevad enamasti kokku vigadega masinakirjakoopiatel. Regilaulude kihelkondlikust koopiamapist puudub hulgaliselt laule. Ainsateks usaldusväärseteks allikateks tekstikogumi koostamisel osutusid tekstide olemasolu osas enam-vähem nn esimese koopia mapid ning andmete osas ikka üksnes originaalköited.

2) Värsi struktureerimisel (mõeldud on uurijapoolset värsi sõnade silbitamist ja silpide jaotamist positsioonide vahel, mis on vajalik nimetatud tunnuste määramiseks) võtsin aluseks kaheksapositsioonilise värsiskeemi, kus silbid oleks võimaluse korral üksüheses vastavuses positsioonidega, pika rõhusilbiga mitmesilbilised sõnad algaks paaritutest positsioonidest ja kahesilbilistes positsioonides oleks eelkõige esmavältelised sõnad eelkõige värsi algupoolel. Kahesilbilised positsioonid lugesin analüüsil samaväärseteks pikkade silpidega ning kaheksanda värsipositsiooni puudumist ebareeglipärasuseks ei lugenud. Selline (lauliku enese poolset värsi liigendamist mittearvestav) analüüsimeetod võimaldab ühtemoodi läheneda laulutekstidele, sõltumata sellest, kas me nende esituse kohta midagi teame või ei. Tekstiüleskirjutused annavad meile (valdavalt hilisematest noodistustest-salvestustest märksa laiemad) võimalused jälgida regilaulu poeetikatunnuste (sh värsistruktuuri) muutumist pikema aja vältel.

3) Kiigelaulude hulka ei ole siin arvatud lüroeepilisi kiigesõnadega algavaid ja sageli ka kiigel lauldud laule.

4) Raske öelda, kas lõppriimi sõnades aine ja naine on tajutud algriimi asendajana, kuid see pole ka siinkohal oluline, kuna – nagu juba öeldud – tegemist on küllalt väikese ja seetõttu kergesti juhustest mõjutatava värsigrupiga.